4-15-1785/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

Väärteoasi nr. 4-15-1785

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mail 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-1785 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik Margot Mikler Moonika Rubizova

Väärteoasi Rasmus Peet väärteoasi LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik Rasmus Peet, isikukood: 39104090019, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab

Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Rasmus Peet LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi ning karistada KarS § 63 kohaldamisel arestiga 15 päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada Rasmus Peedil (Peet) ilmuma Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Arestimajja (Tallinn, Rahumäe tee 6) hiljemalt 01.09.2015.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Rasmus Peet suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Tago Trei poolt on 17.01.2015.a. koostanud väärteoprotokoll nr AB 1414585 selles, et Rasmus Peet 17.01.2015.a. kella 02:40 ajal juhtis Harjumaal Kose vallas Pikk tänava – Tedre tänava ristmikul (Kalmistu bussipeatuse juures) suunaga Kose poole mootorsõidukit BMW 318i reg.nr XXXisikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51 mg. Tõenduslik alkomeetri mõõtetulemus 0,56 +/-0,05 mg/l. Samuti Rasmus Peet juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseõigust. Liiklusregistril puuduvad juhi juhtimisõiguse kohta andmed ning isikul puudus esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseõigust tõendav dokument.

Sellega Rasmus Peet rikkus liiklusseadus § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik kohtuistungil end süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi, et tema ei ole mootorsõidukit juhtinud, tema oli sõidukis tagaistmel, kes autot juhtis ta ei tea.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Rasmus Peet´i tuleks karistada LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada KarS § 63 kohaldamisega 15 päevase arestiga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 17.01.2015.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega.

Tunnistaja Inna Uuslar ütlustega 17.01.2015.a. olles patrullis ning teostades Kose-Ristil Harjumaal liiklusjärelevalvet koos Tago Trei, Silver Hanikati ja Ragnar Rebasega. Tema oli autos kui autosse hüppas Silver Hanikat ja järgnes sõiduautole BMW 318, mille peatasid. Silver Hanikat läks sõiduki juurde, tema jäi autosse. Sõiduki juht toodi politseiauto tagaistmele, sõidukijuht käitus ebaadekvaatselt. Sõidukijuhiks oli Rasmus Peet. Juhil tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,67 mg/l kohta. Koos Tago Treiga toimetasid isiku Pinna 4 Tallinn asuvasse politseijaoskonda.

Tunnistaja Silver Hanikat ütlustega, et talvel 2015.a. olles patrullis Tallinn – Tartu – Võru Luhamaa maantee 41 kilomeetril. Ta märkas, et Kose – Ristilt hakkas Kose poole liikuma BMW 318, tema istus patrullauto rooli ja järgnes antud autole. Samal ajal ütles tema paarimees Ragnar eetrisse, et ta kontrolliks antud BMW-d kuna oli tulnud joobes juhi kohta info. Tema järges sõidukile ja andsid sõidukile peatumismärguande ja sõiduk peatus Kalmistu bussipeatuses. Ta läks kiiruga sõiduki juurde, nägi kuidas juht hüppas taha istmele. Sõidukis tagaistmel istusid kaks meest, kellel olid turvavööd kinnitatud ja nende süles kägaras istus Rasmus Peet. Sõidukiomanik Veljo ütles, et roolis oli Rasmus Peet.

Tunnistaja Norman – Harly Heinsaar ütlustega, et menetlusalust isikut teab seoses joobes juhtimisega. Ta oli Kose ristil kui sinna sõitis BMW 318-i, roolis istus menetlusalune isik. Juht tuli autost välja, ta vestles juhiga, juht oli silmnähtavalt joobes. Tema sõber Kaspar Hardo helistas patrullpolitseinik Ragnar Rebasele ja teatas, et selles autos võib olla joobes juht.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste õiguses, kuivõrd tunnistajaid on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, samuti ei ole usutav, et tunnistajad, kes menetlusalust isikut ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt süüstavaid valeütlusi.

3

Lisaks tunnistajat ütlustele on Rasmus Peet süü tõendatud veel kirjalike materjalidega s.o. tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et Rasmus Peedil (Peet) tuvastati 17.01.2015.a. kell 03:13 alkoholijoove. Mõõtetulemus oli 0,51 mg/l kohta. Lõplik lugem 0,56 mg/l +/- 0,05 mg/l (tl. 8); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 17.01.2015.a. Rasmus Peet sõiduki BMW 318 reg.nr XXXroolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et isik on joobeseisundis (tl. 9); indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati Rasmus Peedil (Peet) 17.01.2015.a. kell 02:53 alkoholijoove 0,67 mg/l kohta (tl. 10); maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et Rasmus Peedil (Peet) puuduvad kehtivad juhiload (tl. 15) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Rasmus Peedile (Peet) karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Rasmus Peet´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 5-l korral (tl. 16 - 17) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata. Varasemalt määratud rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik