3-11-58/72 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 6. mai 2015, Tartu Haldusasja number 3-11-58 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 21. aprilli 2010. a otsustuse nr 6-10/11311-1 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks parandada kaebaja televiisor või Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. veebruari 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 17. veebruari 2014. a otsus muutmata ja Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 5. juunil 2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.03.2010 esitas kinnipeetav Romeo Kalda Viru Vanglale taotluse, paludes välja selgitada, kuidas sai võimalikuks tema Viru Vangla laos olnud uue teleri ekraani sissemuljumine ning soovis, et purunenud teler parandatakse. Viru Vangla 21.04.2010. a otsusega nr 6-10/11311-1 jäeti televiisori parandamise taotlus rahuldamata, kuid vangla oli nõus korraldama taotleja kulul elektriku kohalekutsumise.

2

2. R. Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 21.04.2010. a otsuse nr 6-10/11311-1 tühistamiseks ja oma televiisori vangla kulul parandamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt on televiisor purunenud vangla laos hoidmisel Viru Vangla süül.

1. 21.04.2011. a otsusega jättis Tartu Halduskohus R. Kalda kaebuse rahuldamata.

2. 27.03.2012. a otsusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus R. Kalda apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 21.04.2011. a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 17.02.2014. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistas Viru Vangla 21.04.2010. a otsuse nr 6-10/11311-1 ja kohustas Viru Vanglat parandama R. Kalda televiisori SCHNEIDER „SILVA“ (LCD) vangla kulul. Sama otsusega jättis halduskohus R. Kalda tuvastamisnõude Tallinna Vangla vastu rahuldamata ja mõistis Viru Vanglalt R. Kalda kasuks välja menetluskulude katteks 4,03 eurot. Halduskohtu otsuse kohaselt ei tulene vangistusalastest õigusaktidest, kuidas tuleb täpselt kinnipeetava isiklikke asju vangla laos hoida. Vaatamata sellele ei saa vangla laos hoitavate kinnipeetavate asjadega käituda hooletult ning neid kahjustada. Haldusasja materjalidest ei tulene, et 12.01.2010 toimunud kaebaja isiklike asjade kaalumisel oleks kaebaja käitunud oma asjadega mitte heaperemehelikult. Viimaseks teleri sisselülitamise kontrolliks, mille käigus ei tuvastatud televiisori riket, saab pidada 12.01.2010. 05.03.2010 enne kaebaja etapeerimist Viru Vanglast Tallinna Vanglasse, ei saanud ta luba oma asju üle vaadata, kuna etapeerimisega oli kiire. Viru Vangla pakkis kaebaja asjad pehmetesse kottidesse ja kaebaja kandis kotid ise autoni, kus nad pandi selleks ettenähtud ruumi. Tallinnas anti kott kaebajale kätte ja ta läks sellega vastuvõttu. Pärast läbiotsimist pani kaebaja ise oma asjad kotti ja teostas televiisori üle visuaalse kontrolli, kuid televiisori riket nii kaebaja kui vanglaametnikud ei tuvastanud. Kaebaja ei olnud kordagi oma asjadega üksi. Samuti ei ole vastustajad märkinud, et kaebaja oleks olnud 05.03.2010 oma asjadega hooletu. Kaebaja ei ole juhtinud ka tähelepanu sellele, et ta oleks märganud oma asjadega hooletut käitumist saatemeeskonna või Tallinna Vangla ametnike poolt. 10.03.2010 enne kaebaja etapeerimist Tallinna Vanglast Viru Vanglasse, lubati kaebajal panna oma elektriseadmed, s.h ka televiisor SCHNEIDER „SILVA“ (LCD) vooluvõrku. Kontrolli käigus selgus, et televiisor ei tööta korralikult, ekraan on muljuda saanud. Nõustuda saab kaebaja väitega, et raamatud ei olnud televiisoriga ühes kotis, kuna haldusasja materjalidest nähtub, et raamatud ei olnud Viru Vangla laos asuvate kaebaja isiklike asjade nimekirjas (tl 26) ning seetõttu on välistatud, et 05.03.2010 etapeerimisel pandi raamatud ühte kotti koos laos asuvate asjadega. Vastustajatel lasub tõendamiskoormus selle üle, et 04.02.2010 ja 05.03.2010 võis kaebaja tegevus põhjustada televiisori muljumist. Haldusasjas puuduvad tõendid selle kohta, et 05.03.2010, viibides vastuvõtul Tallinna Vanglas, oleks kaebaja pannud tagasi kotti oma televiisori nii, et see oleks tekitanud televiisori ekraani murdmist ja muljumist. Vastustajad ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis saaksid veenda, et 10.03.2010 tuvastatud televiisoririke on seotud kaebaja tegevusega 05.03.2010 või 04.02.2010. Nõustuda saab oletusega, et kuna kaebaja puutus 05.03.2010 televiisoriga kokku, siis võis ta ise oma tegevusega põhjustada televiisori ekraani muljumist, kuid niisugune kaebaja tegevus ei oleks saanud jääda vanglaametnike tähelepanuta, kuna kaebaja kõrval on alati olnud vanglaametnikud. Seega, kui vanglaametnikud ei näinud kaebaja tegevust, mis oleks andnud alust arvata, et just selle tegevuse tagajärjel oleks saanud televiisor muljuda, siis on välistatud, et televiisor sai kahjustada kaebaja tegevuse tõttu. Veenev ei ole vastustajate väide, et kaebaja ise pani oma televiisori 04.02.2010 ja 05.03.2010 hoiukappi, mistõttu tema on televiisori rikke põhjustaja. Iseenesest televiisori hoiukappi panek koos teiste asjadega ei põhjusta ekraani muljumist. See

3

võib juhtuda, kui kinnipeetav paneb kõik 30 kg oma isiklikke asju ainult väikese televiisori peale, kuid sellel viisil kokku pandud asjad hoiukappi ei mahu. Kohtumenetluse käigus selgus, et Tallinna Vangla ei puutunud kaebaja poolt 05.03.2010 hoiukappi pandud asju. Samas leidis tõendamist, et ajavahemikul 19.11.2009 kuni 05.03.2010 tõsteti Viru Vangla laos olnud kaebajale kuuluv televiisor teadmata põhjusel mitu korda ühelt riiulilt teistele ümber. Kaebaja televiisori rikke põhjustajaks on Viru Vangla. Viru Vangla 21.04.2010. a otsus nr 6.-10/11311-1 tuleb tühistada olulise menetlusnõude rikkumise tõttu, kuna rikuti kaebaja ärakuulamisõigust, mis viis ebaõige otsuse langetamiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Viru Vangla esitas Tartu Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus kohtumenetluse norme ja jättis halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-s 4 ja § 61 lg-s 1 sätestatud uurimisprintsiibi teostamata, ei selgitanud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja ei arvestanud tähtsust omavaid tõendeid. 05.03.2010 lahkus kaebaja varakult Viru Vanglast, mistõttu ei olnud tal võimalik isiklikke asju kontrollida. Seega nägi kaebaja Tallinna Vanglasse jõudes oma kaasa võetud isiklikke asju ja pakkis ise asjad vastavalt sellele, mis võtab kambrisse kaasa ja mis jääb lattu ning pani lattu jäävad asjad ise hoiukappi. Kuna väidetavalt ei olnud teleri kahjustusi võimalik tuvastada visuaalsel vaatlusel, siis ei oleks ka Viru Vanglas asjade ülevaatamine kindlustanud, et R. Kalda oleks avastanud teleri vigastused. Arusaamatuks jääb, miks R. Kalda enda telerit Tallinna Vanglas vooluvõrku ühendada soovis. Vanemvalvur A.-L. Kakku 17.02.2011 selgitustest tuleneb, et R. Kalda enda elektriseadmeid isiklike asjade kontrollimisel ja kaalumisel vooluvõrku ei ühenda. Seega võib oletada, et R. Kaldal oli mingi põhjus arvata, et tema teler on purunenud. Viru Vangla nõustub halduskohtuga, et raamatud ei olnud televiisoriga ühes kotis, kuid halduskohtu seisukoht, et ka Tallinna Vanglas ei saanud olla raamatud ja teler ühte kotti pakitud, on ekslik ja asjas kogutud tõenditega vastuolus. Asjaolu, et Viru Vangla laos raamatuid ei olnud, kinnitab fakti, et Viru Vangla ei pakkinud kaebaja televiisorit raamatutega ühte kotti, kuid ei välista, et kaebaja Tallinna Vanglas oma esemete sorteerimisel ise seda ei teinud. Tallinna Vangla vanemvalvuri J. Lavrinenko 31.03.2010 seletuskirja ja ametniku L. Lepisto 10.03.2010 õiendiga on tõendatud, et kaebaja, jõudes 05.03.2010 Tallinna Vanglasse, sai oma asju kontrollida ja pretensioone ei esitanud ning sorteeris ise oma asjad selle järgi, mis võttis kaasa kambrisse ja mis jäid lattu. Kaebaja väidetest ei tulene, et 05.03.2010 etapeerimise ajal oleks leidnud aset midagi erakorralist, mille tulemusel võinuks saada televiisor kahjustatud. Kaebaja pidi ise Tallinna Vanglas raamatud televiisoriga ühte kotti pakkima, sest vastavalt ametniku L. Lepisto 10.03.2010 õiendile asus teler koti põhjas raamatute all. Arvestades eeltoodut, on halduskohtu seisukoht, et televiisor ei saanud kahjustada kaebaja tegevuse tõttu, vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kui kaebaja televiisor oleks saanud kahjustada enne kaebaja 05.03.3010 Tallinna Vanglasse saabumist, pidanuks kaebaja selle avastama hiljemalt 05.03.2010 oma esemete sorteerimise ajal. 05.03.2010 oli kaebajal Tallinna Vanglas soovi korral võimalik kontrollida oma teleri korrasolekut, ühendades selle vooluvõrku, lülitades tööle, vms. Kaebaja väide, et tal ei võimaldatud teleri korrasolekut kontrollida, on otsitud, sest juhul, kui ametnikud poleks seda võimaldanud, arvestades kaebaja pretensioonikust, oleks kaebaja väljendanud rahulolematust kirjalikus vormis. J. Lavrinenko 31.03.2010 seletuskirjast ei tulene, et kaebaja soovis 05.03.2010 kontrollida teleri tehnilist korrasolekut. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et kogu tõendamiskoormus lasub vanglatel. Viru Vangla esitas kohtule koos vastusega kaebusele kõik võimalikud tõendid. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, selgitust või tõendit, mis võiksid anda aluse

4

arvata, et teler on purunenud Viru Vangla tegevuse tulemusena, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et Viru Vangla on teleri purunemises süüdi ja peab tasuma selle parandamisega kaasnevad kulud. Vanglatel ei ole kohustust kontrollida, kas kaebaja oma isiklikke esemeid sorteerides, pakkides või muu tegevuse käigus asju ei kahjusta või kuidas ja millisel viisil kaebaja oma esemed pakib. Lattu hoiule antud asjad pakitakse viisil, mis tagab nende säilimise. Kaebaja pole tõendanud, et televiisorit või mistahes teisi esemeid oleks pakkinud keegi teine peale tema enda. Vastustaja möönab, et enne taotluse rahuldamata jätmist ei antud R. Kaldale võimalust vastuväidete esitamiseks. Samas ei ole kaebaja pärast haldusakti väljaandmist esitanud ühtegi asjaolu või tõendit, mis annaks alust järeldada, et televiisor ei ole saanud kahjustada mõnes teises vanglas või R. Kalda enda tegevuse tulemusena. Tegemist võib olla haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 mõttes menetlusnõude rikkumisega, kuid see ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist. Viru Vangla selgitas otsustamiseks vajaliku välja ning ei lähtunud dokumentidest, mille sisu kaebaja ei teadnud ja mida saanuks talle tutvustada.

5. Kaebaja R. Kalda palub jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

6. Vastustaja Tallinna Vangla ei ole vastust Viru Vangla apellatsioonkaebusele esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.02.2014. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

8. Vastustaja Viru Vangla (edaspidi vastustaja) on halduskohtule apellatsioonkaebuses ette heitnud seda, et kohus ei ole teostanud uurimisprintsiipi ja on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Samas ei nähtu apellatsioonkaebusest, millised asjaolud ja tõendid on halduskohus jätnud välja selgitamata. Ringkonnakohtu arvates on halduskohtu käsutuses olnud kõik tõendid, kuna mingeid teisi tõendeid, mida oleks võimalik täiendavalt koguda teleri purunemise põhjuse kohta, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik koguda. Halduskohus on otsuses õigesti leidnud, et viimaseks teleri kontrolliks selle korrasoleku kontrollimise eesmärgil oli 12.01.2010 toimunud kontroll. Vastustaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et 05.03.2010, kui kaebaja etapeeriti Viru Vanglast Tallinna Vanglasse, puudus kaebajal võimalus oma asju kontrollida, kuna etapeerimisega oli kiire. Samuti ei ole vastustaja vaidlustanud asjaolu, et kaebaja laos olnud esemed pakkis kottidesse nende töötaja. Pärast Tallinna Vanglasse saabumist taotles kaebaja võimalust kontrollida teleri töökorda, kuid sellest keelduti (tl 91). Seega on alusetu vastustaja viide sellele, et kaebajal oli Tallinna Vanglasse saabumisel võimalik kontrollida teleri korrasolekut. Kaebaja pani oma koti asjadega metallkappi, mis pannakse lukku. Keegi menetlusosalistest ei ole väitnud, et kaebaja oleks oma asjadega käitunud hooletult, mis on ka loomulik, kui tegemist on temale kuuluvate esemetega. Puudub alus väita, et keegi oleks kaebaja esemetega kokku puutunud tema Tallinna Vanglas oleku ajal. 10.03.2010 kontrolli käigus selgus, et kaebaja teler ei tööta korralikult, kuna selle ekraan on muljuda saanud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et teler ei saanud asuda koos raamatutega ühes kotis, kuna raamatud olid tal kambris aga teise kotti olid pakitud esemed, mis asusid laos tema isiklike asjade hulgas. Samuti ei ole vastustaja esitanud tõendeid, et kaebaja oleks erinevates pakkides, so pakis, milles asusid kambris olevad esemed ja pakis, milles asusid laos olevad esemed, esemeid ümber tõstnud. Kaebaja on kinnitanud ja vastustaja ei ole ümber

5

lükanud, et koos teleriga olid kotis sülearvuti ja muud esemed. Seega on asjakohatu vastustaja väide, et teler võis saada muljuda selle peal olnud raamatute tõttu. Peale selle on kaebaja kinnitanud, et teler oli pakitud turvakilesse ja asus sülearvuti kotiga sarnases kotis. Seega ei saanuks sellisena pakitud teler puruneda ka ainult raamatute raskuse all.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et teler ei võinud puruneda seetõttu, et kaebaja paigutas oma esemed 04.02.2010 ja 05.03.2010 hoiukappi. Halduskohus on õigesti leidnud, et selline tegevus ei saa põhjustada teleri purunemist, kuna kapis ei olnud nii palju esemeid, mis võimuks oma raskusega teleri ekraani sisse muljuda. Kuna praegusel juhul ei ole vastustajad suutnud esitada veenvaid tõendeid selle kohta, et teleri ekraani purunemine toimus kaebaja enda tegevuse tulemusena, siis saavad selle eest vastutavad olla ainult vastustajad. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et teleri ekraani purunemine ei saanud toimuda Tallinna Vangla tegevuse tulemusena, kuna viimase töötajad ei ole kokku puutunud kaebajale kuuluvate esemetega. Halduskohus on leidnud, et teleri ekraani purunemise eest on vastutav Viru Vangla, kuna viimane on ka ise omaks võtnud, et ajavahemikul 19.11.2009 kuni 05.03.2010 laos olnud telerit korduvalt ühelt riiulilt teisele tõstnud ja seega võis teleri ekraan puruneda selle ümberpaigutamise käigus. Seda, et vastustaja laos on ka muudel juhtudel asju purunenud, kinnitab sisuliselt ka vastustaja ise, kuna 11.02.2011 on ta omaks võtnud, et kaebajale kuuluv kohvidoseerimise lusikas on purunenud nende hooletuse tõttu (tl 77). Seega on halduskohus kokkuvõttes asunud õigele seisukohale, et kuna on tõendatud vastustaja süü kaebajale kuuluva teleri ekraani purunemises, siis tuleb vastustajat kohustada seda parandama. Ringkonnakohus peab lisaks vajalikuks märkida, et vastustajal on võimalus tulevikus selliseid vaidlusi vältida, kontrollides taoliste kergesti purunevate asjade laost asjade väljastamisel või asjade lattu vastuvõtmisel nende tehnilist korrasolekut ja koostades selle kohta õiendi, millele kirjutavad alla mõlemad pooled.

10. Kuna vastustaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi