3-14-50229/116 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. mai 2015. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50229

Haldusasi

O.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.12.2013 vastutusotsuse

nr 13-7/379-12 osaliseks ja 27.01.2014 vaideotsuse nr 6-

1/1947-2 tervikuna tühistamiseks ning

O.R. kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.12.2013 vastutusotsuse

nr 13-7/379-12 osaliseks ja 24.03.2014 vaideotsuse nr 6-

1/2012-4 tervikuna tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – O.V. ja O.R., volitatud esindaja v.adv Vahur

Kivistik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karolin

Lorents

Kolmandad isikud – O.V. ja O.R., volitatud esindaja v.adv

Vahur Kivistik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.V. ja O.R. kaebused rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 04.06.2015, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-14-50229

2(21)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA; vastustaja) algatas 27.11.2007 korraldusega nr 12.2-1/27010

(III kd tl 126-126p) revisjoni OÜ Felinor (kustutatud 20.01.2014; edaspidi Felinor) käibemaksu

ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsuse

kontrollimiseks maksustamisperioodil jaanuar–detsember 2006. Revisjoni käigus tuvastatud

maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud

04.11.2009 revisjoniaktis nr 12.2-3/5708-10 (V kd tl 139-169p).

2. MTA kohustas 27.04.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/5708-20 (VI kd tl 14-49p) Felinori

tasuma käibemaksu 2 427 111 krooni (155 120,67 eurot) ja tulumaksu 4 752 654 krooni

(303 749,95 eurot). MTA leidis maksuotsuses, et Felinor ei ole Metallehitus OÜ-lt (kustutatud

09.02.2010; edaspidi Metallehitus), Norkel OÜ-lt (kustutatud 29.07.2013; edaspidi Norkel) ja

OÜ-lt EuroExport Baltic (kustutatud 03.11.2009; edaspidi EuroExport Baltic) nende nimel

esitatud müügiarvete alusel metallijäätmeid ostnud, vaid need on ostetud tundmatutelt

kolmandatelt isikutelt, millest Felinor oli teadlik.

MTA jättis 19.07.2010 vaideotsusega nr 6-1/295-4 (IX kd tl 72-75p) Felinori vaide

rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohus jättis 13.12.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-924 (IX kd tl 76-89)

Felinori kaebuse 27.04.2010 maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata. Kuna MTA tunnistas

14.03.2012 otsusega ise oma 27.04.2010 maksuotsuse tulumaksu puudutavas osas kehtetuks,

tühistas Tallinna Ringkonnakohus 13.11.2012 otsusega haldusasjas nr 3-10-924 (IX kd tl

90-105p) halduskohtu otsuse tulumaksu puudutavas osas. Muus osas jäi Felinori kaebus

rahuldamata. Riigikohus jättis 13.02.2013 määrusega Felinori kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata.

4. Vastustaja kohustas 16.12.2013 vastutusotsusega nr 13-7/379-12 (I kd tl 12-25) O.V.t ja

O.R.t tasuma Felinori maksuvõla 152 287,79 eurot. Põhjendused:

4.1. Kontrolli käigus kogutud tõendite pinnalt selgus, et Felinor ei ole soetanud Metallehituselt,

Norkelilt ja EuroExport Balticult metallijäätmeid kokku summas 1 016 902,07 eurot

(15 911 060 krooni), sh käibemaks 155 120,67 eurot (2 427 111 krooni). Nimetatud äriühingute

nimel on vormistatud üksnes tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta arved, seejuures oli

Felinor teadlik asjaolust, et arvetel müüjatena näidatud isikud ei müünud Felinorile tegelikult

arvetel näidatud kaupa. Seetõttu puudus Felinoril nimetatud äriühingute arvete alusel

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 järgi.

4.2. Felinor ostis väidetavalt perioodil jaanuar–juuli 2006 Metallehituselt metallijäätmeid

kokku 460 323,58 euro (7 202 498,93 krooni) eest, sh käibemaks 70 218,85 eurot

(1 098 686,28 krooni). Felinori raamatupidamisdokumentide kohaselt müüdi Metallehituselt

ostetud metallijäätmed edasi AS-le Kuusakoski (edaspidi Kuusakoski). Metallijäätmete

soetamine Metallehituselt on tõendamata järgmistel põhjendustel:

4.2.1. Metallehituse ainsaks ostjaks oli Felinor. Metallehituse esindaja Raimond Kriisa ei oska

anda konkreetseid selgitusi metalli päritolu kohta. Tema selgituste kohaselt pärines metall

EuroExport Balticult, järelikult peaksid metalli päritolu selgitama EuroExport Balticu

raamatupidamisdokumendid

ja/või

juhatuse

liikme

selgitused.

EuroExport

Balticu

3-14-50229

3(21)

raamatupidamisdokumendid on kadunud ja juhatuse liige M. K. suri xx xx xxxx. Maksuhalduri

tuvastatud asjaolude kohaselt ei pärinenud väidetavalt Metallehituselt soetatud metall

EuroExport Balticult.

4.2.2. Metallehituse arvelduskontodele (põhiliselt Felinorilt) laekunud rahalised vahendid

võeti koheselt sularahas välja või kanti edasi Raimond Kriisa isiklikule arvelduskontole. Selline

rahaliikumine ei ole tavapärane, kuna mistahes tegevusvaldkonnas tingib äriühingu

majandustegevus kulutuste tegemist, kuid Metallehituse arvelduskontodel nähtuvad vaid tulud,

mis on laekumiste järel koheselt välja võetud.

4.2.3. Metallehituse nimel väljastati Felinorile arveid perioodil jaanuar–juuli 2006, hiljem

vormistati Metallehitus variisiku N. Š. nimele ning loodi uus äriühing Norkel. Raimond Kriisa

selgitused äriühingu müügi põhjuste osas on vastuolulised ja ebausutavad. 21.02.2008 antud

selgitustes väitis Raimond Kriisa, et Metallehitus katkestas oma tegevuse, kuna EuroExport

Baltic hakkas müüma metalli otse Felinorile. Samas on Raimond Kriisa (kes oli ka Norkeli

esindaja) kinnitanud, et Norkel tegeles samuti metalli ostu-müügiga ning tarnijaks oli samuti

EuroExport Baltic. Kohtuistungil antud selgitustes väitis Raimond Kriisa, et Metallehituse

tegevus lõppes seoses EuroExport Balticu juhatuse liikme M. K. surmaga. Tegelikult ei saanud

M. K. surm olla Metallehituse võõrandamise põhjuseks, kuna äriühing müüdi pool aastat varem.

Metallehitus esitas Felinorile arved 2006. a jaanuarist juulini, EuroExport Baltic 2006. a

märtsist detsembrini. Tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole tõendatud, et 2006. a keskel oleks

toimunud Raimond Kriisa ja M. K. või nende juhitavate äriühingute vahelistes majandussuhetes

midagi sellist, mis oleksid tekitanud vajaduse võõrandada Metallehitus ja jätkata varasemat

metalliäri Norkelis. Sellise tegevuse eesmärgiks oli luua näilik olukord, nagu oleks Metallehitus

(ja hiljem Norkel) soetanud Felinorile edasi müüdud metalli EuroExport Balticult, kuid

tegelikult soovis Felinor varjata metalli päritolu.

4.2.4. Felinor müüs soetatud metalli edasi Kuusakoskile. Kuusakoski autojuhid, kes vedasid

metalli, kinnitasid, et viisid metalli 2006. a Kuusakoskile ja transpordi tellijaks oli Felinor.

Autojuhtide selgituste kohaselt pärines Felinori poolt Kuusakoskile müüdud vanametall

lammutusobjektidelt. Autojuhtide selgituste kohaselt viibisid objektidel, kus metalli peale

laaditi, Felinori esindajad Olavi ja Alek ning autojuhid ajasid asju Felinori esindajatega.

Autojuhtide seletusest tuleneb, et metalli müüja oli Felinor ning tema korraldas metalli

kogumist ja äravedu Kuusakoski jaoks. Nimetatud asjaolud kinnitavad, et Metallehitus ei

müünud Felinorile metallijäätmeid, vaid Felinori metallijäätmed pärinevad mujalt. Samuti

tõendavad need asjaolud, et Felinor oli teadlik sellest, et Metallehitus ei ole Felinorile

metallijäätmeid müünud.

4.2.5. Raimond Kriisa ei ole võimeline adekvaatselt seletama metalli ostu-müügitehingutega

seotud asjaolusid. Esialgu ta väitis, et ei tea metalli päritolu kohta midagi. Kui

kontrollimenetluse raames tuvastati, et Raimond Kriisa rentis oma nimel Sikassaares oleva

laoplatsi, kust viidi Kuusakoskile suurtes kogustes metalli ja müüdi seda Felinori nimel, siis

väitis ta, et platsilt viidud metalli müüsid Felinorile Metallehitus ja EuroExport Baltic. Samas

ei teadnud Raimond Kriisa, kuidas metall platsile saabus, mis on ebatõenäoline, kui ta oli platsi

kasutaja ja platsile toimetatud metalli edasimüüja. Raimond Kriisa teatas, et EuroExport Balticu

metall pärines füüsiliste isikute käest ning nende käest sai Raimond Kriisa Kuusakoski poolt

vormistatud kaalumiskviitungid. Maksuhaldur tuvastas, et Sikassaare platsilt viis metalli

Kuusakoski ise. Kuusakoski toimetas laevaga või autodega metalli oma territooriumile ning

seal vormistati Felinori ja Kuusakoski vahelised metalli üleandmise-vastuvõtmise aktid. Seega

ei olnud EuroExport Balticul, Metallehitusel ega füüsilistest isikutest hankijatel võimalik saada

Kuusakoskilt andmeid nende poolt üle antud metalli kohta. Raimond Kriisa ei ole koostanud

arveid Felinorile Kuusakoski antud kaalumiskviitungite alusel. Maksuhalduri hinnangul

3-14-50229

4(21)

viitavad antud asjaolud sellele, et Raimond Kriisa rentis platsi metalli kogumiseks, tellis

metallile transpordi ja maksis transpordi eest üksnes Felinori huvides ehk tegeliku metalli müüja

varjamiseks.

4.2.6. Kontrolli- ja kohtumenetluses leidis tõendamist asjaolu, et Metallehitusele maksutud

rahalised vahendid võisid jõuda vähemalt osaliselt Felinori või tema seotud isikute kätte tagasi.

4.2.7. Maksuhalduri hinnangul viitavad metalli Kuusakoskile üleandmisel vormistatud

dokumentidega seotud asjaolud selgelt sellele, et kogu metalli hankimise ahel oli tegelikult

Felinori kontrolli all. Felinori nimel saabus metall Kuusakoskile kahel moel: Felinori (või tema

väidetavate allhankijate) transpordiga või Kuusakoski transpordiga, mille tellis Felinor. Kui

metall toodi Kuusakoskile Felinori transpordiga, siis jäi koorma saabumist ja kaalu kinnitav

dokument autojuhile või temaga kaasas olevale isikule. Järelikult info, mille alusel Felinorile

arved vormistati, pidid väidetavad allhankijad saama Felinorilt, kelle nimel metall Kuusakoskile

väidetavalt üle anti. Seega pidi Felinor nii enda kui oma väidetavate allhankijate huvides pidama

arvestust selle kohta, milline koorem on milliselt allhankijalt. Sellise arvestuse pidamata jätmine

viitab selgelt asjaolule, et kogu tehinguahel oli Felinori kontrolli all.

4.2.8. Felinor oli teadlik tehingute mittetoimumisest Metallehitusega ja ta osales

maksupettuses. Osavõtt maksupettuses võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole

majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu

juhatuse liikme juhiste alusel, nende kontrolli all või eelneval kokkuleppel. Kontrolli- ja

kohtumenetluses on tõendamist leidnud asjaolu, et Felinor omas kontrolli oma väidetavate

allhankijate majandustegevuse korraldamise üle, samuti on tõendatud, et arvetel näidatud

tehingupartnerid ei ole tegelikud kauba müüjad.

4.3. Felinor ostis väidetavalt perioodil august–detsember 2006 metallijäätmeid Norkelilt kokku

218 860,14 euro (3 424 417 krooni) eest, sh käibemaks 33 385,44 eurot (522 368,70 krooni).

Felinori raamatupidamisdokumentide kohaselt müüdi Norkelilt ostetud metallijäätmed edasi

Kuusakoskile. Metallijäätmete soetamine Norkelilt on tõendamata järgmistel põhjendustel:

4.3.1. Norkel asutati vahetult pärast Metallehituse tegevuse lõppemist ja müümist variisik N.

Š.le. Norkel tegeleb sama tegevusalaga, ainukeseks tehingupartneriks on Felinor, tarnijaks on

EuroExport Baltic ning esindajaks Raimond Kriisa. Norkeli nimel väljastati Felinorile arveid 5

kuud ning seejärel vormistati äriühing variisik D. R. nimele. Raimond Kriisa ei oska veenvalt

põhjendada ühe äriühingu müümist ja uue samasuguse äriühingu asutamist. Maksuhalduri

hinnangul loodi Norkel vaid eesmärgiga vormistada Felinorile tegelikkuses mittetoimunud

tehingute kohta arveid.

4.3.2. Norkeli esindajaks olid Silver Pärnaste ja volikirja alusel Raimond Kriisa. Raimond

Kriisal oli täielik volitus äriühingu nimel tehingute tegemiseks. Raimond Kriisa vastuolulised

selgitused metalli müügitehingute asjaolude kohta viitavad sellele, et ta ei tea tehingute

tegelikke asjaolusid. Ei ole usutav, et Raimond Kriisa ei tea metalli päritolu. Raimond Kriisa

selgitustega püüti varjata metalli tegelikku päritolu. Silver Pärnaste selgituste kohaselt koostati

Felinorile arved Kuusakoskilt saadud aktide alusel. Metallijäätmete vedu Kuusakoskile

korraldas Felinor ja Felinor sai Kuusakoskilt kaalumise aktid. Norkeli metallijäätmete hankijaks

oli M. K. EuroExport Balticus. EuroExport Baltic viis ise Norkeli metalli Kuusakoskile.

Tasumine EuroExport Balticule toimus sularahas. Raimond Kriisa kinnitas, et Norkel müüs

metalli ainult Felinorile. Põhilised hankijad, kellelt Norkel metalli soetas, olid M. K.

(EuroExport Baltic) ja Hannes Järvala (OÜ Inkasso ABC (kustutatud 16.11.2009; edaspidi

Inkasso ABC)). Raimond Kriisa ei ole kaupa hankijalt vastu võtnud ning väidetavalt ei ole ta

metalli päritolust teadlik. M. K. ja Raimond Kriisa olid isiklikult tuttavad. M. K. elukaaslase

selgituste kohaselt suhtlesid nad tihti omavahel. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et Raimond

3-14-50229

5(21)

Kriisa ei olnud teadlik, kust pärines metall, mida EuroExport Baltic väidetavalt müüs suurtes

kogustes pika aja jooksul Felinorile, Metallehitusele ja Norkelile.

4.3.3. Kontrollimenetluses ei leidnud tõendamist, et Norkeli metall oleks pärit Inkasso ABC-lt.

Inkasso ABC volitatud esindaja Hannes Järvala ei osanud selgitada metalli päritolu, samuti ei

mäletanud ta, kellega ta Norkelist suhtles. Ta ei osanud nimetada Inkasso ABC tarnijaid ega

ostjaid. Hannes Järvala ja Raimond Kriisa selgitused seoses väidetavate ostu-müügitehingute

vormistamisega on vastuolulised. Inkasso ABC vormistati hiljem variisik N. Š. nimele. Hannes

Järvala selgitused viitavad sellele, et Inkasso ABC ei ole metallijäätmeid ostnud ega müünud.

4.3.4. Norkeli metall ei pärinenud ka EuroExport Balticult. EuroExport Balticu

raamatupidamisdokumendid on kadunud ja juhatuse liige M. K. surnud xx xx xxxx. EuroExport

Balticu müügi ja dokumentide kadumise eesmärgiks oli luua näilik olukord, nagu oleks Norkel

soetanud Felinorile edasi müüdud metalli EuroExport Balticult, kuid tegelikult soovis Felinor

varjata metalli päritolu.

4.3.5. Norkeli pangakontole laekunud raha võeti kohe sularahas välja või kanti edasi Inkasso

ABC arvelduskontole, kust see seejärel kohe sularahas välja võeti. Selline rahaliikumine ei ole

tavapärane, kuna mistahes tegevusvaldkonna äriühingu majandustegevus tingib kulutuste

tegemist, kuid Norkeli arvelduskontodel nähtuvad vaid tulud, mis on laekumiste järel kohe välja

võetud. Selline raha liikumine räägib vastu sellele, et Norkel müüs Felinorile arvetel näidatud

metallijäätmeid.

4.3.6. Kuusakoski autojuhtide selgituste kohaselt pärines Felinori poolt Kuusakoskile müüdud

metall lammutusobjektidelt. Kuusakoski autojuhid selgitasid põhjalikult ja veenvalt, kuidas oli

organiseeritud metalli äravedu Felinori objektidelt Kuusakoskile. Samas on Felinori väidetavate

hankijate Metallehituse ja Norkeli esindaja Raimond Kriisa ning Inkasso ABC esindaja Hannes

Järvala seletused omavahel vastuolus. See viitab asjaolule, et nimetatud tehingupartnerid ei ole

tegelikud kauba müüjad. Felinori teadlikkust tehingute mittetoimumisest Norkeliga tõendab

ainuüksi asjaolu, et autojuhtide selgituste kohaselt viibisid Felinori esindajad metalli laadimisel

kohapeal. Tulenevalt asjaolust, et Norkelist saadud metall viidi väidetavalt Kuusakoskile otse,

teadsid Felinori esindajad metalli tegelikku päritolu. Järelikult ei ole eluliselt usutav, et Felinor

ei olnud teadlik sellest, et Norkel ei ole tegelik arvetel näidatud kauba müüja.

4.4. Felinor ostis väidetavalt perioodil märts–detsember 2006 EuroExport Balticult

metallijäätmeid kokku 337 718,37 euro (5 284 144,19 krooni) eest, sh käibemaks

51 516,36 eurot (806 055,89 krooni). Metallijäätmete soetamine EuroExport Balticult on

tõendamata järgmistel põhjendustel:

4.4.1. Felinori esitatud dokumentidest ning O.V. ja Raimond Kriisa seletustest tuleneb, et

Felinori ostetud metall pärines EuroExport Balticult. Felinori esindaja O.V. ning Metallehituse

ja Norkeli esindaja Raimond Kriisa ei tea midagi metalli päritolu kohta. Seega peaks metalli

päritolu oskama selgitama EuroExport Balticu juhatuse liige M. K. või äriühingu

raamatupidamisdokumendid. M. K. suri xx xx xxxx. EuroExport Balticu osanik N. K. esitas

Harju Maakohtu registriosakonnale avalduse EuroExport Balticu raamatupidamisdokumentide

kadumise kohta järgmisel päeval pärast Felinorile revisjonikorralduse kättetoimetamist. Samuti

müüdi samal päeval EuroExport Baltic variisikule. EuroExport Balticu müük variisikule ja

raamatupidamisdokumentide kadumine on seotud Felinori kontrollimisega, kuna Felinor oli

teadlik, et EuroExport Baltic ei ole Felinorile metallijäätmeid müünud. Samuti on oluline

asjaolu, et Felinori esindaja viibis notari kontoris EuroExport Balticu osa müügi juures.

Eelnimetatud faktilised asjaolud viitavad sellele, et EuroExport Baltic tegutses Felinori

kontrolli all.

3-14-50229

6(21)

4.4.2. M.K. ei tegelenud reaalselt metalläriga, tema ülesandeks oli üksnes arvete

vormistamine. Seda seisukohta on kinnitanud ka EuroExport Balticu raamatupidaja, kes teatas,

et M.K.il olid vaid arved metallkonstruktsioonide kohta, kuid muid dokumente, mis

iseloomustaksid tavapärase äriühingu tegevust, ei olnud. M.K.i vanemate selgituste kohaselt ei

teadnud nad, et poeg tegeleb metalliäriga. Samuti on vanemad kinnitanud, et nemad pidasid

poega ülal. Kuna tavapäraselt kaasnevad metalliäriga suured sissetulekud, ei ole M.K.i

vanemate selgituste valguses eluliselt usutav, et M.K. juhtis reaalselt EuroExport Balticu

majandustegevust. EuroExport Balticu arvelduskontolt võeti rahalised vahendid pärast M.K.i

hukkumist välja, mis viitab sellele, et arvelduskontodel toimunud raha liikumine ei olnud

juhatuse liikme M.K.i kontrolli all. Maksuhalduri hinnangul viitab antud asjaolu sellele, et

EuroExport Baltic ei olnud tegelik metalli hankija.

4.4.3. EuroExport Balticu poolt Felinorile väidetavalt müüdud metall müüdi edasi

Kuusakoskile. Kuusakoski autojuhid kinnitasid, et viisid metalli 2006. a Kuusakoskile ning

transpordi tellijaks oli Felinor. Autojuhtide selgituste kohaselt pärines Felinori poolt

Kuusakoskile müüdud vanametall lammutusobjektidelt. Autojuhtide selgituste kohaselt viibisid

objektidel, kus metall peale laaditi, Felinori esindajad Olavi ja Alek, järelikult olid Felinori

esindajad kursis metalli tegeliku päritoluga. Kuusakoski autojuhid ei ole kordagi viidanud

Raimond Kriisale, M.K.ile või Hannes Järvalale ega nende osalusele metalli kogumises ja

toimetamises Kuusakoskile. Autojuhtide selgituste kohaselt oli metalli müüjaks Felinor, kes

korraldas metalli kogumist ja äravedu Kuusakoski jaoks. Eelnimetatud faktilised asjaolud

kinnitavad, et EuroExport Baltic ei müünud Felinorile metallijäätmeid, vaid Felinori

metallijäätmed pärinevad mujalt. Samuti tõendavad antud asjaolud, et Felinor oli teadlik sellest,

et EuroExport Baltic ei ole talle metallijäätmeid müünud.

4.4.4. EuroExport Balticu pangakontodele laekunud rahalised vahendid võeti kohe sularahas

välja või kanti edasi OÜ-le AmerBalt (kustutatud 03.11.2009) ja OÜ-le Arleko Baltic

(kustutatud 07.09.2011), kes ei omanud reaalselt majandustegevust ja olid variisikute poolt

juhitavad ning kelle kontodelt võeti kohe raha sularahas välja. Selliseid äriühinguid kasutatakse

tavapäraselt käibemaksupettuse toimepanekuks. Selline rahaliikumine ei ole tavapärane ja

räägib vastu Felinori väitele, et EuroExport Baltic müüs tegelikult arvetel näidatud metalli.

4.4.5. EuroExport Balticu väidetav tegevus 2006. a on majanduslikult ebaloogiline. Jääb

arusaamatuks, miks pidi EuroExport Baltic müüma metalli Norkelile ja Metallehitusele, kes

müüsid metalli omakorda Felinorile, kui EuroExport Balticul oli samal ajal otsekontakt

Felinoriga, kellelt ta oleks sama metalli müügi eest rohkem kasumit teeninud. See asjaolu viitab

sellele, et EuroExport Baltic ei ole Felinorile arvetel näidatud metalli müünud.

4.4.6. Maksuhalduri hinnangul viitavad metalli Kuusakoskile üleandmisel vormistatud

dokumentidega seotud asjaolud selgelt sellele, et kogu metalli hankimise ahel oli tegelikult

Felinori kontrolli all. Felinori nimel saabus metall Kuusakoskile kahel moel: Felinori (või tema

väidetavate allhankijate) transpordiga või Kuusakoski transpordiga, mille tellis Felinor. Kui

metall toodi Kuusakoskile Felinori transpordiga, siis jäi koorma saabumist ja kaalu kinnitav

dokument autojuhile või temaga kaasas olevale isikule. Järelikult info, mille alusel vormistati

Felinorile arveid, pidid väidetavad allhankijad saama Felinorilt, kelle nimel metall

Kuusakoskile väidetavalt üle anti. Seega pidi Felinor nii enda kui oma väidetavate allhankijate

huvides pidama arvestust selle kohta, milline koorem on milliselt allhankijalt. Sellise arvestuse

pidamata jätmine viitab selgelt asjaolule, et kogu tehingute ahel oli Felinori kontrolli all.

4.4.7. Felinor oli teadlik tehingute mittetoimumisest EuroExport Balticuga ja ta osales

maksupettuses. Osavõtt maksupettuses võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole

majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu

3-14-50229

7(21)

juhatuse liikme juhiste alusel, nende kontrolli all või eelneval kokkuleppel. Kontrolli- ja

kohtumenetluses on tõendamist leidnud asjaolu, et Felinor omas kontrolli oma väidetavate

allhankijate majandustegevuse korraldamise üle, samuti on tõendatud, et arvetel näidatud

tehingupartnerid ei ole tegelikud kauba müüjad. Lisaks ei ole välistatud, et väidetava metalli

soetamise eest makstud rahalised vahendid jõudsid Felinorile osaliselt tagasi, mis tähendab

seda, et Felinor sai reaalset majanduslikku kasu maksupettuse toimepanemisest ning tema

tegevus oli eesmärgistatud, teadlik ja läbimõeldud.

4.5. Felinor ei tasunud maksusummat maksuotsuses määratud tähtaja jooksul. Sundtäitmise

tulemusena õnnestus sisse nõuda vaid 2832,88 eurot. Felinoril puudub registervara ja

maksuhaldurile teadaolev hinnaline vallasvara. Felinor esitas 27.02.2013 Harju Maakohtule

pankrotiavalduse. Harju Maakohus lõpetas 30.05.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-9506

Felinori pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Äriühing

otsustati likvideerida ja registrist kustutada. MTA taotlusel lükati registrist kustutamine 6 kuud

edasi. Harju Maakohtu määrus jõustus 17.06.2013. Kuna Felinor maksuvõlga ei õnnestunud

äriühingult sisse nõuda, tuli teha äriühingu juhatuse liikmetele vastutusotsus.

4.6. MTA leidis, et Felinori endine juhatuse liige O.R. on rikkunud raskest hooletusest

kohustust tagada Felinori maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine ning on solidaarselt

Felinoriga vastutav maksuotsusega määratud maksuvõla eest.

4.6.1. O.R. oli Felinori juhatuse liikmeks perioodil 03.01.2005–15.01.2010. Felinori

maksuvõlg on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. O.R. selgitas kontrollimenetluses, et

ta tegeles 2006. a Felinoris vaid strateegiliste küsimuste lahendamisega. Ta ei tegelenud

igapäevaste töödega, ta ei kirjutanud välja arveid ega teinud tarnijatele pangaülekandeid. Ta ei

tunne metallitarnijaid ega ole nendega lepinguid allkirjastanud. Samas kinnitas ta, et kohtus

Felinori ruumides Metallehituse, Norkeli ja EuroExport Balticu esindajatega. Eeltoodust

nähtuvalt on O.R. selgitused vastuolulised. O.R. tundis piltide pealt ära Raimond Kriisa ja

M.K.i. Järelikult teadis ta äriühingu tehingupartnereid.

4.6.2. Kuna Felinor deklareeris 2006.–2010. a O.R.le tulumaksuga maksustatavaid

väljamakseid, pidi O.R. äriühingu heaks tööd tegema ja olema kursis Felinori

majandustegevusega. Felinori 2006. a majandusaasta aruandel on O.R. allkiri, seega oli tal

võimalik äriühingu dokumentidega tutvuda ja hoida end kursis äriühingus toimuvaga. Juhatuse

liige peab ühingu tegevuse juhtimisel ja kontrollimisel näitama üles piisavalt aktiivsust, sh nt

osalema juhatuse koosolekutel, hankima omal algatusel otsuste langetamiseks vajalikku teavet,

jälgima pidevalt äriühingu tegevust ja majanduslikku olukorda puudutavaid arenguid,

kontrollima ülesannete täitmist alluvate poolt jne. Niimoodi oleks käitunud iga teine mõistlik

juhatuse liige äriühingu juhtimisel. O.R. ei ole eelnimetatut teinud ning on oma passiivsusega

ja järelevalve teostamata jätmisega loonud olukorra, kus oli võimalik äriühingu poolt

õigusrikkumise toimepanemine. Kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisestest

kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile

piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt,

kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Järelikult asjaolu, et O.R. on väidetavalt

tegelenud Felinoris vaid strateegiliste küsimustega, ei tähenda, et ta oli vabastatud seadusega

pandud juhatuse liikme kohustustest. O.R. on oma passiivse käitumisega ja sisuliselt äriühingu

juhtimata jätmisega rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi olulisel määral ehk raskest

hooletusest. Kui O.R. oleks olnud aktiivne, piisavalt informeeritud Felinori majandustegevusest

ja tehingutest ning teostanud kontrolli deklaratsioonides kajastatud andmete üle, siis ta oleks

saanud teada sellest, et tegelikkuses ei ole Felinori ning Metallehituse, Norkeli ja EuroExport

Balticu vahel tehingud toimunud. Felinor ei oleks kajastanud oma raamatupidamises arveid,

mis ei anna alust sisendkäibemaksu maha arvata KMS § 31 lg 1 alusel, oleks arvutanud õigesti

3-14-50229

8(21)

tasumisele kuuluva maksusumma (KMS § 29 lg 1) ega oleks rikkunud deklareerimiskohustust

(KMS § 27 lg 1) ja deklaratsioonides õigete andmete esitamise kohustust (maksukorralduse

seaduse (MKS) § 85 lg 4).

4.6.3. O.R. tegevusetuse ja maksuotsusega määratud maksuvõlgnevuse vahel eksisteerib

põhjuslik seos.

4.7. MTA leidis, et Felinori juhatuse liige O.V. on rikkunud tahtlikult kohustust tagada Felinori

maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine ning on solidaarselt Felinoriga vastutav

maksuotsusega määratud maksuvõla eest.

4.7.1. O.V. oli Felinori seaduslik esindaja alates 03.01.2005. Felinori maksuvõlg tekkis tema

juhatuse liikmeks olemise ajal. O.V. väitis, et Felinori juhtimisega tegeles igapäevaselt

tegevjuht A. S.. O.V. hoidis suhteid põhilise ostja Kuusakoskiga. Muude asjadega puutus ta

väidetavalt kokku kas väga põgusalt või üldse mitte. A. S. oli täisvolitus Felinori esindamiseks.

O.V. selgituste kohaselt esitas Felinori maksudeklaratsioone raamatupidaja ning dokumente

raamatupidamisse esitas üldjuhul A. S. Felinori metallihankijatega tegeles A. S., kes tegeles

ostulepingute ettevalmistamise, läbirääkimiste ja lepingute sõlmimisega. Samas ei välistanud

O.V., et mõned lepingud sõlmis ka tema, kuid ettevalmistusega tegeles A. S.. Maksuhalduri

hinnangul asjaolu, et juhatuse liige on volitanud kedagi äriühingu esindamiseks, ei tähenda seda,

et äriühingu seaduslik esindaja on vabastatud oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisest.

4.7.2. Maksumenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt tegeles O.V. lepingute allkirjastamise

ja arvete aktsepteerimisega Felinori nimel ning viibis isiklikult lammutusobjektidel, kust

pärines tegelikkuses Felinori metall. O.V. allkirjastas Metallehitusega sõlmitud lepingu.

Metallehituse arvetel on nii O.V. kui ka A. S. allkirjad. Norkeliga ei ole lepingut sõlmitud,

arvete vastuvõtjat ei ole arvetel märgitud. EuroExport Balticuga sõlmitud lepingu on

allkirjastanud A. S., kuid arved on vastu võtnud nii O.V. kui A. S. 2006. a majandusaasta

aruande on kinnitanud O.V.. Kuusakoski autojuhid on kinnitanud, et metalli kaalumiskviitungid

on vastu võtnud ka O.V.. Seega tegeles O.V. äriühingu juhtimisega.

4.7.3. O.V. teadis, et tehinguid Metallehitusega, Norkeliga ja EuroExport Balticuga ei ole

tegelikkuses toimunud. Kuusakoski autojuhtide selgitused tõendavad, et O.V. tegeles

väidetavate tehingute korraldamisega Metallehitusega, Norkeliga ja EuroExport Balticuga.

Autojuhid kinnitasid, et O.V. võttis metalli kaalumiskviitungeid vastu, viibis metalli laadimisel

kohapeal ja maksis metalli transpordi eest sularahas. Samuti kinnitasid autojuhid, et küsimuste

tekkimisel võisid nad pöörduda O.V. poole. Autojuhtide selgituste kohaselt pärines Felinori

poolt Kuusakoskile müüdud vanametall lammutusobjektidelt. Samuti tundsid autojuhid O.V. ja

A. S. piltide pealt ära. Autojuhtide selgitustega on vastuolus O.V. selgitus, mille kohaselt ei

käinud Felinor metalli laadimisel kohapeal, vaid tellis ainult Kuusakoskilt konteinereid.

Autojuhid kinnitasid, et suhtlesid objektidel ainult Felinori esindajate O.V. ja A. S. Autojuhtide

selgitused on usaldusväärsemad, kuna mitmete isikute selgitused langevad kokku. Vastuoluliste

selgituste andmise eesmärgiks oli O.V. soov varjata metalli tegelikku päritolu. M. T. kinnitas

kohtuistungil, et O.V. isiklikult tutvustas temale Raimond Kriisat ja M.K.it, kes olevat tema

tehingupartnerid ja hakkavat metalli tooma, mis vormistatakse Felinori nimele. See tõendab, et

tehingute ahel oli O.V. kontrolli all. Kontrollimenetluses tõendati, et Felinor osales

maksupettuse toimepanemises Metallehituse, Norkeli ja EuroExport Balticu poolt väljastatud

arvete kajastamisega Felinori käibedeklaratsioonidel. Maksupettuse toimepanemine saab oma

olemuselt olla läbimõeldud ja teadlik käitumine. Maksuhalduril puuduvad mistahes tõendid

selle kohta, et O.V. eest varjati Felinori dokumentatsiooni või infot selle majandustegevuse

kohta, järelikult on välistatud olukord, kus äriühingu maksupettuses osalemine oleks O.V.le

teadmata. O.V. ei olnud hooletu väidetavate tehingute tegemisel, vaid oli teadlik sellest, et

3-14-50229

9(21)

arvetel märgitud äriühingud ei ole tegelikud metalli müüjad. O.V. oli teadlik ka sellest, et

Felinor kajastab oma maksudeklaratsioonides valesid andmeid tegelikkuses mittetoimunud

tehingute kohta. Asjaolu, et Felinori deklaratsioonid on esitatud raamatupidaja poolt, ei vabasta

juhatuse liiget kohustusest teostada järelvalvet ja esitada õiged andmed. Felinori

raamatupidamise korraldamine oli O.V. ülesanne. Deklaratsiooni allkirjastades kinnitab allkirja

andja deklaratsioonis sisalduvate andmete õigsust ja võtab selle eest vastutuse. Maksuhaldur on

tuvastanud, et O.V. juhatuse liikmeks olemise ajal esitati maksuhaldurile valesid andmeid ning

arvutati

valesti

käibemaksu

summa,

seega

on

isik

rikkunud

kohustust

esitada

maksudeklaratsioonides õigeid andmeid, mille tulemusena saadi alusetult sisendkäibemaks

tagasi (MKS § 85 lg 4, KMS § 27 lg 1, § 29 lg 1, § 31 lg 1). O.V. tahtlik tegevus seisneb selles,

et ta tegi teadlikult Felinori nimel maksude kõrvalehoidumisele suunatud tehingud. Ta oli

teadlik asjaolust, et arvetel kajastatud tehingupartnerid pole tegelikud müüjad, vaatamata sellele

kajastas ta arveid Felinori raamatupidamises. O.V. tahtlik tegevus tingis seadusest tulenevate

kohustuste rikkumise. Felinori poolse käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu lubatust

suuremana kajastamisega on tegemist tahtliku teoga, mis on toime pandud maksukohustuse

vähendamise eesmärgil, mille tulemusena arvestati riigieelarvesse tasumiseks vähem

käibemaksu. O.V. tegevuse ja Felinori maksuvõlgnevuse vahel eksisteerib põhjuslik seos.

5. O.V. esitas 15.01.2014 ja O.R. esitas 21.02.2014 vaide vastutusotsuse peale. MTA jättis

27.01.2014 vaideotsusega nr 6-1/1947-2 (I kd tl 26-31p) O.V. ning 24.03.2014 vaideotsusega

nr 6-1/2012-4 (II kd tl 35-38) O.R. vaided rahuldamata.

6. O.V. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/379-

12 osaliseks ja 27.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/1947-2 tervikuna tühistamiseks (haldusasi nr 3-

14-50229). Põhjendused:

6.1. Vastutusmenetluse läbiviimisega on põhjendamatult venitatud, mistõttu jäi kaebajale

vastutusotsuse projektile vastamiseks ebamõistlikult lühike aeg. MTA keeldus kaebajale

eriarvamuse esitamiseks täiendavat tähtaega andmast. Asjakohatu on väide, et kuna Felinori

esindas sama esindaja, siis peaks esindaja olema kursis maksumenetluses kogutud

materjalidega. Äriühingu ja juhatuse liikme maksuõigusliku vastutuse alused, samuti

tõendamisele kuuluvad asjaolud on erinevad. Maksuhaldur on muutnud kaebaja esindaja töö

materjalide läbitöötamisel ja seisukohtade esitamisel äärmiselt keeruliseks, sest ta pole viidanud

korrektselt pea ühelegi tõendile. MTA on rikkunud motiveerimiskohustust.

6.2. Maksusumma määramine on aegunud. Sõltumata sellest, kui pikaks ajaks peatus aegumine

Felinori suhtes, ei ole aegumise peatumine üle kantav O.V.le. Tegemist on erinevate isikutega.

MKS § 96 (vastutusotsus) viitab vaid §-le 98 (aegumistähtajad), mitte §-le 99 (aegumistähtaja

peatumine). Sellest järeldub, et vastutusotsuse aegumistähtaeg ei peatu. Maksuhaldur ei ole

senises halduspraktikas pärast MKS §-s 98 sätestatud tähtaja möödumist vastutusmenetlust

alustanud. MTA käsitlus tähendaks juhatuse liikme vastutuse piiride nihutamist

määramatusesse. See oleks ilmselgelt ebamõistlik ja vastuolus MKS § 10 lg-s 3 sätestatud kiire

ja efektiivse menetluse põhimõttega. Samuti oleks see vastuolus õigusrahu ja õiguskindluse

põhimõtetega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.05.2013 lahendist asjas nr 3-2-1-191-12 nähtub,

et äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 3 sätestab erisättena juhatuse liikme vastutuse aegumistähtajaks

5 aastat rikkumise toimepanemisest.

6.3. Äriühingu maksevõimetuse on põhjustanud MTA õigusvastane tegevus äriühingule

ebaõige tulumaksunõude esitamisel, mis tõi kaasa äriühingu tegevuse seiskumise. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas MTA tulumaksunõude. Felinor oli kuni tegevuse seiskumiseni

tegutsev ja kasumit tootev äriühing, mis teenis 2009. a 15,6 miljoni krooni suuruse käibe juures

741 907 krooni kasumit. Seega olnuks Felinor võimeline majandustegevuse jätkamise korral

3-14-50229

10(21)

3 aasta jooksul ajatamisgraafiku alusel ja/või täiendavalt kaasatavate vahenditega

käibemaksuvõla kindlasti tasuma. Paraku ei olnud Felinor kindlasti võimeline tasuma

ebaõigesti määratud tulumaksu. Seega ei jäänud Felinori käibemaksuvõlg tasumata juhatuse

liikme tõttu, vaid MTA õigusvastase tegevuse, st alusetu tulumaksunõude esitamise ja

pangakontode arestimise tõttu. Vastutusotsuse tegemise eelduseks on see, et äriühingul on

rahalised vahendid, millest maksuvõlg tasuda, kuid maksuvõlg jäetakse tasumata. Felinoril

puudusid piisavad vahendid maksuvõla tasumiseks, seetõttu puudub O.V.l süü maksuvõla

tasumata jätmisel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2008 lahend asjas nr 3-1-1-60-07).

6.4. Vastutusotsus on motiveerimata ja tõendamata. MTA ei ole viidanud ühelegi konkreetsele

tõendile ja kogu käsitlus on üldsõnaline. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik omalt poolt tõendeid

ega taotlusi esitada. Vastutusmenetlus on läbi viidud pealiskaudselt ja uurimispõhimõtet

rikkudes. Seletused on võetud vaid O.V.lt ja endiselt raamatupidajalt N. R.lt. Seega ei ole

maksuhaldur selgitanud välja kaebaja rolli äriühingu majandustegevuse korraldamisel ja

igapäevases tegevuses. Maksuhaldur ei ole lükanud ümber kaebaja väidet, et igapäevase

tegevjuhtimisega tegeles eelkõige A. S. ja juhatuse liikmed puutusid hankijatega kokku vaid

episoodiliselt. Oletuslik ja tõendamata on seisukoht, et O.V. pidi olema teadlik tehingute

mittetoimumisest. Juhatuse liikme süü küsimuses kehtivad maksuhaldurile oluliselt

ulatuslikumad tõendamiskriteeriumid kui äriühingule maksu määramisel (Riigikohtu

31.10.2005 lahend asjas nr 3-3-1-41-05).

7. O.R. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/379-

12 osaliseks ja 24.03.2014 vaideotsuse nr 6-1/2012-4 tervikuna tühistamiseks (haldusasi nr 3-

14-50606). Kohus liitis 25.04.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-50606 esitatud kaebuse

haldusasja nr 3-14-50229 menetlusega. Kaebuse põhjendused:

7.1. MTA nõue on aegunud, sest MKS § 99 vastutusotsuse puhul ei kohaldu. Juhatuse liikme

suhtes kehtib ÄS § 315 lg-st 3 tulenev 5-aastane aegumistähtaeg rikkumise toimepanemisest.

7.2. Kogu maksumenetlus on toimunud ebamõistlikult pikalt. Kontrollimenetlus kestis ligi

3 aastat, sellele järgnev kohtumenetlus 2,5 aastat ja vastutusmenetlus veel ligi 1 aasta, kokku

üle 6 aasta. Ülipikk menetlusaeg on kaebaja huve selgelt kahjustav, sest aja möödudes väheneb

kaebaja võimalus süüd välistavate asjaolude esitamiseks. Ei ole usutav, et isikud mäletaksid

vajaliku detailsusega üle 8 aasta taguseid tehinguid. Kuna maksuhaldur ei ole kogunud

vastutusmenetluses täiendavaid tõendeid ja vastutusotsus põhineb sisuliselt maksuotsusel, siis

ei ole vastutusotsuse tegemisega viivitamine 1 aasta võrra põhjendatud ja seda tuleb käsitada

maksuhalduri õigusvastase viivitusena.

7.3. Äriühingu maksevõimetuse on põhjustanud MTA õigusvastane tegevus äriühingule

ebaõige tulumaksunõude esitamisel, mis tõi kaasa äriühingu tegevuse seiskamise.

7.4. Vastutusotsus on motiveerimata. Maksuhaldur ei ole hinnanud O.R. hoolsust oma

kohustuste täitmisel. Vastutusotsusest pole aru saada, miks on MTA pidanud O.R.le etteheidetut

hooletuseks või raskeks hooletuseks. Kaebaja on maksumenetluses selgitanud, et tema ülesanne

ettevõttes oli üksnes strateegiliste küsimuste lahendamine. Maksuhaldur pole pidanud

vajalikuks tuvastada, kuidas ja mis alustel toimus tööjaotus ning kuidas liikus

raamatupidamisinformatsioon ettevõttesiseselt, samuti kas ja mil määral O.R. huvitus ja teostas

järelevalvet äriühingu tegevuse üle. Riigikohtu 31.01.2005 otsusest asjas nr 3-3-1-41-05

nähtuvalt tuleb iga juhatuse liikme süü tuvastada eraldi ning kaasvastutus ei ole vältimatu.

Juhatuse liikmel ei ole võrreldavaid võimalusi ja kohustusi maksuhalduriga. Juhatuse liikme

hoolsuskohustuste hulka ei kuulu uurijale omase kahtlusversiooni püstitamine kolleegide

tegevuse suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 35 toodud nõuded juhtorgani

liikme tavapärasele hoolele ja lojaalsusele juriidilise isiku suhtes on praegusel juhul täidetud.

3-14-50229

11(21)

Maksuhaldur ei ole tuvastanud O.R. eesmärki jätta maksud tasumata (vt Riigikohtu 19.12.2013

lahend asjas nr 3-3-1-37-13). Isiku tegevuse ja saabunud tagajärje vahel pole tuvastatud

põhjuslikku seost. Seetõttu puudub süüstamiseks vajalik maksualane õigusrikkumine.

8. MTA palus jätta kaebused rahuldamata. Põhjendused:

8.1. O.V.le tagati ärakuulamisõigus. Ta ei ole vaides ega kaebuses toonud välja asjaolusid või

tõendeid, mis jäid väidetavalt lühikese eriarvamuse esitamise tähtaja tõttu esitamata ja millest

sõltus haldusakti sisuline õiguspärasus. Vastustaja on oma uurimiskohustuse kohaselt täitnud.

8.2. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. Vastutusotsuse tegemine on lubatud sama aja

jooksul kui maksuotsuse tegemine, seega olenevalt süü vormist 3- või 5-aastase aegumistähtaja

jooksul. Seni, kuni on võimalik maksusummat määrata, on võimalik ka vastutusotsust teha.

MKS § 96 lg 5 esimese lause eesmärgiks on tagada, et põhivõla ja solidaarkohustuse

sissenõutavus oleks ajalises plaanis ettenähtavad ja omavahel seotud. Kaebaja seisukohast

lähtumine tooks kaasa olukorra, kus vastutusotsuse tegemine oleks paljudel juhtudel võimatu.

8.3. Maksumenetlus

on

oma

olemuselt

maksukohustuse

kontrollimise

menetlus,

vastutusmenetlus aga maksuvõla sissenõudmise menetlus. Maksu- ja vastutusotsusel on

erinevad adressaadid, seetõttu ei saa neid menetlusi summeerida ja kaebaja ei saa oma õiguste

väidetava rikkumise põhjendamisel tugineda kolmanda isiku suhtes toimunud menetlusele.

Äriühingu maksumenetluses väidetavalt esinenud menetlusvead ei saa seetõttu avaldada mingit

iseseisvat mõju vastutusotsuse adressaadi õigustele ja kohustustele. Menetluse ebamõistlikku

kesvust tuleb seega hinnata just kaebaja suhtes läbiviidud menetluse osas. Kaebaja ei ole

põhjendanud, kas ja kuidas tema suhtes läbi viidud vastutusmenetlus on kestnud ebamõistlikult

pikalt ja seejuures tema õigusi riivanud. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliste perioodide osas

teeb ta vastustajale etteheiteid menetluse venimises. Kaebaja ei ole teavitanud maksuhaldurit

sellest, et tema hinnangul on menetlus kestnud ebamõistlikult kaua ja muutunud talle

koormavaks.

8.4. Antud juhul oleks maksuvõlg tekkinud ka juhul, kui maksuhaldur ei oleks äriühingule

tulumaksu osas nõuet esitanud. Samuti tekkis isikul tasumiskohustus käibemaksu osas oluliselt

varem maksuotsuse tegemisest. Maksuvõlg ei teki maksuotsuse koostamisega. Maksuotsusega

tuvastatakse, et maksukohustuslane on deklareerinud ja täitnud oma maksukohustuse seadusest

tulenevast suurusest väiksemas ulatuses, ning maksuotsusega ühtlasi kohustatakse haldusakti

adressaati täitma oma maksukohustus seadusest tulenevas suuruses. Ka siis, kui tasumisele

kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on maksuvõlg tekkinud sellest hetkest, mil

maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva maksukohustuse.

Seega on alusetud kaebaja väited selle kohta, et tasumiskohustus käibemaksu osas oli võimatu

maksuhalduri tegevuse tulemusel.

8.5. Kaebaja eksib ka selles, et maksevõimelisus oleks antud juhul vastutusotsuse tegemise

eelduseks. Kaebaja arusaam tugineb väitele, et tagamiskohustus MKS § 8 tähenduses hõlmab

üksnes maksuvõla tasumist esindatava vara arvelt. MKS § 8 lg 1 ei kohusta juriidilise isiku

seaduslikku esindajat tagama mitte pelgalt maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõla täitmist,

vaid esmajoones just äriühingu majandustegevusega seotud nö igapäevaste MKS-st ja

maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste (nt deklareerimiskohustuse)

tähtaegset ning täielikku täitmist. MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi juhatuse liikmele maksunõude

esitamisel ei oma iseseisvat tähtsust, millal äriühingu maksuvõlg kindlaks tehti ja kas äriühing

oli sel ajal võimeline maksuvõlga tasuma või mitte. Tagamise kohustus algab maksuvõla

tekkimise hetkest, mitte äriühingule maksuhalduri poolt maksuotsuse tegemise hetkest.

Arvestades, et maksuvõlg tekkis oluliselt varem, kui tulumaksu nõue äriühingule esitati, on

kaebaja viited maksevõimelisusele selles kontekstis alusetud. Viited kriminaalmenetluses

3-14-50229

12(21)

tehtud lahenditele tsiviilhagi lahendamisel ei ole asjakohased, sest vastutusmenetlus on

maksuvõla sissenõudmise menetlus, mitte kahjuhüvitise väljanõudmine juhatuse liikmelt.

Vastutusmenetlus toimub MKS alusel.

8.6. Maksuhaldur on selgitanud vastutusotsuses maksuvõla tekkimise asjaolusid. Kaebajate

vastuväited on üldsõnalised ega lükka ümber maksuhalduri tuvastatud asjaolusid. Ka

vastutusotsuse adressaadil on kohustus oma väiteid tõendada. Arvestades, et maksuvõla

tekkimise asjaolude osas on varasemalt ka jõustunud kohtuotsus, ei ole tõsiseltvõetavad

kaebajate väited selle kohta, et maksuvõla tekkimise põhjendused on arusaamatud.

Kaasaaitamiskohustuse rikkumisena on käsitletav ning lubamatu on maksumenetluses oluliste

tõendite esitamata jätmine, üritades nende esitamisega hilisemas kohtumenetluses üllatada

maksuhaldurit ja saavutada haldusakti tühistamine.

8.7. Vastustaja on tõendanud, et O.V. rikkus temal lasunud juhatuse liikme kohustusi. Ta

aktsepteeris Felinori maksuarvestuses tegelikkuses mittetoimunud tehinguid. Tema juhiste ja

kontrolli all on Felinor esitanud ebaõigeid andmeid käibedeklaratsioonides, arvestanud valesti

käibemaksusumma ning kajastanud alusetult sisendkäibemaksu. O.V. on sellise tegevuse

tulemusena jätnud MKS-s ja maksuseadustes sätestatud kohustused tahtlikult täitmata.

Vastutusotsusest nähtub ka põhjusliku seose analüüs – kui O.V. ei oleks Felinori nimel lasknud

esitada ebaõigete andmetega deklaratsioone, ei oleks Felinorile alusetult sisendkäibemaksu

tagastatud ja tasumisele kuuluva käibemaksu summa oleks õige, mis omakorda ei oleks toonud

kaasa võlgnevust. O.V. tegi teadlikult ja tahtlikult Felinori maksude tasumisest

kõrvalehoidumisele suunatud tehinguid. Ta oli teadlik, et arvetel kajastatud tehingupartnerid

pole tegelikud müüjad, sellele vaatamata kajastas ta arveid Felinori raamatupidamises. O.V.

teadlikkust kinnitavad autojuhtide selgitused, mis seostavad teda vastavate tehingutega; asjaolu,

et metalli hankimise ahel oli Felinori kontrolli all; O.V. seletuste vastuolulisus temale viidanud

autojuhtide seletustega olukorras, kus viimaste seletused kattuvad omavahel. Ei ole eluliselt

usutav, et Felinori seaduslik esindaja O.V., kes osales äriühingu juhtimisel, sõlmis lepinguid ja

aktsepteeris allhankijate poolt väljastatud arveid, ei olnud teadlik asjaolust, et Felinor omab

kontrolli Metallehituse, Norkeli ja EuroExport Balticu üle ning kasutab eelnimetatuid

äriühinguid maksueelise saamiseks. Lisaks ei ole kaebaja esitanud mingeid tõendeid selle kohta,

et tema eest varjati Felinori dokumentatsiooni või infot selle majandustegevuse kohta.

Vastutusotsuses on motiveeritud isiku süüd konkreetse maksuvõla tekkimisel ja põhjendused

on jälgitavad.

8.8. MTA on tõendanud, et O.R. on rikkunud temal lasunud juhatuse liikme kohustusi. Ta

aktsepteeris Felinori maksuarvestuses tegelikkuses mittetoimunud tehinguid. Ta on rikkunud

kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja

täielik täitmine. O.R., olles oma juhatuse liikme kohustuste täitmisel passiivne, lasi tekkida

olukorral, kus Felinor on esitanud ebaõigeid andmeid käibedeklaratsioonides, arvutanud valesti

käibemaksusumma ning kajastanud alusetult sisendkäibemaksu. O.R. on sellise tegevuse

tulemusena rikkunud raskest hooletusest MKS-s ja maksuseadustes sätestatud kohustusi.

Vastutusotsusest nähtub põhjusliku seose analüüs – kui O.R. oleks olnud aktiivne ja hoolas

juhatuse liige ega oleks rikkunud deklareerimiskohustust ja oleks esitanud deklaratsioonides

õigeid andmeid, oleks Felinori käibemaksukohustus olnud 2006. a õige. Reaalselt olid sellel ja

hilisemal perioodil äriühingul rahalised vahendid kohustuste tasumiseks. O.R. ei saa vabandada

oma kohustuste täitmata jätmist ettevõttesisese tööjaotusega. Kuna ka strateegiliste küsimuste

lahendamine eeldab üldjuhul äriühingu tegevusega kursis olemist, oleks kaebaja

järelevalvekohustust täites pidanud aru saama tehingute deklareerimise õigusvastasusest.

Tegemist on just raske hooletusega, sest keskmine mõistlik juhatuse liige ei oleks tegutseva

äriühingu juhatuses olles rahaliste vahenditega seotud tegevustes täiesti passiivne ja ei

aktsepteeriks ilma asjaolusid kontrollimata vastutusotsuses kajastatud mahus tehingute

3-14-50229

13(21)

kajastamist raamatupidamis- ja maksuarvestuses. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta

proovis oma järelevalvekohustust täita, kuid selle käigus asjaolusid ei selgunud või et selle

kohustuse täitmisel olid temast sõltumatud objektiivsed takistused. Kaebaja ei ole väitnud, et

maksuhaldur oleks ettevõttesisese tööjaotuse valesti tuvastanud, seetõttu on etteheited

uurimiskohustuse rikkumisele põhjendamatud. Hooletuse, ka raske hooletuse, tuvastamine ei

eelda subjektiivse külje tuvastamist. Kaebaja eesmärgi peab tuvastama vaid tahtluse süüks

arvamisel.

9. O.V. ja O.R. selgitasid täiendavates seisukohtades:

9.1. Olukorras, kus O.V. oli delegeerinud Felinori tegevjuhtimise A. S.le, Raimond Kriisa ja

M.K. tegelesid metallitehingutega ja nende juhitud äriühingud saadi tehingupartneriteks A. S.

kaudu, kes oli majanduslikult huvitatud võimalikult suurest mahust tehingutest, sest sellest

olenesid tema boonused, ei ole maksuhaldur põhjendanud ega tõendanud O.V. teadmist selle

kohta, et tegemist polnud tegelike müüjatega ja et tegemist oli maksupettuse toimepanemisega.

Narva osakonna juhatajale M. T. Raimond Kriisa ja M.K.i tutvustamine ei tähenda veel, et O.V.

kontrollis kogu tehingute ahelat. Kohtuistungil ülekuulatud autojuhtidest tunnistajad ei osanud

täpsustada, millistel objektidel ja millal täpselt nad olid O.V.t näinud. O.V. on kinnitanud, et

viibis lammutusobjektidel ka ise. Lammutusobjektidega seotud arveid ei ole vastustaja kahtluse

alla seadnud. Maksumenetluses kogutud tunnistajate ütlused olid liiga üldised, et tõendada

nendega O.V. süüd. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et sisuline tööalane

suhtlus toimus läbi A. S. O.V.ga suheldi harva ja juhuslikult. Kuna Kuusakoski jaoks oli

Felinori kontaktisikuks O.V., ei ole midagi kummalist ka selles, et logistik andis autojuhtidele

just tema kontaktandmed.

9.2. O.R.t ei teadnud ega tundnud peale raamatupidaja K. S. ega tegevjuhi A. S. ükski tunnistaja.

Tema roll ettevõttes seisnes üksnes Venemaalt ärikontaktide leidmises. Kuna O.R. viibis

aastaringselt Venemaal, ei saanud ta sisuliselt ettevõtte tegevjuhtimist korraldada ega omada

seetõttu ka mingisugust kontrolli selle igapäevase majandustegevuse üle.

9.3. Kaebajad on tõendanud Felinori tegevuse majanduslikku loogikat. Kuusakoski

suurkliendina sai ta metalli eest kõrgemat hinda, kui oleks saanud tavamüüja. Felinor pakkus

ise oma müüjatele kõrgemat hinda, kui need oleksid saanud Kuusakoskilt. Seetõttu oli neil

kasulikum müüja metall Felinorile, mitte otse Kuusakoskile.

10. Vastustaja selgitas täiendavates seisukohtades:

10.1. Kui kaebaja leidis, et menetluse liiga pika kestusega on rikutud tema subjektiivseid

õigusi, oleks tal olnud võimalik pöörduda kohtusse kohustamisnõudega haldusmenetluse

lõpuleviimiseks, samuti taotleda esialgse õiguskaitse korras menetlustoimingute kiiret

läbiviimist. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-78-14 selgitanud, et menetlusaja mõistlikkuse

hindamisel ei saa maksumenetlust käsitada nii haldus- kui ka kohtumenetlust hõlmava ühtse

menetlusena.

10.2. Vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. Riigikohus selgitas haldusasjas nr 3-3-1-24-14,

et vastutusotsuse aegumise puhul tuleb arvestada ka MKS §-s 99 sätestatud maksusumma

määramise aegumistähtaja peatumise alustega.

10.3. Maksumenetluses autojuhtide antud seletused ja vastutusmenetluses kogutud tõendid

kinnitavad, et Metallehitus, Norkel ja EuroExport Baltic ei olnud tegelikud metalli müüjad,

vaidlusalused tehingud olid Felinori kontrolli all ning O.V. oli eeltoodud asjaoludest teadlik.

Ükski autojuht ei nimetanud Metallehitust, Norkelit ega EuroExport Balticut kui Felinori

tehingupartnerit. Olukorras, kus väidetavaid tehinguid nende äriühingutega tehti sellises mahus

3-14-50229

14(21)

ja pika ajaperioodi jooksul, ei ole eluliselt usutav, et ükski autojuht ei osanud metalli vedu nende

äriühingutega seostada. Maksuhaldur on tõendanud, et Metallehitus, Norkel ja EuroExport

Baltic ei saanud olla tegelikuks müüjaks. Seega pidi Felinor teadma, kellelt tegelikult kaupa

saadakse. Arvestades, et kauba veo korraldas Felinor ise ning ta ise pidi pidama arvestust kauba

koguste ja maksumuse üle, siis järelikult olid tehingud Felinori kontrolli all. See tähendab, et

Felinor korraldas ise metalli veo tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, kuid kajastas teadlikult

mittetoimunud tehinguid Metallehitusega, Norkeliga ja EuroExport Balticuga. Asjaolust, et

autojuhtide seletuste järgi tegeles metalli vedamisega peamiselt A., ei saa teha järeldust, et O.V.

ei olnud tegelikkuses seotud nende tehingute kajastamisega. Ei ole eluliselt usutav, et sellises

mahus tehingute tegemine ja sisendkäibemaksu mahaarvamine saab toimuda täielikult ilma

O.V. teadmata. Seda enam, et autojuhid on tegelikkuses seostanud O.V.t nende tehingutega. Ka

A. S. kinnitas, et andis O.V.le jooksvalt ülevaate tehingute tegemisest.

10.4. A. S. selgitused tehingute dokumenteerimise kohta on ebausaldusväärsed, sest on

vastuolus teiste tunnistajate ütlustega. Samuti ei selgita A. S., mille alusel Felinor oma

allhankijatele maksis ja tehinguid kontrollis, kui kaup müüdi kohe edasi Felinori nimel ning

omavahelisi akte ei vormistatud. Raimond Kriisa selgitused on vastuolulised ja ajas muutuvad.

Ka tema seob O.V.t tehingutega. O.R.t A. S. ja Raimond Kriisa tehingutega ei seo, mis kinnitab

O.R. passiivsust.

10.5. Maksuhaldur on tuvastanud O.V. tahtluse. Tahtlik tegevus seisneb selles, et ta tegi

teadlikult Felinori nimel maksudest kõrvalehoidumisele suunatud tehinguid. O.V. oli teadlik, et

arvetel kajastatud tehingupartnerid pole tegelikud müüjad, vaatamata sellele kajastas ta arveid

Felinori raamatupidamises. O.V. kinnitas kohtuistungil tehingute toimumist. Kui isik tehingu

asjaoludest midagi ei tea, siis ei saa ta tehingute toimumist kinnitada.

10.6. Maksuhaldur on tõendanud, et O.R. on rikkunud temal lasunud juhatuse liikme

kohustusi. Ta aktsepteeris Felinori maksuarvestuses tegelikkuses mittetoimunud tehingud. O.R.

on sellise tegevuse tulemusena rikkunud raskest hooletusest maksuseadustest sätestatud

kohustusi. Kersti Saar tunnistas, et O.R. raamatupidamisega ei tegelenud, kuid allkirjastas

aastaaruanded. O.V. kinnitas, et ostu-müügitehingutest O.R. ei huvitunud. See haakub

maksuhalduri seisukohaga O.R.st kui passiivsest juhatuse liikmest. Seega jättis ta teisele

juhatuse liikmele täieliku tegutsemisvabaduse, mis võimaldas tegelikkuses mittetoimunud

tehingute kajastamist maksuarvestuses. Arvestades, et strateegiliste küsimuste lahendamine

eeldab üldjuhul ka äriühingu tegevusega kursis olemist, oleks ta järelevalvekohustust täites

pidanud aru saama tehingute deklareerimise õigusvastasusest. Tegemist on raske hooletusega,

sest keskmine mõistlik juhatuse liige ei oleks äriühingu juhatuses olles rahaliste vahenditega

seotud tegevustes täiesti passiivne ja ei aktsepteeriks ilma asjaolusid kontrollimata

vastutusotsuses kajastatud mahus tehingute kajastamist raamatupidamis- ja maksuarvestuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Praeguses asjas ei vaielda enam selle üle, et Felinor ei teinud metallijäätmete ostu-

müügitehinguid Metallehituse, Norkeli ja EuroExport Balticuga. Nende äriühingutega tehtud

tehingute näilikkuse ja sellest tuleneva Felinori käibemaksuvõla on maksuhaldur tuvastanud

27.04.2010 maksuotsuses, mis jäi kohtumenetluses jõusse. Tulumaksu puudutavas osas

tunnistas maksuhaldur ise maksuotsuse 14.03.2012 otsusega kehtetuks. Kaebajad ei ole

käesolevas asjas 27.04.2010 maksuotsust vaidlustanud, vaid piirdunud vastutusotsuse ja sellega

seotud vaideotsuste vaidlustamisega. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas Felinori

maksuvõla tekkimise aegsed juhatuse liikmed O.V. ja O.R. vastutavad maksuvõla eest. Lisaks

leiavad kaebajad, et maksuvõlg on aegunud ja menetlus on kestnud ebamõistliku kaua.

3-14-50229

15(21)

O.V. vastutus

12. MKS § 96 lg 1 järgi teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes

seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest,

vastutusotsuse. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja

rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise

või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised

kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

MKS § 40 lg 4 järgi lähtutakse tahtluse, raske hooletuse ja hooletuse tuvastamisel

võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole

olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

13. Vaidluse all ei ole asjaolu, et O.V. oli kontrolliperioodil (st 2006. a) Felinori juhatuse liige,

seega äriühingu seaduslik esindaja TsÜS § 34 lg 1 järgi. O.V.l oli Felinori seadusliku esindajana

kohustus täita MKS-st ja teistest maksuseadustest tulenevaid kohustusi, sh esitada õigete

andmetega käibedeklaratsioone ja tasuda käibemaksu. Kui O.V. jättis need kohustused raske

hooletuse tõttu või tahtlikult täitmata, vastutab ta MKS § 40 lg 1 järgi Felinori maksuvõla eest.

14. Kohus leiab, et maksuhaldur tuvastas õigesti O.V. tahtluse Felinori maksukohustuste

rikkumise ja käibemaksupettuse toimepanemise suhtes. Vastutusotsust on selles osas piisavalt

põhjendatud. Kohus ei pea vajalikuks kõike vastutusotsuses ja vastustaja seisukohtades välja

toodud korrata, vaid rõhutab alljärgnevat.

15. Maksuhaldur tuvastas 27.04.2010 maksuotsuses, et Felinor ei soetanud metallijäätmeid

Metallehituselt,

Norkelilt

ega

EuroExport

Balticult,

kelle

arveid

Felinor

oma

käibemaksuarvestuses kajastas. Maksuhaldur ei seadnud seejuures kahtluse alla, et arvetel

näidatud metall oli olemas, st maksuhaldur luges Felinori ja Kuusakoski vahelised

metallijäätmete ostu-müügitehingud tegelikult toimunuks. Maksuhaldur leidis aga, et Felinor ei

soetanud Kuusakoskile edasimüüdud metallijäätmeid maksuhaldurile esitatud arvetel näidatud

müüjatelt, vaid tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Kuna polnud teada, kas tundmatutest

kolmandatest isikutest tegelikud müüjad olid käibemaksukohustused või mitte, puudus Felinoril

õigus arvata metallijäätmete soetamise tehingutelt väidetavalt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha.

16. Kohus nõustub maksuhalduriga, et selline käibemaksupettuse skeem sai toimuda vaid O.V.

teadmisel ja osalusel. Praegusel juhul pandi käibemaksupettus toime Felinori huvides, mitte ei

kasutatud Felinori kellegi teise poolt ja kellegi teise huvides toime pandud maksupettuse

skeemis. Kohtud nõustusid haldusasjas nr 3-10-924 maksuhalduriga, et kogu metalli hankimise

ahel oli Felinori kontrolli all. Kuna äriregistri andmetel olid kontrolliperioodil Felinori

osanikeks ja juhatuse liikmeteks O.V. ja O.R., mitte A. S., siis puudus A. S. iseseisev põhjus ja

eesmärk maksupettust Felinori osanike ja juhtide teadmata, kuid nende huvides toime panna.

O.V. ja A. S. selgitasid kohtuistungitel, et A. S. tasu sõltus sellest, kui suure koguse metalli ta

suutis kokku osta (vt 23.03.2015 kohtuistungi protokoll, VIII kd tl 189-198p; 25.03.2015

kohtuistungi

protokoll,

IX

kd

tl

4-11).

See,

kas

metallijäätmeid

soetatakse

käibemaksukohustuslaseks registreeritud või registreerimata isikult, ei mõjuta metalli kogust ja

seetõttu ka A. S. sissetulekut. Võltsarvetel näidatud käibemaksusummade kajastamine

äriühingu maksuarvestuses sisendkäibemaksu hulgas ja seeläbi õigusvastaselt äriühingu poolt

3-14-50229

16(21)

tasumisele kuuluva käibemaksukohustuse vähendamine saab mõjutada äriühingu kasumi

suurust, millest on aga huvitatud äriühingu osanikud. Kuigi esitatud tõenditest ja selgitustest

nähtuvalt tegeles A. S. Felinori igapäevatööga, tegutses ta siiski O.V. teadmisel ja temaga

kooskõlastatult. Seda, et A. S. andis Felinori tehingute osas O.V.le pidevalt aru, on kinnitanud

mõlemad isikud (vt 23.03.2015 kohtuistungi protokoll, VIII kd tl 189-198p; 25.03.2015

kohtuistungi protokoll, IX kd tl 4-11). Isikud jätsid aga välja toomata, et O.V. oli Felinori

tehingutega märksa paremini kursis ja osales selle töös rohkem, kui vaid arvete või lepingute

allkirjastamine. See, et O.V. tegeles samal ajal ka muude projektidega, ei välista iseenesest

Felinori tegevusega kursis olemist ja selle tegelikku juhtimist.

17. O.V. kursisolekut Felinori tegevusega ja Felinori tegelikku juhtimist tõendavad piisavalt

maksumenetluses tunnistajatena ülekuulatud Kuusakoski autojuhtide ütlused. Maksuotsusest

nähtuvalt tundis enamik (21-st 14) ülekuulatud autojuhtidest (A. P., A. A., V. M., A. N., A. K.,

V. J., M. F., M. V., A. R., M. M., A. H., T. T., U. P., J. V.) neile esitatud piltidelt lisaks A. S.

ära ka O.V., oskasid teda nimepidi nimetada ja seostada Felinoriga. Seejuures kinnitasid mitmed

autojuhid, et allkirja konteineri vahetuslehele andis vahel ka O.V.. Samuti kinnitasid nad, et

teinekord maksis sõidu eest ka O.V.. Olukorras, kus O.V. ei oleks igapäevaselt Felinori

tegemistes osalenud ja oleks vaid mõnel üksikul korral mõnele huvitavamale lammutusplatsile

sattunud, ei oleks sadu kliente teenindavad autojuhid teda mäletanud, veel vähem tema nime

teadnud. Kui O.V. sattus oma sõnul vaid mõnele üksikule huvitavamale objektile, et seda

uudistada, ei selgita see, miks nii paljud autojuhid teda objektidel nägid ja mäletasid. Seega pidi

ta viibima objektidel märksa tihedamini. Seda, et O.V. oli otseselt Felinori töödega seotud, on

võimalik näha ka autojuhtide antud selgitusest, mille kohaselt andis Kuusakoski logistik M. A.

neile koos töökorraldusega kliendi (st Felinori) kontaktisikuna O.V. nime ja telefoninumbri.

Juhul, kui O.V. väide, et Felinori igapäevatööga tegeles vaid A. S., vastaks tõele, oleks O.V.

andnud Kuusakoskile teada, et Felinori kontaktisikuks on A. S., kelle poole tuleb metalliveo

küsimustes pöörduda. Ei ole usutav, et O.V. oleks olnud nõus pidevalt telefoni vastu võtma ja

lahendama autojuhtide küsimusi metalli äraveo asukohtade kohta, kui ta ei oleks ise Felinori

tegemistega kursis. Usutav on O.V. väide, et ta ei viibinud kõigil metalli laadimiskohtadel ise

kohal. Olles palganud A. S. Felinori töötajaks, sai ta panna osad ülesanded temale. Samas väide,

et O.V. ei olnud üldse Felinori igapäevatööga kursis, on ilmselgelt ebaõige. Samuti on otsitud

O.V. väide, et autojuhid võisid teda tunda Kuusakoski korraldatud jõulupidudelt. Autojuhid

selgitasid arusaadavalt ja selgelt, mis kontakt neil O.V.ga oli. Kaebaja on seadnud kahtluse alla,

kas Kuusakoski autojuhid, kes teenindasid aastate jooksul palju erinevaid kliente, said O.V.t

mäletada. Seda vähem said nad teda aga mäletada jõulupidudelt, mis toimusid vaid kord aastas,

kuhu oli kutsutud ka teisi suurkliente ja kus O.V. enda sõnul Kuusakoski autojuhtidega ei

suhelnud (vt 25.03.2015 kohtuistungi protokoll, IX kd tl 4-11). Kuna autojuhid kuulati

kohtuistungil üle 9 aastat pärast kontrolliperioodi, ei saanudki nad mäletada kõiki isikuid ja

asjaolusid sama hästi, kuid nad said seda teha maksuhaldurile ütlusi andes, kui

kontrolliperioodist oli möödas vaid 2-3 aastat.

18. O.V. rolli Felinori juhtimises ei vähenda ka asjaolu, et väidetavad tehingupartnerid

(Metallehitus, Norkel ja EuroExport Baltic) leidis A. S., kes tundis varasemast ajast Raimond

Kriisat. Haldusasjas nr 3-10-924 tehtud kohtuotsustest nähtuvalt võisid nimetatud äriühingud

osutada Felinorile metallilõikamise teenust, mille eest esitatud arveid ei ole maksuhaldur

kahtluse alla seadnud. Kuna metallilõikamisega tegelevaid isikuid ei ole Eestis palju, siis olid

A. S. kontaktid Raimond Kriisa ja tema kaudu ka M.K.iga olulised. Pikaajaline tutvus

võimaldas aga A. S. O.V. ettepanekul sõlmida Raimond Kriisaga kokkuleppeid metallijäätmete

hankimiseks ja tema juhitavate äriühingute nimel võltsarvete esitamiseks. Eelduslikult

moodustas selline võltsarvete esitamine osa Raimond Kriisa ja M.K.i ettevõtlusest. Rahade

liikumine nende isiklikele pangakontodele võimaldab järeldada, et nad said selle eest ka tasu.

3-14-50229

17(21)

19. O.V. vastutust maksuvõla eest ei kõiguta asjaolu, et Felinoril puudusid maksuotsuse

tegemise aja seisuga rahalised vahendid maksuotsuse täitmiseks. Kaebajale heidetakse ette

näilike tehingute kajastamist maksuarvestuses ja ebaõigete andmetega käibedeklaratsioonide

esitamist ning sellest tulenevalt õiges suuruses käibemaksu tasumata jätmist juba

kontrolliperioodil, mitte maksuotsuse tegemise järgselt maksuvõla tasumata jätmist. KMS § 38

lg 1 järgi peab maksukohustuslane tasuma tasumisele kuuluva käibemaksusumma

käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. KMS § 27 lg 1 järgi on maksustamisperiood

kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja selle lisa esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile

järgneva kuu 20. kuupäevaks. Seega tuli kaebajal Felinori seadusliku esindajana arvutada välja

tasumisele kuuluv käibemaks ja tasuda see metalli ostu-müügitehingute tegemise kuule

järgneva kuu 20. kuupäevaks, mitte alles maksuotsuse tegemise järgselt. Seetõttu on O.V.

põhjendused selle kohta, et Felinori maksejõuetuse põhjustas ebaõige suurusega

tulumaksukohustuse panemine, asjakohatud ega mõjuta vastutusotsuse õiguspärasust või

kaebaja vastutust. Samal põhjusel on asjakohatud ka O.V. poolt 16.01.2015 esitatud tõendid

2010. a talve ja kevade õhutemperatuuride ja lume paksuse kohta, mis väidetavalt takistasid

äriühingu majandustegevust (VIII kd tl 115-125).

20. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et maksuhaldur tuvastas õigesti O.V. tahtluse

käibemaksupettuse toimepanemiseks ja vastutusotsus on selles osas õiguspärane.

21. Kuid ka juhul, kui O.V.le ei saaks heita ette tahtlust, vastutab ta siiski raske hooletuse järgi.

Olukorras, kus äriühingu teine juhatuse liige (O.R.) oli pidevalt Venemaal ja äriühingu tegeliku

juhtimise kohustus oli suuresti O.V. õlul, pidi ta olema kursis äriühingu tegevusega. Äriühingu

juhatuse liige ei saa oma vastutust kellelegi teisele edasi delegeerida. Teisele isikule saab anda

konkreetseid tööülesandeid, kuid mitte kogu juhatuse liikmele seadustes ettenähtud kohustusi

ja vastutust. Seega kui ka eeldada, et O.V.le ei saa panna süüks tahtlust, on ta igal juhul süüdi

raskes hooletuses, sest jättis Felinori tegevuse üle vajaliku kontrolli piisavas ulatuses

teostamata.

O.R. vastutus

22. Kohus nõustub vastustajaga ka O.R. vastutust puudutavas osas. Kuna maksumenetluses

kogutud tõendid ei andnud alust siduda O.R.t otseselt Metallehituse, Norkeli ja EuroExport

Balticu tehingutega, siis ei saa talle heita ette tahtlust maksupettuse toimepanemiseks. Kuna ta

aga ei täitnud oma juhatuse liikme kohustusi nõutava hoolsusega, siis vastutab ta Felinori

maksuvõla eest raske hooletuse tõttu. Seda, et ta ei tegelenud äriühingu juhtimisega ja ei

kontrollinud äriühingu dokumente, on O.R. ka ise kinnitanud.

23. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 28.11.2011 otsuses haldusasjas nr 3-08-7, et kahe või

enama liikmelise juhtorgani puhul võib olla otstarbekas äriühingu tegevusvaldkondade

korraldamine ja juhtimistegevuse jagamine, kuid seaduses sätestatud äriühingu kohustuste

puhul on määravaks mitte see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik

kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Osaühingu raamatupidamise korraldamine on

äriseadustiku § 183 järgi juhatuse kohustus; selle täitmisel ei pea kõik juhatuse liikmed tegelema

sisuliste raamatupidamisküsimustega, kuid see ei tähenda, et kui kokkuleppeliselt ongi juhatus

usaldanud raamatupidamise korraldamise ühele juhatusele liikmele, siis on teised juhatuse

liikmed osaühingu ja kolmandate isikute ees sellest kohustusest vabastatud. Kui üks juhtorgani

liige lähtub üksnes organisisestest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste

liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud

oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult.

3-14-50229

18(21)

24. O.R. oli vaidlusalusel ajal Felinori juhatuse liige, pidi tegelema äriühingu juhtimisega ja

vastutama äriühingu kohustuste, sh maksukohustuste, täitmise eest. Ainuüksi asjaolu, et

juhatuse liikmed jaotasid omavahel ülesanded ning O.R. viibis suurema osa ajast Venemaal,

kus ta otsis uusi ärikontakte ja kaupu, mistõttu ei tegelenud ta äriühingu igapäevaelu

küsimustega, ei vabastanud teda kohustusest täita oma juhatuse liikme kohustusi

nõuetekohaselt. O.R. hoolimatus oma kohustuste täitmisesse ja äriühingu tegevuse

kontrollimata jätmine võimaldasid maksupettuse toime panna ja jätta riigile maksmata

märkimisväärse maksusumma. Kui O.R. ei saanud osaleda aktiivselt äriühingu juhtimises,

tulnuks ta juhatusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmete vahelisest tööjaotusest võib praegusel

juhul sõltuda solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes see, kelle kanda jääb lõpuks

vastutusotsusega pandud maksukohustus.

25. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastutusotsus on ka O.R.t puudutavas osas

õiguspärane.

Aegumine

26. MKS § 96 lg 5 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma

tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul.

MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui

maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3

sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud 3 kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui

maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

MKS § 98 lg 1 järgi on maksusumma määramise aegumistähtaeg 3 aastat. Maksusumma

tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg

5 aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei

esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

MKS § 99 lg 1 järgi maksusumma määramise aegumine peatub maksuotsuse vaidlustamise

ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni (p 2); alates revisjoni alustamise

päevast kuni revisjoni tulemuste põhjal maksuotsuse kättetoimetamise päevani või kui revisjoni

tulemusel ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid, siis sellekohase kirjaliku teate

kättetoimetamise päevani (p 3). MKS § 99 lg 3 järgi vastutusotsuse tegemise menetluse ajaks

maksusumma määramise aegumine ei peatu.

27. Kuna vastutusotsuses heidetakse O.V.le ette tahtlikku maksusumma tasumata jätmist, saab

tema suhtes teha vastutusotsuse 5 aasta jooksul. O.R.le heidetakse ette rasket hooletust, seega

saab tema suhtes teha vastutusotsuse 3 aasta jooksul.

28. Praegusel juhul viidi Felinori suhtes enne maksuotsuse tegemist läbi revisjon, mis on MKS

§ 99 lg 1 p 3 järgi maksusumma määramise aegumist peatavaks asjaoluks. Revisjoni alustati

27.11.2007 korraldusega ja see lõppes 27.04.2010 maksuotsusega. Haldusasjas nr 3-10-2169

(milles Felinor vaidlustas MTA 27.04.2010 maksuotsuse, liideti haldusasjaga nr 3-10-924)

Felinori pool kohtule esitatud vaidest nähtub, et see esitati MTA-le 02.06.2010, järelikult pidi

Felinor saama maksuotsuse kätte 2010. a mai alguses. Seega oli maksusumma määramise

aegumine peatunud 2 aastaks 5 kuuks. Felinor vaidlustas maksuotsuse vaidemenetluses

02.06.2010 vaidega. MTA jättis tema vaide 19.07.2010 vaideotsusega rahuldamata. Kaebaja

esitas 23.08.2010 halduskohtule kaebuse MTA 27.04.2010 maksuotsuse ja 19.07.2010

vaideotsuse

peale.

Halduskohus

jättis

kaebuse

13.12.2011

otsusega

rahuldamata.

Ringkonnakohus tegi asjas otsuse 13.11.2012 ja Riigikohus jättis 13.02.2013 määrusega

Felinori kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega peatus maksusumma määramise

3-14-50229

19(21)

aegumine ka perioodil 02.06.2010–13.02.2013, so 2 aastat 8 kuud. Kokku oli maksusumma

määramise aegumine peatunud 5 aastat 1 kuu, seega olnuks maksuhalduril õigus teha

vastutusotsust O.R. suhtes 2006. a jaanuarikuu käibemaksukohustust puudutavas osas kuni

2014. a märtsini, teiste kuude käibemaksukohustust puudutavas osas veelgi hiljem. O.V.le

saanuks teha vastutusotsuse 2006. a jaanuarikuu käibemaksukohustust puudutavas osas kuni

2016. a märtsini, teiste kuude käibemaksukohustust puudutavas osas veelgi hiljem. Vastustaja

tegi vastutusotsuse 16.12.2013. Sellel ajal ei olnud veel maksusumma määramine aegunud.

29. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et MKS § 99 lg-s 1 toodud aegumistähtaega

peatavad asjaolud vastutusmenetluses ei kehti. MKS § 96 lg 5 teeb selge viite maksusumma

määramise aegumistähtajale. MKS § 99 lg 1 sätestab maksusumma määramise aegumistähtaega

peatavad asjaolud. MKS §-d 98 ja 99 ei räägi maksuotsuse tegemise aegumistähtajast, vaid

maksusumma määramise aegumistähtajast. Ka vastutusotsus koostatakse maksusumma

määramiseks. Erineb vaid isik, kellele maksusumma tasumiseks määratakse. MKS § 99 lg 3

teeb vastutusmenetluse osas vaid ühe erandi. Muid eriregulatsioone MKS ega ka KMS ei

kehtesta. Seetõttu tuleb järeldada, et MKS §-d 98 ja 99 kehtivad ka vastutusmenetluses. Kohtu

hinnangul ei ole tegemist seadusandliku lüngaga, mida peaks hakkama tõlgendamise või

analoogia teel ületama. Seetõttu ei ole asjakohased kaebajate selgitused, et õigusnorme ei tohiks

tõlgendada neile kahjulikult. Kuna vastutusotsuse saab MKS § 96 lg 5 järgi teha alles pärast

seda, kui maksuvõlga ei õnnestu maksukohustuslaselt sisse nõuda, siis ei ole loogiline

tõlgendada maksusumma määramise aegumise sätteid selliselt, et vastutusotsus tuleb teha

lühema aja jooksul kui maksuotsus. Sellisel juhul ei oleks vastutusotsuse tegemine pärast

maksuotsuse tegemist paljudel juhtudel enam võimalik. Ei ole usutav, et seadusandja pidas

silmas sellist eesmärki, andes maksukohustusi rikkunud isikutele võimaluse maksumenetluse

venitamise kaudu vastutusmenetlust ja oma solidaarkohustust vältida. Seega leiab kohus, et

vastutusotsuse võib teha nii kaua, kuni ei ole aegunud selle maksusumma määramine, mida

vastutusotsusega soovitakse isikult sisse nõuda. Kui maksusumma määramise aegumine on

vahepeal peatunud, siis pikeneb ka aeg, mille jooksul maksuhalduril on õigus vastutusotsust

teha.

30. Seda, et maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise aegumine peatub

MKS §-s 99 nimetatud alustel, on leidnud ka Riigikohtu halduskolleegium 09.06.2014 määruses

haldusasjas nr 3-3-1-24-14 (p-d 11.1.2-11.1.4). Riigikohus selgitas, et seadusandja on MKS

§ 96 lg-s 5 sidunud vastutusotsuse tegemise aegumistähtaja maksusumma määramise

aegumistähtajaga. Sealjuures ei ole sätestatud, et vastutusotsuse aegumistähtaja kohta ei kehti

maksusumma määramise aegumise peatumise regulatsioon. Seega tuleb vastutusotsuse

aegumise puhul arvestada ka MKS §-s 99 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaja

peatumise alustega. Samuti ei nõustunud Riigikohus menetlusosaliste tehtud viidetega VÕS-le

ja TsÜS-le, leides, et kuna maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise

aegumine ja aegumise peatumine on ammendavalt reguleeritud MKS-s, siis on viited eraõiguse

normidele asjakohatud. Kuna selle lahendi tegi halduskolleegiumi täiskoosseis, siis on tegemist

edasise praktika kujundamise seisukohalt olulise lahendiga, millest nii Riigikohtu

halduskolleegium

ise

kui

ka

alamalseisvad

kohtud

peavad

edaspidi

lähtuma

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 226 lg 1).

Menetluse pikkus ja ärakuulamisõiguse tagamine

31. Vastutusotsusest nähtuvalt alustas vastustaja vastutusmenetlust O.V. ja O.R. suhtes

27.05.2013 taotluse esitamisega Tallinna Halduskohtule täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks. Vastutusotsus koostati 16.12.2013. Seega kestis vastutusmenetlus kokku vähem

3-14-50229

20(21)

kui 7 kuud, mitte 1 aasta, nagu väidavad kaebajad. Selle aja jooksul kohustati O.V.t vastama

maksuhalduri järelepärimistele ning püüti korduvalt, kuid edutult saada kontakti O.R. ja A. S.

32. Kohtu hinnangul ei saa 7 kuu pikkust vastutusmenetlust pidada ebamõistlikult pikaks ja

kaebajaid üleliia koormavaks. Vastutusmenetlus on küll viibinud 2013. a sügisel, kuid selle

tingis mh asjaolu, et O.R. ja A. S. ei olnud maksuhaldurile kättesaadavad, mistõttu ei

õnnestunud maksuhalduril koguda vastutusmenetluses kõiki tema poolt vajalikuks peetud

tõendeid. Vastutusmenetlusele ei saa liita maksumenetlust ja kohtumenetlust, mis toimusid

Felinori, mitte selle juhatuse liikmete suhtes. Seega on kaebajate etteheited menetluse

ebamõistliku pikkuse kohta põhjendamatud.

33. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et neile ei tagatud piisavalt ärakuulamisõigust. Asja

materjalidest nähtub, et kaebajate esindaja sai vastutusotsuse projekti kätte 18.11.2013 ning

esindaja taotlusel pikendati eriarvamuse esitamise tähtaega kuni 08.12.2013, seega oli

vastutusotsuse projektile vastamiseks aega 20 päeva. Vastutusotsusest nähtuvalt tugineb

vastutusotsus maksuotsusele, kust nähtuvad täpsemalt maksustamise aluseks olnud asjaolud.

Maksuotsuses olid toodud ka faktilised asjaolud, mis olid aluseks vastutusotsuses märgitud

juhatuse liikmete süü tuvastamisel. Vastutusotsuses viidatakse maksumenetluses kogutud

tõenditele. Maksuhaldur kogus vastutusmenetluses täiendavate tõenditena vaid O.V. ja Felinori

endise raamatupidaja N. R. selgitused. Tegemist ei olnud sedavõrd mahukate tõenditega,

millega ei olnud võimalik tutvuda ja seejuures kujundada arvamust vastutusotsuse projekti

suhtes maksuhalduri antud tähtaja jooksul. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et kaebajate esindaja

oli ka Felinori esindaja maksuotsuse üle toimuvas vaidluses, seega oli ta kursis kõigi

maksustamise aluseks olnud asjaolude ja kogutud tõenditega. Kuna vastutusotsus tugineb

maksuotsusele, siis ei olnud kaebajate esindajal vaja vastutusotsusega ja selle aluseks olevate

tõenditega tutvumiseks sama palju aega, kui oleks olnud asjaga varem kokku mitte puutunud

isikul. Seejuures ei nähtu kohtule esitatud kaebusest, mis olid need asjaolud, mida kaebajatel ei

olnud võimalik enne vastutusotsuse koostamist esitada ja mis võisid asja otsustamist mõjutada.

Seetõttu leiab kohus, et vastustaja ei ole rikkunud kaebajate ärakuulamisõigust.

34. Kaebajate taotlus vastutusotsuse projekti kohta eriarvamuse esitamise tähtaja

pikendamiseks oli ajendatud soovist vältida nende suhtes vastutusotsuse tegemist. 27.01.2014

vaideotsusest nähtub, et Harju Maakohus otsustas 30.05.2013 määrusega tsiviilasjas

nr 2-13-9506 lõpetada Felinori pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata

raugemise tõttu. Kohus lükkas maksuhalduri taotlusel Felinori registrist kustutamise 6 kuud

edasi. Määrus jõustus 17.06.2013, seega saanuks Felinori äriregistrist kustutada alates

17.12.2013. Kui vastustaja oleks rahuldanud kaebajate taotluse ja pikendanud eriarvamuse

esitamise tähtaega, võinuks vastutusotsuse tegemine jääda aega, mil Felinor oleks olnud

äriregistrist kustutatud. See oleks aga muutnud vastutusotsuse tegemise juhatuse liikmete suhtes

võimatuks (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-37-13, p 28).

Uurimiskohustus ja haldusakti motiveerimine

35. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja rikkunud haldusakti motiveerimiskohustust. Olukorras,

kus vastutusotsus tehakse samadele asjaoludele ja tõenditele tuginedes kui maksuotsus, ei ole

vaja vastutusotsuses kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid ja maksustamise aluseks olevaid

asjaolusid uuesti ükshaaval läbi analüüsida, vaid võib viidata maksuotsuses toodule (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 12.12.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-12, p 25).

Vastutusotsus peab aga välja tooma vastutuse aluseks olevad olulised seisukohad ning

põhjendama isiku süüd. Praegusel juhul vastab vastutusotsus neile nõuetele, on arusaadav ja

kontrollitav.

3-14-50229

21(21)

36. Vastustaja ei ole rikkunud ka uurimiskohustust. Vastustaja kogutud tõendid on piisavad ja

võimaldavad tuvastada kaebajate vastutuse Felinori maksuvõla eest. Kaebajad ei ole selgitanud,

millised olulised tõendid jäid vastutusmenetluses kogumata. Kaebajad ei ole ka ise esitanud

kohtule täiendavaid tõendeid, mis võinuks asja lahendust mõjutada.

Otsus ja menetluskulud

37. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ning

nende tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebused jätta rahuldamata.

38. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1

alusel kaebajate kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude kaebajatelt

väljamõistmist ega esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmandate

isikute menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel nende enda kanda.

39. Kohus otsustab ettemakstud tunnistajatasu ja tunnistajate sõidukulude O.V.le tagastamise

üle pärast seda, kui on möödunud tunnistajatele antud tähtaeg tasu maksmiseks ja sõidukulude

hüvitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik