1-12-12126/70 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 17.04.2015.a. Kohtuasja number 1-12-12126 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana

Šibajeva Kaitsja Rainer Objartel Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

V.E , isikukood XXX, VF kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 30.08.2011 27.02.2016 ja lõpp

RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega V.E vabastamata.

Välja mõista V.E-lt menetluskuluna riigituludesse 216,60 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kasuks 216,60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Rainer Objarteli poolt süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi V.E eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, prokurörile. V.E-le ja

Asjaolud.

Viru Vangla esitas 16.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.E vangistusest tingimisi

enne tähtaegseks vabanemiseks.

Viru Maakohtu 15.05.2013 otsusega tunnistati V.E süüdi KarS § järgi ning karistuseks mõisteti 30 päeva vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulus 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.12.2011 otsusega mõistetud karistuse

4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 18 päeva vangistust. Viru Maakohtu 12.01.2015 Viru määrusega vähendati V.E-le

Maakohtu 15.05.2013 otsusega mõistetud ja Tartu Maakohtu 15.12.2011 otsusega liidetud karistust ning lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 30.08.2011.

Vangla iseloomustusest innipeetav kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, nähtuvalt on k

vanglas kannab karistust neljandat korda. Käesolevat karistust kannab vanglaametniku solvamise eest, kuritegu on toime pandud rahulolematusest vanglaametniku tööga. Isik on eelnevalt toim

e pannud röövimise ja varguseid, varasem käitumine ja teod ei ole sarnased praegusega, viimase kuriteo sooritamisel ei tarvitanud füüsilist vägivalda. Soodusteguriks alkohol. reeningu alguses oli pigem kuulaja On läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningu, t rollis, kuid lõppfaasis käitumine muutus avatumaks. Võttis osa aruteludest. On töötanud majandustöödel koristajana ning omandanud riigikeele B1-taseme.

Kinnipeetaval on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust.

V.E puudub vabaduses kindel elukoht. Rahvastikuregistri andmetel on viimaseks aadressiks xxxx. Kinnipeetav tunnistab, et tal pole vabanedes elukohta, kuid plaanib vabanedes esmalt minna xxxx haiglasse rehabilitatsioonikeskusesse ning seejärel taotleda xxxx linnavalitsuselt kohta On VF kodanik, omab pikaajalise elaniku elamisluba ühiselamus.

kehtivusega kuni 21.06.2015. Väljastatud ID-kaart, mille asukohta isik ei tea. Isikul on p xxxx

õhiharidus, mille omandas väidetavalt . Pärast põhikooli on väidetavalt kolmel korral proovinud õppima asuda kutsekooli, kuid valitud erialad ei osutunud sobivaks (keevitaja, elektrik), samuti mõjutas õppimist raske majanduslik olukord ning vanemate toetuse puudumine. Edasised na ning töökohad saeraamioperaatorina, ehitaja metsatöölisena on olnud mitteametlikud ning lühiajalised. Vabaduses oli väidetavalt hõivatud igapäevatööga, saades töö eest tasu, millega tuli toime. Samas on materiaalse kasu saamise eesmärgil toime pannud varavastaseid kuritegusid, mis viitab puudulikele toimetuleku-oskustele. Isikul puudub ülevaade temale määratud nõuete suurusest, kuna pole neid kunagi tasunud ning huvi nende vastu puudub. Toimetulekut tarvitamine. Vangistuses pikemat aega mõjutas ka alkoholi

töötamisest vabastatud, materiaalsel Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole t keegi ei toeta. isikul

kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed.

Toetavad lähija paarisuhted puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetaval on isa, kellel puuduvad pojaga lähedased suhted juba keeldub temast rääkimast. Seega ammu ning ta

puuduvad kinnipeetaval vabaduses inimesed, kes võiksid teda vanglast vabanedes toetada materiaalselt ja moraalselt. Elustiili iseloomustab korduv karistatus ning alkoholi tarvitamine.

Enda sõnul jõi igapäevaselt alkoholi. Silmnähtavalt väga kehv tervis. suuri koguseid Süüdimõistetu liigub väga vaevaliselt. Kogu keha on kaetud punetava lööbega ning kõneleb väga raskelt ning aeglaselt. Kinnipeetav ise räägib, et tal on nõrk immuunsussüsteem ning tunneb ennast kogu

aeg väga nõrgalt. Suhtlemisel avatud. Kinnipeetava sõnul on agressiivset käitumist kasutanud ka enesekehtestamiseks ning kiire edu saavutamiseks. Impulsiivsusele viitab vabaduses katseaja on oma tingimuste rikkumine ja sõltuvusainete tarvitamine. Raskusi osa määratlemisega probleemide tekkimisel, kaldub pigem süüdistama keskkondlikke tegureid. Tingimisi karistus pöörati täitmisele, kuna isik ei ilmunud registreerimisele ning eiras kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Antud käitumine iseloomustab ka ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Kriminaalhoolduse eiramist põhjendab teadmatusega, et kuhu ja millal peab ta minema. Otseselt subkultuuri toetavaid hoiakuid ei väljenda, samas toime pandud kuritegude senist elustiili põhjendamisel püüab end õigustada. Sõnades avaldab soovi muuta, samas hetkel puuduvad vajalikud oskused ning ka sisemine motivatsioon. Vangistuses toime pannud uue kuriteo KarS § 275 (nüüdseks dekriminaliseeritud) tunnustel. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem kui isikul puudub kindel elukoht ja sissetulek. Et ära elada, võib toime panna

vargusi ja röövimisi. Kui tarvitab alkoholi, siis võib muutuda vägivaldseks.

Vangla hinnangul on u jooksul 70%, ue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta vägivaldse kurit tõenäosus 65%. eo toime panemise Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul kui kohus otsustab V.E vabastada elt, vanglast ennetähtaegs

siis oleks otstarbekas määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 27.02.2016 ning käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata V.E-le KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7,8 sätestatud lisakohustused.

Prokuratuuri seisukoht.

Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ning samuti nagu vangla, ei toeta kinnipeetava Asja ennetähtaegset vangistusest vabastamist. materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning vanglas kannab karistust neljandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 70% ja 65%.

Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Kinnipeetav

varasema kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi tahtlikke isikuja varavastaseid kuritegusid. Käesoleval ajal on kinnipeetaval viis kehtivat distsiplinaarkaristust. angistuses Riigikohtu seisukohast nähtuvalt on v t ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna he Käesoleva asja materjalidest nähtub aolu ohustatud. , et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad käitumiskontrolli nõuded ja võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik.

Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta V.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung.

17.04.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et vabanedes tahab end töötuna arvele võtta töötukassas ning õppima asuda. Leiab, et saab hakkama ilma kuritegude toimepanemiseta. Vanglas olemise ajal a kaalunud on mõeldnud oma elu üle järele j kõiki asjaolusid ning leidis, et istused on vaja lõpetada kuritegude toimepanemine. Distsiplinaarkar olid suitsude pärast. rehabilitatsioonikeskusest. Töövõimetus Vabanedes plaanib asuma elada on 85 protsenti.

Kaitsja seisukoht.

Kaitsja toetab kinnipeetava vabastamist ennetähtaega vaatamata sellele, et ta on oma noore ea kohta karistatud kriminaalkorras mitmel korral. Iseloomustavast materjalist nähtub, et riskitegurit ta teadvustab endale, ta on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening.

Väljatoodud riski on võimalik taandada, seades talle kohustusi katseajal, mitte tarvitada alkoholi. Karistuse kandmise ajal on ta osalenud erinevates Samuti on tal tervis väga halb.

tegevustes. On väljatoodud elukoha probleem. Käitumiskontrolli ajal on vajalik elukoha olemasolu. Andrey esitas oma visiooni kuidas ta omale elukoha saaks. Tal on plaan Koht - la Järvele elama minna ning loodab saada sotsiaaleluruumi või mina rehabilitatsioonikeksusesse. Siinjuures toetab kaitsja kaitsealuse püüdlusi, kuivõrd kohalikul omavalistusel lasub kohustus abivajavatele sotsiaalabi osutada. Kaitsja leiab, et kinnipeetavale võiks anda võimaluse elamispinna leidmiseks. Kriminaalhooldusele allumine ja järelevalve alla olek annaks siiski kaitsealusele võimaluse tegeleda riskivaldkondadega, sest ega need väljatoodud riskifaktorid ei kao kuhugile kui ta kannab oma karistuse täielikult ära. Kaitsja palub siiski neid seisukohti arvestada ja talle anda võimalus tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks ja anda talle võimalus kriminaalhooldaja järelevalve all olles oma elu korraldada. Ta vajab tõesti abi oma elukorraldamiseks ja riskide maandamiseks. Siinkohal oleks kohane kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli.

Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha , kaitsja ga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Isikul puudub vabanemisel kindel alaline elukoht, garanteeritud töökoht ning nii

materiaalset kui ka moraalset toetust pakkuvad lähedased isikud.

Kinnipeetav on ka varasemalt olnud d, kuid on rikkunud katseaja käitumiskontrollile allutatu nõuded ja käitumiskontrolli tingimusi registreerimiskohustuse täitmata jätmise ning alkoholi tarvitamise keelu rikkumisena. Viimase kuriteo pani toime vangistuses viibides, mis on küll

01.01.2015 jõustunud karistusseadustikuga dekriminaliseeritud, kuid mis ei tee olematuks asjaolu, et isik vangistuses viibides solvas võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ehk rikkus vanglas ettenähtud korda ja kehtestatud reegleid. Seega on varasemad kriminaalhooldused osutunud ebarahuldavaks ning võib järeldada, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi jätkab kuritegude teinud ning toimepanemist. Isikule ka varasemalt antud võimalus jääda vabadusse ja oma käitumist parandada, kuid see ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, mis nähtub eelkõige kontrollnõuete mittetäitmisest. Viru

Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V.E 5 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02 -1-1-91-06 on .11.2006 määrusele nr 3

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Kinnipeetav on iseloomustusest nähtuvalt vanglas olemise ajal kokku ligikaudu 1 aasta töötanud, kuid nüüdseks on juba pikka aega töötamisest vabastatud, kuna tema tervis on väga kehv. Samas nähtub iseloomustusest, et vabaduses oli väidetavalt igapäevaselt hõivatud tööga, samas on töökohad olnud mitteametlikud ja lühiajalised. Saadava töötasuga tuli väidetavalt toime. Samas on pannud toime varavastased süüteod rahalise kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu viitab isiku puudulikule toimetulekuoskusele. Vanglas isikut keegi materiaalselt toetanud ei ole. Vabanedes puudub isikul garanteeritud töökoht ning nii materiaalselt kui ka moraalselt toetavad lähedased. Isikul puudub igasugune ülevaade tema vastu rahaliste nõuete üle, ei tunne esitatud nende vastu huvi ega ei ole huvitatud nende tasumisest. Seega ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel majandusliku kasu saamise eesmärgil võib isik jälle panna toime varavastaseid süütegusid, seda võib soodustada alkoholi tarvitamine.

Kinnipeetaval alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole, kuigi varasemate kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud just alkoholi tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mille eesmärgiks on aidata kaasa sõltuvusainete tarvitamisest loobumisele. Treeningu alguses oli pigem kuulaja rollis, kuid lõppfaasis käitumine muutus avatumaks. Võttis osa aruteludest Seega võiks eeldada, et isik on . motiveeritud alkoholist (ja teistest sõltuvusainetest) edaspidi hoiduma.

Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust väga kõrgeks – 70% ja vägivaldse kuriteo puhul 65%, Kohus mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski eda teinud ka varasemalt. , kuivõrd ei ole kontrollnõuetele allutamine s

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.E puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp