1-14-7224/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 17.04.2015.a. Kohtuasja number 1-14-7224 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana

Šibajeva Kaitsja Kaja Kiilo Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.U, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 10.09.2014 09.10.2015 ja lõpp RESOLUTSIOON: Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. B.U

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakond eurot (sh käibemaks 20%) adv. poolt süüdimõistetu kasuks 306,48 Kaja Kiilo B.U

kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista B.U-lt menetluskuluna riigituludesse 306,48 eurot kaitsetasu

advokaat Kaja Kiilo 306,48 eurot tuleb poolt õigusabi osutamise eest. Kaitsetasu summas

tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti

arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355

(SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga . 99914700014286

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus päeva jooksul, alates 15 päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ’le B.U , tema kaitsjale ja prokurörile.

2 Asjaolud.

Viru Vangla esitas 24.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.U tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.09.2014 kohtuotsusega nr 1 7224 KarS § -14-

329 järgi vangistusega 4 kuud ning § 331 järgi vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel,

suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.02.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata

karistuse võrra, mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 29 päeva. Karistuse kandmise alguseks arvestati 10.09.2014. Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 13 korral. Reaalset vangistust kannab kaheksandat korda. Käesolev vangistus on määratud karistuse kandmisest

kõrvalehoidumise eest, samuti kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest.

Kuriteod on kõik varavastased, eesmärgiga saada majanduslikku kasu. Varem domineerisid korterivargused, vanuse kasvades varastab abihoonetest või valveta asju. Viimane kuritegu karistuse kandmisest kõrvale hoidmine ja kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamine. Soodusteguriks on puudulikud sotsiaalsedja toimetulekuoskused ning välja kujunenud elustiil.

Alates 24.11.2014 töötab kinnipeetav majandustööl hooldajana, alates 06.01.2015 asus õppima

riigikeelt, kuid katkestas 05.03.2015. ei Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuna suhtunud heaperemehelikult temale usaldatud varasse. Vabanemisel soovib elama asuda xxxx vallale kuuluvasse korterisse

õe juurde, õde on nõus. xxxx vald ei anna s antud aadressile. Keskhariduse ja elektrikeevitaja nõusolekut isiku elama asumisek

eriala on enda sõnul omandanud Murru Vanglas ja Venemaal vanglas viibides. Vanglas jättis riigikeele õppe pooleli. Kõik kuriteod on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil, vargused oli kindel sissetulekuallikas. Uue kuriteo riski suurendab asjaolu, et isik ei mõista varalise kahju tekitamise tõsidust ning kuna tal on väga suurtes summades nõudeid, on suur tõenäosus, et ta uuesti samalaadseid kuritegusid toime paneb isel puu . Vanglas töötab hooldajana. Vabanem dub töökoht. Isiku sõnul oli xxxx. Õde on nõus teda materiaalselt toetama. Isik on vallaline, saab aru, et tema elustiili juures ei ole mõistlik peret luua. Arvestades asjaolu, et isik on enamuse ajast alates 14. eluaastast viibinud vanglas, kuuluvad tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud. Teda on teda karistatud väärteo korras NPALS alusel viimati 2011 aastal, kui temalt leiti kahel korral narkootikume. Olles avavanglas ja viibides lühiajalisel väljasõidul ning omamata arsti ettekirjutust, omandas ja tarvitas amfetamiini. P alatrauma ja osaline xxxx. õeb kroonilist haigust; diagnoositud ka närvikahjustus, millest tingitud j Agressiivset käitumist täheldatud ei ole. Impulsiivsusele viitavad süstemaatilised väärkuriteod ja ja

11-aastaselt alanud kuritegelik karjäär. Teisi inimesi ja maailma mõistab läbi isikliku kogemuse. Korduvatest kuritegudest võib järeldada, et isikul puudub probleemide lahendamise oskus ning ta ei suuda püstitada endale eesmärke ega neid ka täita.

12 korral on isikut karistatud varguste eest, ühel korral ka relva omamise eest. Mõistab seaduskuuleka

elu eeliseid, kuid seoses korduvate rikkumistega ning narkootikumide tarvitamisega on tema tahe/võime seaduskuulekalt elada kaheldav. Omane on oma süü vähendamine, õigustuse leidmine.

On katseajal ja vanglas karistust kandes pannud toime uue kuriteo.

3

Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise 2 aasta joo Viru Vangla toetab B.U ´i tingimisi

ksul 44%. ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla.

Prokuratuuri seisukoht. 16.04.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör süüdimõistetu oli vastu ennetähtaegsele vabastamisele.

B.U varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema

ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13- korral. Vanglas kannab ta karistust l kaheksandat korda. Eeltoodust järeldub, et varasemad (sh kustunud) karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist.

Arvestades B.U kriminaalset minevikku, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest temale mõistetud karistustest ei ole ta mingeid järeldusi teinud.

Vaatamata Tallinna Ringkonnak

karistustest tingimisi ohtu 05.12.2013 kohtumäärusega ennetähtaegsele vabastamisele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleva asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral alaline kindel elukoht.

Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis

elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Kriminaalhoolduse teostamise võimatus välistab aga vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise.

Maakohtu istung. 17.04.2015 toimunud videokohtuistungil ui talle us antakse, seletas süüdimõistetu, et k selline võimal siis saab ta hakkama.

Ta tahtis vanglasse tagasi Ta ei põgenenud vanglast, oli üks päev vabaduses. minna, aga kartis. Vabaduses hakkab elama pensionist ja kavatseb rentida bussi, et sellega teenust

pakkuda. alguses minna elama , . Hakkab Süüdimõistetu plaanib õe juurde pärast xxxx töötama mitteametlikult. xxxx eurot. Kaitsja märkis, et tema kaitsealune on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest. Tal on ainult üks distsiplinaar , et ta töötab karistus, see ei olnud pahatahtlik tegu. Positiivne on

kinnipeetava hooldajana, mis annab kinnitust sellest, et inimesel on hoolivus ja empaatiavõime,

tegemist ei ole pahatahtliku inimesega. B.U käitumine ei ole agressiivne. Ta on kuritegelikus maailmas olnud alates 11- kuriteod. Ta st eluaastast, kõik need on olnud varavastased on alustanud keeleõppega. Ei oska öelda, miks nii noorelt on inimene asunud kuritegelikule teele, tuleks kaasa tunda, et lapseeas on jäänud probleemid lahendamata ja inimesest on saanud kurjategija. Vabanemisel on B.U ainsaks lähedaseks õde. Vanemaid tal enam ei ole. Vabanemisel on õde lubanud teda majanduslikult toetada. Ta on ka lubada B.U enda juures ajutiselt elada. B.U on ka ise väitnud, et ei taha alaliselt õe juurde jääda, vaid tahab oma koju. Vabanemisel peab ta ainult enda eest hoolitsema, kuna tal peret ei ole. Ta saab xxxx eurot kuus. Kinnipeetav on tunnistanud, et ta on keskeas inimene ja on väsinud vanglast viibimises, et soovib veel ühte võimalust tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. aitsja hinnangul ta väärib seda, kui ta vabaneb, siis jääb talle K kriminaalhooldaja poolt kontroll peale. Kaitsja palus anda isikule i võimalus ja vabastada ta tingimis enne tähtaega.

4 Kohtumääruse põhjendused.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ning Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus märgib, et tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes on oma elust 28 aastat

vangistuses viibinud. Kuriteod on olnud varavastased ja toime pandud eesmärgiga saada majanduslikku kasu. Kohus leiab, et korduv karistatus näitab isiku oskamatust ühiskonnas valitsevaid norme järgida. Isik ei ole teinud saadud karistustest vajalikke järeldusi ning võib kohtu hinnangul

majanduslike raskuste ilmnemisel jätkata kuritegude toimepanemist. On oluline, et isikul puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Isik on xxxx. Samuti puudub isikul vabaduses kindel elukoht. Kohus leiab, et kindla elukoha olemasoluta pole võimalik kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada, kuna mitmed käitumiskontrolli nõuded on seotud kindla elukoha olemasoluga. Tegemist on isikuga, kes on katseajal ja vangistuses viibides pannud toime uue kuriteo. Samuti on kinnipeetaval kehtiv distsiplinaarkaristus. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda ning kehtestatud nõudeid järgida. Kuigi vangla on toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, uue kuriteo toimepanemise

tõenäosuseks hinnatud 44%. Kohtu hinnangul on tegemist arvestatava riskiga, mistõttu oleks

kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur.

Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus leiab, et B.U puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Eeltoodust tulenevalt B.U vabastamisega vangistuse ei nõustu kohus süüdimõistetu kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp