3-15-603/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-603 Haldusasi MTÜ Laadakorraldaja kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 04.03.2015 otsuse nr 43-15/- tühistamiseks ja Keila linna laada korraldusteenuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ning ürituse „Keila Päev“ raames toimuva laada ja toitlustusala korraldamise hankelepingu tühisuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – MTÜ Laadakorraldaja, esindaja Glen Dubin Vastustaja (hankija) – Keila linn, esindaja linnasekretär Maris Mäger Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Laadakorraldaja määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta MTÜ Laadakorraldaja määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2015. a määrus haldusasjas 3-15-603 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg 3 ja § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Keila linn otsustas tema poolt 2015. aastal korraldatava Keila Päeva raames tellida laada korraldamise teenuse, mis seisneb koostöölepingu alusel üheks päevaks tasu eest Keila linna avaliku territooriumi osa sihtotstarbelisse kasutusse andmises allkasutusse andmise õigusega. 29.01.2015 esitas Keila linn 2015. aasta „Keila Päeva“ laada korraldaja leidmiseks pakkumuste saamiseks hinnapäringu kolmele ettevõtjale. 10.02.2015 tunnistas Keila linna poolt moodustatud komisjon ühe pakkumustest edukaks.

2. MTÜ Laadakorraldaja esitas 02.03.2015 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Keila Linnavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses ürituse „Keila Päev“

3-15-603 2(6) raames tellitava laada ja toitlustusala korraldaja leidmisega ning Keila Linnavalitsuse poolt Keila Päeva korraldamiseks sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 04.03.2015 otsusega nr 43-15/- vaidlustuse läbi vaatamata. Riigihangete vaidlustuskomisjon käsitles esitatud vaidlustust Keila Linnavalitsuse poolt „Keila Päeva“ korraldamiseks sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudena ning leidis, et MTÜ-l Laadakorraldaja puudub vaidlustuse esitamise õigus, kuna Keila Linnavalitsus ei olnud hankelepingut sõlminud.

4. MTÜ Laadakorraldaja esitas 12.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 04.03.2015 otsuse nr 43-15/- tühistamiseks ja Keila linna laada korraldusteenuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks ning hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Koos kaebusega esitas MTÜ Laadakorraldaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse korras kohustada Keila linna peatama laada korraldusteenuse riigihanke kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning keelata Keila linnal laada korraldusteenuse riigihankes hankelepingu sõlmimise.

Kaebaja märkis, et esitas vaidlustuskomisjonile järgmised nõuded: 1) tunnistada Keila Linnavalitsuse korraldatav laada korraldusteenuse riigihange kehtetuks, kuna Keila Linnavalitsus ei ole teenuste tellimisel rakendanud riigihangete seaduses (RHS) teenuste kontsessiooni andmise regulatsiooni; 2) tuvastada Keila Linnavalitsuse ja kolmanda isiku vahel sõlmitud ürituse „Keila Päev” raames toimuva laada ja toitlustusala korraldamise hankelepingu tühisus juhul, kui vastav leping oleks olnud sõlmitud. Vastustaja on õigusvastaselt jaotanud ürituse „Keila Päev” riigihanke osadeks RHS-s riigihanke teostamiseks kehtestatud korra ja nõuete eiramise eesmärgil, sest riigihanke tulemusel sõlmitavate hankelepingute esemeks on funktsionaalselt koos toimivad ja sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Riigihanke osadeks jaotamise ning väidetavalt kolmandatelt isikutelt laada korraldamisega seotud hinnapakkumiste küsimisega on vastustaja tahtlikult ning pahauskselt soovinud näilikult vähendada riigihanke maksumust, et vältida teenuste kontsessiooni andmise regulatsiooni kohaldamist. Sellele viitab ka asjaolu, et vastustaja ei küsinud riigihanke eeldatava maksumuse kindlakstegemiseks kaebajalt kui eelmiste aastate laada korraldusteenuse riigihanke võitjalt laada ja toitlustusala korraldamise osas hinnapakkumist. Vastustaja on kaebajale väitnud, et väidetavalt on olnud kaebaja tegevuse osas varasemalt kaebusi ning seetõttu on vastustaja soovinud kaebajalt pakkumust mitte küsida. Lisaks asjaolule, et vastustaja väited kaebuste osas on alusetud ning paljasõnalised, ei näe RHS ette regulatsiooni pakkuja või huvitatud isiku hankemenetlusest kõrvaldamiseks või kvalifitseerimata jätmiseks pakkuja või huvitatud isiku varasema sellekohase käitumise alusel hankija suvaotsusena. Kaebaja leiab, et vastustaja tegelik motiiv kaebaja eemale jätmiseks laada korraldusteenuse riigihankest tuleneb kaebaja ja vastustaja vahel 2014. aastal sõlmitud samasisulise laada korraldusteenuse hankelepingu rikkumisest vastustaja poolt ning kaebaja otsustusest nõuda vastustajalt hankelepingu rikkumise eest leppetrahvi.

Riigihangete vaidlustuskomisjon on ekslikult tõlgendanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise nõuet kahju hüvitamise nõudena ning asunud välja selgitama kaebaja vaidlustuses märgitud taotlust tuvastada hankelepingu tühisus. Kaebaja ei ole vaidlustuses kahju hüvitamise nõuet esitanud. Kuigi kaebaja esitas liitkaebuse, ei ole vaidlustuskomisjon liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi kontrollinud. Vaidlustuskomisjon oleks pidanud tuvastama vastustaja õigusvastase toimingu riigihanke läbi viimata jätmisel ning tunnistama kehtetuks vastustaja 2015. a laada korraldusteenuse riigihanke.

3-15-603 3(6) RHS-s sätestatud reeglitele vastava teenuste kontsessiooni andmise riigihanke korraldamata jätmine võtab kaebajalt võimaluse osaleda vaidlusalusel riigihankel.

Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendas kaebaja asjaoluga, et tal on soov riigihanke tulemusel osutuda tellitava laada ning toitlustusala korraldusteenuse riigihanke võitjaks. Hankelepingu sõlmimine vastustaja ja kolmanda isiku vahel välistab kaebaja võimaluse.

5. Keila linn palus jätta 16.03.2015 seisukohas kaebus läbi vaatamata ning esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Keila Linnavalitsus otsustas tema poolt 2015. aastal korraldatava Keila Päeva raames tellida eraldi laada korraldamise teenuse, mis seisneb koostöölepingu alusel üheks päevaks tasu eest Keila linna avaliku territooriumi osa sihtotstarbelisse kasutusse andmises allkasutusse andmise õigusega. Linn, kes ei soovi laadaplatside ja toitlustusala müügiga ise tegeleda, müüb selle õiguse vastavale valdkonnale spetsialiseerunud isikule. Enne pakkumuste küsimist uuris linn laadakorraldamisega tegelevatelt isikutelt laada hinnangulist käivet ning sai vastuseks, et see jääb alla 10 000 € ilma käibemaksuta. Selline hinnanguline käive oli toodud ka soodsaimas pakkumuses.

Riigihangete seaduse seletuskirjast tuleneb, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul on oluline vajadus sõlmida leping konkreetse usaldusväärse pakkujaga. Keila Päeva õnnestumiseks on oluline ka selle raames läbiviidava laada kvaliteetne korraldamine. Kaebaja poolt korraldatud laatade osas on viimastel aastatel tulnud kauplejatelt palju negatiivset tagasisidet (edastatud e-posti teel ka kaebajale) ning kaebaja ei ole olnud kauplejatele ja vastustajale kättesaadav, ei ole esitanud vastustajale palutud andmeid ega täitnud vastustaja korraldusi. Olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttest lähtudes kasutas vastustaja õigust pöörduda otse vastaval turul tegutsevate pakkujate poole pakkumuse saamiseks ning õigust valida usaldusväärne isik, kellega sobiva pakkumuse korral ollakse valmis koostööd tegema.

Isegi juhul, kui lugeda laada korraldamise õigust teenuse kontsessiooniks, ei tuleks selleks läbi viia lihthanke menetlust, kuna riigihanke eeldatava maksumuse määramise arvestamisel peab lähtuma hanketeate registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Laada korraldamise käive eelmisel aastal ei oma tähtsust.

Kaebuse esitaja sai teavet riigihankemenetluse läbiviimise viisi ja eduka pakkumise kohta vastustajalt küsimise peale e-posti teel 12.02.2015 ja 13.02.2015. Kaebaja esitas vaidlustuse vastustaja tegevuse peale 02.03.2015, seega pärast RHS § 121 lõikes 1 sätestatud tähtaega. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 04.03.2015 otsustusega kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata. 12.03.2015 sõlmis hankija hankelepingu.

Vastustaja hinnangul väidab kaebaja käesolevas asjas paljasõnaliselt, et tema õiguste rikkumine seisneb õigusaktide nõuetele mittevastavas hanke läbiviimises, mistõttu temal ei olnud võimalik hankes osaleda. Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna ilmselgelt ei saa olla rikutud tema subjektiivsed õigused. 6. Tallinna Halduskohus tagastas 17.03.2015 määrusega kaebuse läbivaatamatult, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 320 € ulatuses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta

3-15-603 4(6) on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Seega on hankija otsuse vaidlustamise eelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. HKMS § 47 lg 1 teise lause järgi võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral esitada kaebuse üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb lugeda ka olukord, kus isiku vaidlustus on riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt jäetud õigusvastaselt läbi vaatamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 määrus nr 3-11-941). Et teha kindlaks, kas kaebajal on kohtueelne menetlus läbitud või mitte, tuleb tuvastada, kas riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane. Vaidlustuskomisjon on õiguspäraselt tõlgendanud kaebaja nõuet kui hankelepingu tühisuse tuvastamise nõuet ning jätnud selle õiguspäraselt läbi vaatamata. RHS §-s 117 on sätestatud, mille peale pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik võivad vaidlustuse esitada. Kuna hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude raames kontrollib riigihangete vaidlustuskomisjon ka hankija tegevuse õiguspärasust, on vaidlustuskomisjon tõlgendanud kaebaja nõuet õigesti. Hankelepingut on vaidlustajal RHS § 117 lg 21 p 3 alusel õigus vaidlustada üksnes juhul, kui hankeleping, mille peale vaidlustus esitatakse ja mille tühisuse tuvastamist taotletakse, on sõlmitud. Kaebuses on kaebaja väitnud, et pöördus riigihangete vaidlustuskomisjoni poole lisaks hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudele hoopis hanke kehtetuks tunnistamise nõudega. Hankemenetlust saab vastavalt RHS §-dele 29 ja 108 kehtetuks tunnistada üksnes Rahandusministeerium oma otsusega või hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral hankija omal algatusel. Kaebaja sellist nõuet RHS §-st 117 tulenevalt vaidlustuskomisjonile esitada ei saa. Seega puudus kaebajal ka õigus nõuda vaidlusaluse hankemenetluse kehtetuks tunnistamist kohtult. Kaebaja ei ole märkinud, et vaidlustuskomisjonile kaebaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudena sõnastatud nõue oleks teeninud muud eesmärki peale hanke kehtetuse saavutamise. Kuna riigihangete vaidlustuskomisjon on vaidlustuse tagastanud õiguspäraselt, on hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas kohtueelne menetlus läbimata. Kuna käesolevaks ajaks on Keila linn vaidlusaluse ürituse osas hankelepingu sõlminud, on hankemenetlus vastavalt RHS § 29 lg 3 p-le 1 lõppenud ning kaebaja saab riigihangete vaidlustuskomisjoni poole uuesti pöörduda hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudega. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega tuleb hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise nõuet ei saa kaebaja esitada ei vaidlustuskomisjonile ega kohtule, puudub kaebajal selles osas kaebeõigus. Seega tuleb hankemenetluse kehtetuks tunnistamise nõude osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tulenevalt asjaolust, et kohus tagastas kaebuse, jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 7. MTÜ Laadakorraldaja esitas 27.03.2015 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse halduskohtu 17.03.2015 määruse peale, mille halduskohus jättis 02.04.2015 rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-15-603 5(6) 8. MTÜ Laadakorraldaja palub määruskaebuses halduskohtu 17.03.2015 määrus tühistada. Riigihangete vaidlustuskomisjon oleks pidanud kooskõlas RHS § 122 lõikega 2 andma kaebajale tähtaja hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude muutmiseks pärast seda, kui komisjon sai teada, et hankelepingut ei ole veel sõlmitud. Halduskohus oleks pidanud kaebajale selgitama, et riigihanke kehtetuks tunnistamise nõudega ei pruugi kaebuse eesmärk olla saavutatav ning kaebajal tuleks seetõttu kaebust muuta. Lähtuda tuli kaebaja tahtest tuvastada vastustaja õigusvastane käitumine seoses teenuste kontsessiooni andmise regulatsiooni rakendamata jätmisega. Kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks ei ole selle nõude menetlemine riigihangete vaidlustuskomisjonis (RHS § 129 lg 1). Kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude. Kaebajal on enne selle nõude esitamist tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus. 9. Keila linn palub 02.04.2015 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määrus on õiguspärane ja põhjendatud, vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega. Kaebajale ei saa olla tekkinud mingisugust kahju, mistõttu ei ole tuvastamisnõude esitamiseks kaebajal HKMS § 45 lg 2 kolmanda lause järgi kaebeõigust. Kaebaja ei saa eeldada, et lihthanke tulemusel oleks leping sõlmitud temaga. Pakkuja peab tõendama, et hankeleping oleks sõlmitud temaga, et nõuda kahju hüvitamist (vt riigihangete seaduse eelnõu 816 SE seletuskiri). Läbi viidud menetluse raames esitatud pakkumus oli kaebaja poolt eelnevatel aastatel pakutust parem.

Ka kahju hüvitamise nõue tuleb eelnevalt esitada riigihangete vaidlustuskomisjonile (HKMS § 268 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. HKMS § 266 lg 2 kohaselt ei reguleerita HKMS 28. peatükis hüvitamiskaebuste esitamist ja lahendamist. HKMS § 268 lg 1, mis näeb ette kohustusliku kohtueelse menetlusena vaidlustuse esitamise riigihangete vaidlustuskomisjonile, ei ole seetõttu hüvitamisnõude esitamisel kohaldatav. Hüvitamisnõudega saab isik RHS § 129 lg 1 alusel pöörduda ka otse halduskohtusse. Selle sätte kohaselt riigihanke korraldamisel, samuti hankelepingu sõlmimisega või muutmisega hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse hankijale riigivastutuse seaduses sätestatud korras, taotluse vaidlustuskomisjonile käesolevas seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule. 11. Määruskaebuse esitaja ei väida, et halduskohus on valesti tagastanud need nõuded, millega kaebaja halduskohtu poole pöördus: hankemenetluse kehtetuks tunnistamise ja lepingu tühisuse tuvastamise nõude. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja leiab, et nende nõuete tagastamine oli õiguspärane. 12. Kaebaja eesmärgiks on praeguses olukorras talle tekitatud kahju hüvitamine. Kahju hüvitamise nõue on suure tõenäosusega eduväljavaadeteta, sest kaebaja ei ole pidanud tegema kulutusi pakkumuse esitamiseks – otsest varalist kahju tal tekkinud seega ei ole – ning saamata jäänud tulu on olukorras, kus puudub igasugune selgus, et lihthanke korraldamisel oleks kaebaja pakkumuse esitanud ning tema pakkumus oleks osutunud parimaks, mistõttu oleks kaebajal olnud võimalik mingis suuruses kasumi teenimine, praktiliselt võimatu nõuda. Sellise kahju tekkimise ja tõendamisega seotud asjaolusid ei ole kaebaja pidanud kohtule esitama, sest

3-15-603 6(6) ta ei ole põhjendanud võimalikku lihthanke korraldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõuet – sellist nõuet ei ole kohtule esitatud. Kuigi tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõiguse olemasolu tõenäosus ei ole seetõttu suur, ei saa seda ka täielikult välistada. 13. Halduskohus ei ole eksinud kaebaja eesmärgi tuvastamisel. Kaebuses halduskohtule märkis kaebaja, et vaidlustuskomisjon „on ekslikult tõlgendanud kaebaja vaidlustust kahju hüvitamise nõude esitamisena“ ning „kaebaja on mitmeid aastaid korraldanud ürituse „Keila Päev” raames toimuvat laata ja toitlustusala ning omab jätkuvalt soovi ka käesoleval aastal mainitud teenust vastustajale osutada.“ Samuti märkis kaebaja, et tal „on soov ning reaalne võimalus õiguspäraselt läbi viidud riigihanke tulemusel osutuda ürituse „Keila Päev” raames tellitava laada ning toitlustusala korraldusteenuse riigihanke võitjaks.“ Eelnevast saab ringkonnakohtu arvates üheselt järeldada, et kaebuse eesmärk oli ära hoida Keila linna poolt sõlmitava lepingu alusel teiste isikute poolt laada korraldusteenuse osutamine ning asuda ise seda teenust osutama, seega esitas kaebaja primaarnõude, mitte aga ei astunud samme kahju hüvitamise võimaluse tuvastamiseks. Tuvastamisnõudega ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Halduskohus ei ole seetõttu HKMS § 120 lg 1 p-s 3 sätestatud kohustusi rikkunud. 14. Oluline on ka see, et isegi kui riigihangete vaidlustuskomisjon oleks saanud enne lepingu sõlmimist juhatada kaebajat esitama muid võimalikke nõudeid, siis pärast hankelepingu sõlmimist oli kaebajal võimalik esitada vaid hankelepingu tühisuse tuvastamise või kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamist saab kaebaja jätkuvalt nõuda ning halduskohtu poolt kaebuse tagastamine ilma sellise nõude esitamiseks võimalust andmata ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist. RHS § 121 lg 5 kohaselt saab selle nõude riigihangete vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. HKMS kohtule hankelepinguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel üldisest hüvitamisnõude esitamise korrast erisusi ette ei näe. 15. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe