1-15-3579/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr. 1-15-3579 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 30.aprillil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav A.R, IK XXX; sünniaeg: 17.juuli 1975.a; kodakondsus: XXXX; emake...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
Kriminaalasi nr. 1-15-3579
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
30.aprillil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul
arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja
süüdistatav A.R, IK XXX; sünniaeg: 17.juuli 1975.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud,
süüdistuses KarS § 424 järgi.
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,
t u v a s t a s:
Süüdistus
A.R-i süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 29.aprillil 2015.a kella 12:20 paiku Tartumaal Tartu linnas Ringtee tänava ja Riia tänava ringil mootorsõidukit Volvo S60 registreerimismärgiga XXXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,08 milligrammi. A.R rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1
järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
Sellega pani A.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 29.aprill 2015.a - 30.aprill 2015.a (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Lähtudes KarS § 69 asendada 6 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 208 tunni üldkasuliku tööga,
mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima
kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas;
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks
päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Menetlus kohtus
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.
A.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.
Menetluskuludena kuulub A.R-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse
väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil
osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate
menetluskulude suurust ning tema enda taotlust menetluskulude tasumiseks pikema tähtaja jooksul, on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle
jõu. Seetõttu on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata süüdistatavale menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus
o t s u s t a s:
Süüdi tunnistada A.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks seitse (7) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.R-i eelvangistus 29.-30.aprill 2015.a, s.o kaks (2) päeva ning kandmisele kuluvaks karistuseks lugeda kuus (6) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.
KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § A.R-ile 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kaheksa (208) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha ühe (1) aasta pikkuse tähtaja jooksul.
Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle A.R pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata A.R Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha A.R-ilt kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud A.R menetluskulud kuue (6) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.
Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist
Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti
filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700032199. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kulud tasuti.
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale
kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka
juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna
viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum