1-15-3365/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generatedmai 2015. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3365 (14250100537) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi *haridus emakeel *keel * kriminaalkorras karistatud: 1) , , töökoht , 16.11.2010 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga; 2) 15.03.2011 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 9 kuud vangistust tingimisi
Legislator headnote
AI generated1-15-3365/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-15-3365
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
4. mai 2015. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3365 (14250100537) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi
G.I
süüdistus KarS § 169, § 213 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav
G.I – isikukood XXX, elukoht * * kodanik , ,
*haridus emakeel *keel * kriminaalkorras karistatud: 1) , , töökoht , 16.11.2010 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 6 kuud vangistust tingimisi 2 aastase katseajaga; 2) 15.03.2011 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 9 kuud vangistust tingimisi
2 aastase katseajaga alates 16.11.2010. Pärnu MK 07.01.2013 määrusega pikendatud katseaga kuni 15.05.2013 (karistus kantud). Väärteokorras karistatud 2 korda. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON
1. G.I
213 lg 1
karistada vangistusega 5
Süüdi mõista KarS § järgi ja
(viis) kuud.
2. KarS § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergema karistuse, s.o 5 kuud vangistust, kaetuks nr 1-11-1338 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 15.03.2011. a kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 9 kuud, mõista G.I-le liitkaristuseks vangistus 9 kuud, milline karistus lugeda kantuks. (üheksa)
3.
karistada vangistusega 6
Süüdi mõista G.I KarS § 169 järgi ja
(kuus) kuud.
4. Vastavalt KarS § 73 lõikele 1, 3 jätta vangistus G.I suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui 6- G.I 24 (kahe nelja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. kümne ) kuulise katseaja
5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 04.05.2015. a.
6. Tühistada suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. G.I
7. G.I-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu Maksuja Välja mõista
/tasuda
Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr
EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on
1-15-3365
märkida maksekorraldusele viitenumber
99915700032416. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-15-3365, menetluskulu, G.I /:
- sundraha 585 eurot; (viissada kaheksakümmend viis) - ja kulud 529 ) eurot 44 määratud kaitsjale makstud tasu (viis eurot sada kakskümmend üheksa senti.
Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 6 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 1114,44 eurot tasumisele osade kaupa 6
(kuue) kuu jooksul
alljärgnevalt järgnevad osamakset järgnevate kuude
- esimene tasuda 20.maiks 2015, 20.
kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus Osamakse suurus 185,74 eurot. täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.
Süüdistus G.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, olles eelnevalt kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata kuupäeval võtnud ebaseaduslikult oma ema C K
(C K) Swedbank AS Hanzaneti paroolid, sisenes 07.04.2010 Lääne maakonnas Taebla vallas
(käesoleval ajal Lääne – Nigula vallas) Nigula külas maja tema kasutuses oleva arvuti kaudu Swedbank AS internetipanga lehel omaniku nõusolekuta tema andmete ebaseadusliku sisestamise teel
C K nimel Tele2 Eesti AS kodulehele, kus sõlmis C K nimel abonentnumbriga 55604709 liitumislepingu Hinnaliider 2 paketiga, mille eest jättis kasutatud teenuse eest tasumata, tekitades
Tele2 Eesti AS-le võlgnevuse 196,18 euro väärtuses, samuti sõlmis C K nimel samal ajal samas internetiportaalis 18-kuulise järelmaksulepingu mobiiltelefoni Nokia 5230, IMEI koodiga * väärtusega
2880 krooni, so 184,07 eurot ostmiseks, mille alusel omandas mobiiltelefoni, kuid jättis selle eest tasumata, mistõttu esitas Julianus Inkasso OÜ võlanõude C K vastu 1049.30 suuruses summas. Kuriteoga tekitas G.I Tele2 Eesti AS-le varalist kahju kogusummas 380,25 eurot.
Sellise tegevusega pani G.I toime arvutikelmuse s.o KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Peale selle selles, et tema süüdistatakse G.I isikuna, kellelt on Pärnu Maakohtu 03.märtsi 2011.a kohtuotsusega välja mõistetud M P (M P) kasuks igakuine elatusraha summas 139.01 eurot tütre M K (sünd 06.07. .a) ülalpidamiseks alates 27.jaanuar 2011.a kuni lapse täisealiseks saamiseni *
06.07.2025.a, hoidub pikema ajavahemiku vältel alates 02.novembrist 2013.a kuni käesoleva ajani teadvalt kõrvale oma noorema kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest sellega, et töötades 2011 2014.a sügiseni - *-s, alates 2014.a sügisest *-s ja alates märtsis 2015 *, seega omades alaliselt piisavat sissetulekut, kohustatud isikuna ei ole tasunud lapsele tähtaegselt elatist ilma mõjuva põhjuseta, millise tegevusega rikub teadvalt oma lapse ülalpidamise kohustust. Sellise tegevusega pani G.I toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 11, 112/.
1-15-3365
Prokuröri poolt kohtus G.I-le : nõutud karistus KarS § 213 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus
5 kuud vangistust kaetuks raskema, s.o Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 15.03.2011 kohtuotsusega mõistetud karistusega 9 kuud vangistust ja liitkaristuseks kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest mõista 9 kuud vangistust, milline karistus lugeda kantuks. KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel vabastada G.I mõistetud vangistusest tingimisi 2 aastase katseajaga. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde.
Kohus ku leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadusti (edaspidi KrMS) § 239 lg välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe
2 esinevaid kokkuleppemenetlust on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab süüdi G.I , kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – tõkend elukohast lahkumise keeld G.I suhtes on kohaldatud
49-50/, mis tuleb /tl tühistada. A did sitõen puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg
1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. - le Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:
Sundraha - - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb G.I-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 585 eurot (1,5 * 390). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud -le 4 menetluskulu ja on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Kristjan Nõges G.I kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 300,72 eurot /tl 140/ ja 228,72 eurot /tl 148/, kokku 529,44 eurot.
G.I taotles kohtuistungil, et kohus vähendaks kaitsjatasu, kuna kaitsja tuli Tartust ja sellega kaasnesid sõidukulud. Samuti palus G.I, et kohus võimaldaks menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul, on võimeline tasuma menetluskulude katteks 200 eurot kuus ja siis selle kõrvalt suudab ka kahte ülalpeetavat ülal pidada. Prokurör leidis, et kohus võiks vähendada kaitsjatasu sõidukulude osas, G.I ei ole süüdi ,et kaitsja tuli Tartust ja tal on ka ülalpeetavaid. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis tingiks G.I-lt välja mõistetavate menetluskulude suuruse vähendamist. G.I on korduvalt kriminaalkorras karistatud, teab, et süüdimõistmisega kaasneb ka menetluskulude väljamõistmine. Kohus leiab, et G.I ütlustest tuleneb, et menetluskulude tasumine ei käi talle ilmselt üle jõu ja seega ka osade menetluskulude riigi kanda jätmiseks alus puudub. Kohus rahuldab G.I , kuna taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel G.I on ka kaks ülalpeetavat. Kohus ajatab menetluskulude tasumise 6 kuu peale, sest G.I aval
das, et selliselt on tal võimalus ka ülalpeetavaid üleval pidada. Piia Jaaksoo
Kohtunik