3-14-52106/54 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

3-14-52106

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tervikotsus

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

4.mai 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52106

Haldusasi

SA Ida-Virumaa Kiirabi kaebus Terviseameti 15.08.2014 otsuse nr 6.4-4/44 ning Terviseameti ja AS-i Karell Kiirabi vahel sõlmitud halduslepingu nr 4.2-3.5/32 muutmise 15.08.2014 kokkuleppe tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks.

Asja läbivaatamine

Istungimenetlus, 19.03.2015 kohtuotsus kirjeldava ja põhjendava osata

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – SA Ida-Virumaa Kiirabi, volitatud esindajad vandeadvokaadi vanemabi Kaarel Berg; Avo Viiol;

Vastustaja – Terviseamet, volitatud esindajad Üllar Kaljumäe,Tõnu Kaur, Anastasia Levin;

Kolmas isik – AS Karell Kiirabi, volitatud esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Jätta kaebus täielikult rahuldamata. 2. Mõista SA-lt Ida- Virumaa Kiirabi AS Karell Kiirabi kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu summas 5 062, 50 eurot.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

2

I ASJAOLUD

1. Terviseamet kuulutas 2012. a detsembris välja konkursi kiirabiteenuse osutamiseks halduslepingute sõlmimiseks ning tegi konkursi läbiviimise kohta 18.04.2013 teatavaks täiendavad juhised ( Juhis).

Terviseamet tunnistas 18.06.2013 otsusega nr 30 kiirabi osutajate valiku avalikul konkursil Virumaa teeninduspiirkonnas (v.a Narva linn ja Narva-Jõesuu) usaldusväärseks ning otsusega nr 34 vastavaks SA Ida-Virumaa Kiirabi, AS Karell Kiirabi ja Eldred OÜ taotlused.

Terviseameti 27.06.2013 otsusega nr 36 tunnistati AS Karell Kiirabi isikuks, kellele tehakse esimesena ettepanek halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonnas (Ida-Viru maakond, v.a Lohusuu vald ja Avinurme vald, Narva linn ning Narva-Jõesuu).10.07.2013 tegi Terviseamet AS-le Karell Kiirabi ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks .

29.07.2013 esitas SA Ida-Virumaa Kiirabi Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-13- 1619) Terviseameti 18.06.2013 otsuse nr 30 tühistamiseks osas, millega tunnistati AS Karell Kiirabi usaldusväärseks, 18.06.2013 otsuse nr 34 tühistamiseks osas, millega tunnistati AS Karell Kiirabi taotlus vastavaks, ning 27.06.2013 otsuse nr 36 tühistamiseks p-de 3.1, 3.3 ja 4 osas. Tallinna Halduskohus jättis 08.11.2013 otsusega kaebuse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.2014 otsusega SA Ida-Virumaa Kiirabi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Nimetatud ringkonnakohtu otsus jõustus 20.06.2014.

05.02.2014 esitas SA Ida-Virumaa Kiirabi Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti kohustamiseks kaebajale ettepaneku tegemiseks halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonna osas või alternatiivselt Terviseameti kohustamiseks kaebajaga halduslepingu sõlmimiseks (haldusasi nr 3-14-50148). Tallinna Halduskohus jättis 19.08.2014 otsusega kaebuse rahuldamata.

27.06.2014 kirjaga nr 6.2-4/4779 teatas Terviseamet SA-le Ida-Virumaa Kiirabi, et Terviseameti ja SA Ida-Virumaa Kiirabi vahel sõlmitud haldusleping nr 4.2-3.5/19 kiirabi osutamiseks lõpeb 23.09.2014.

15.08.2014 otsusega nr 6.4-4/44 andis Terviseamet tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 41 lg 1 alusel, kooskõlas TTKS §-ga 40, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 24 lg-ga 1 AS-ile Karell Kiirabi tervishoiuteenuste osutamise (kiirabiteenus) tegevusloa nr L03897 alates 15.08.2014 (teeninduspiirkond: Virumaa, v.a Lohusuu, Avinurme vald ja Narva linn ning Narva-Jõesuu linn, 7 õebrigaadi, 1 arstibrigaad) . Ühtlasi sõlmisid Terviseamet ja AS Karell Kiirabi 15.08.2014 kokkuleppe halduslepingu nr 4.2-3.5/32 muutmiseks ( haldusleping).

2.16.09.2014 esitas SA Ida-Virumaa Kiirabi Tallinna Halduskohtule kaebuse Terviseameti 15.08.2014 otsuse nr 6.4-4/44, sh AS-ile Karell Kiirabi väljastatud tegevusloa nr L03897 ning Terviseameti ja AS-i Karell Kiirabi vahel sõlmitud halduslepingu nr 4.2-3.5/32 muutmise 15.08.2014 kokkuleppe tühistamiseks. Kaebus registreeriti Tallinna Halduskohtus haldusasjana nr 3-14-52106. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse.

3

Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2014 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Terviseameti ning kaasas kolmanda isikuna AS-i Karell Kiirabi. Asja arutamisel muutis kaebaja kaebust, esitades alternatiivsena nõude Terviseameti 15.08.2014 otsuse nr 6.4-4/44 ning Terviseameti ja AS-i Karell Kiirabi vahel sõlmitud halduslepingu nr 4.2-3.5/32 muutmise 15.08.2014 kokkuleppe õigusvastasuse tuvastamiseks. 19.03.2015 tegi halduskohus asjas kirjeldava ja põhjendava osata kohtuotsuse Kaebaja teavitas 23.03.2015 halduskohut soovist esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus.

II KAEBUSE PÕHJENDUSED

3.Terviseamet tegi kolmandale isikule ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks kiirabiteenuse osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonnas ( ettepanek) mh järgmistel tingimustel: - Punkt 1.2: teeninduspiirkondade kirjeldused, baaside asukohad, brigaadide jaotus baasides ja brigaadide maksimaalsed arvud on kinnitatud Terviseameti peadirektori 18.12.2012 käskkirja nr 1.1.-1/61 (muudetud 08.02.2013 käskkirjaga nr 1.1-1/9) Lisas 2; - Punkt 1.3: vastavalt Juhise punktile 14.1 tuleb AS-l Karell Kiirabi tagada alates 01.01.2014 kõik teeninduspiirkonnas ettenähtud õebrigaadid ja kiirabibaasid. - Punkt 1.6: vastavalt Juhise punktile 14.4 ei sõlmi Terviseamet halduslepingut, kui kasvõi üks käesoleva ettepaneku punktides 1.1 – 1.5 on täies ulatuses nõuetekohaselt täitmata, sealjuures […].

Juhise punktidest 14.3 ja 14.4 ning Ettepanekust tulenevalt on tegevusloa andmise ning halduslepingu sõlmimise vältimatuks tingimuseks see, et kolmas isik täidab eranditult kõik Ettepaneku punktides 1.1 – 1.5 loetletud tingimused nõuetekohaselt. Juhul, kui kasvõi üks tingimustest ei ole täielikult täidetud, tegevusluba ei väljastata ning halduslepingut ei sõlmita. Samuti on sellisel juhul tegevusloa välja andmine vastuolus TTKS-i sätetega. Ettepaneku punkt 1.6 ega Juhise punkt 14.4 ei võimalda vastustaja diskretsiooni.

4.Halduslepingu punkti 3 kohaselt algab kolmandal isikul haldusülesande täitmise kohustus 24.09.2014, millele eelneva aja jooksul on ta kohustatud teostama kõik toimingud, mida haldusülesande nõuetekohaseks täitmiseks lepinguperioodil vajataks. Seega hiljemalt 24.09.2014 peab kolmas isik olema täitnud kõik Juhisest ja Ettepanekust tulenevad tingimused, sh kiirbaaside ja õebrigaadide osas. Kolmandale isikule väljastati tegevusluba ning temaga sõlmiti haldusleping õigusvastaselt, kuna tegelikkuses ei ole kolmas isik temale seatud tingimusi tegevusloa väljastamiseks täitnud: -tal puuduvad nõutavad kiirabibaasid; -kolmas isik esitas personali osas vastustajale valeandmeid ning ühtlasi puudub tal nõutav personal; -on kaheldav, et kolmas isik on suutnud hankida vajalikud kiirabiautod.

5.Kolmandal isikul puuduvad halduslepingus loetletud asukohtades nõuetekohased kiirabibaasid . Terviseameti peadirektori 18.12.2012 käskkirja 1.1-1/16 “Kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv, paiknemine ja kiirabibrigaadide jaotus teeninduspiirkondade lõikes” (Käskkiri) lisa 2 kohaselt peab Virumaa piirkonnas asuma baas lisaks halduslepingus toodule ka Iisakus. Ühtlasi tuleneb Ettepaneku punktist 1.2, et baaside asukohad ja brigaadide jaotus baasides on kinnitatud Käskkirja lisas 2.

4

Tegevusloa otsuses ja halduslepingus puudub kiirabibaasi asukohana Iisaku. Kuigi Vabariigi Valitsuse 09.10.2008 määruse nr 149 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ (Tegevuslubade Põhimäärus) alates 01.07.2014 kehtiva redaktsiooni § 7 lg 1 järgi ei kanta tegevusloa andmetesse enam kiirabibaasi asukohta (kuni 01.07.2014 kehtinud redaktsioon nägi seda ette), on Käskkiri antud enne Tegevuslubade Põhimääruse muutmist, kuid Käskkiri ise on jäetud muutmata, mis tähendab, et Käskkiri on haldusaktina kehtiv ning täitmiseks kohustuslik. Juba eeltoodu tõttu on tegevusloa otsus ja haldusleping õigusvastased, kuna ei vasta nende andmise aluseks olevale eelhaldusaktile.

Sotsiaalministri 19.12.2001 määruse nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“( määrus nr 131) § 14 tulenevalt peab kiirabibaasis olema võimalik sooritada kõiki nimetatud sättes loetletud toiminguid. Kiirabibaasi ruumid peavad vastama sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ ( määrus nr 25) §-s 59 kiirabibaasi ruumidele kehtestatud nõuetele, sh lg-s 2 sätestatud loetelule kiirabibaasi ruumide kasutusotstarvete ja pindalade osas. Lisaks tuleneb määruse nr 25 §-st 8, et tervishoiuteenust võib osutada ehitises või ruumides, millele on antud sellekohane kasutusluba. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.12.2012 määruse nr 78 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“lisa sisaldab ehitiste kasutusotstarvete loetelu, mille koodidega 12641 – 12649 on loetletud haiglate ja muude ravihoonete, sh muu tervishoiuhoone liigid. Kuigi Tegevuslubade Põhimääruse alates 01.07.2014 kehtiva redaktsiooni § 7 lg 1 järgi ei kanta tegevusloa andmetesse enam kiirabibaasi asukohta (kuni 01.07.2014 kehtinud redaktsioon nägi seda ette), ei tähenda see, et kiirabiteenust saaks osutada ilma kiirabibaasita.

Halduslepingu punktis 1 on loetletud kolmanda isiku kiirabibaaside paiknemise neli asukohta Virumaa teeninduspiirkonnas ja seega oli kolmandal isikul kohustus tagada määruse nr 131 §- le 14 ja määruse nr 25 §-le 59 vastavate kiirabibaaside olemasolu halduslepingu punktis 1 loetletud asukohtades – Ravi tn 10, Kohtla-Järve linn; Narva mnt 36, Jõhvi linn, Jõhvi vald; Metsa 3, Kiviõli ning Viru tn 2, Sillamäe hiljemalt 24.09.2014. Kolmandal isikul puuduvad halduslepingus loetletud asukohtades kiirabibaasid ning lisaks ei asu seal kiirabibaase, mis vastaksid sätestatud nõuetele.Loetletud aadressidel asuvad hooned on aga kasutusel teistsugustel eesmärkidel : Ravi tn 10, Kohta-Järve asub Ida-Viru Keskhaigla, aadressil Narva mnt 36, Jõhvi linn, Jõhvi vald asub tootmishoone jms hooned; Metsa 3, Kiviõli asub kaubanduskeskus ja Viru pst 2, Sillamäe asub meelelahutus- ja kaubanduskeskus . Kolmas isik ei täida kiirabibaaside osas nõutavaid tingimusi ning on ühtlasi esitanud ka valeandmeid , sest nimetatud ehitisi ei saa erinevatel põhjustel ( puudub kokkulepe kinnistu omanikuga, ehitise otstarbe või asukoha tõttu) ei saa neid kasutada kiirabibaasina .

Kiirabiteenuse osutamiseks on kiirabibaasi olemasolu vältimatult vajalik, sealjuures on kiirabibaasi rajamine olulist rahalist ressurssi nõudev tegevus. Kaebaja poolt välja toodud asjaoludest nähtub, et olukorras, kus arvates kaebuse esitamise hetkest (16.09.2014) peaks kolmas isik hakkama 8 päeva pärast (alates 24.09.2014) osutama Virumaa teeninduspiirkonnas kiirabiteenust, puuduvad tal tegelikkuses teenuse osutamiseks vajalikud kiirabibaasid. Kolmanda isiku kavatsus on olnud üle võtta kaebaja kasutuses olevad baasid, mistõttu polegi kolmas isik kavatsenud endale teenuse osutamiseks vajaminevaid kiirabibaase rajada. Kaebaja kinnitusel ta aga tema kasutuses olevate kiirabibaaside Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Kiviõlis ülevõtmiseks nõusolekut ei anna ja seega kolmandal isikul nendes linnades nõutavaid kiirabibaase ei ole ning nende rajamine hiljemalt 24.09.2014 realistlikult võimalik ei ole.

5

Ülaltoodust tulenevalt ei ole seega kolmas isik täitnud Ettepaneku punktist 1.3 tulenevat kohustust tagada kiirabibaaside olemasolu.

6.Kolmas Isik esitas valeandmeid ning ei ole suutnud komplekteerida nõuetekohaseid kiirabibrigaade. Ettepaneku punkti 1.3 kohaselt oli kolmas isik kohustatud ka tagama Virumaa teeninduspiirkonnas ettenähtud õebrigaadid. Tegevusloa otsuse punkti 1 järgi on antud piirkonnas 7 õebrigaadi ning 1 arstibrigaad. Halduslepingu punktis 1 on täpsustatud Virumaa kiirabibrigaade arvu ja liike ning Virumaa piirkonnas peab olema kokku 8 brigaadi, millest igaüks koosneb: - vähemalt ühest erakorralise meditsiini õest või intensiivõenduse õest (õebrigaad) - ühest erakorralise meditsiini arstist või anestesioloogist või arstist, kes on saanud vähemalt 40-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppe (arstibrigaad) - ühest õest või või erakorralise meditsiini tehnikust - ühest kiirabitehnikust või erakorralise meditsiini tehnikust, kes omab operatiivsõiduki juhtimise õigust. Kiirabibrigaad koosneb kolmest inimesest – arstist (või õest) (I liige), õest (või erakorralise meditsiini tehnikust) (II liige) ja tehnikust (III liige),kiirabibrigaadi selline koosseis on kinnitatud ka Juhise punktis 4.1. Juhise punktis 8.1.2.1.1 on lisaks täpsustatud, et kiirabibrigaadi töökoormuse kirjeldamisel lähtutakse järgmisest arvestusest: 1,0 ametikohta = arvestuslikult 40 töötundi / nädalas. Seega töötab iga liige keskmiselt 8 tundi päevas, s.o. 40 tundi nädalas. Ühe ööpäeva kiirabibrigaadi komplekteerimiseks on seega vajalik kolme brigaadi (s.o. 9 töötajat), millest igaüks töötab korraga 8 tundi. Kuna Virumaa piirkonnas on kokku 8 kiirabibrigaadi, on terve piirkonna peale vaja kõikide brigaadide täitmiseks kokku 12,6 x 8 = 100,8 töötaja olemasolu. Kiirabibrigaad koosneb vähemalt kahest tervishoiutöötajast,seega kujuneb vajaminevate meditsiinitöötajate minimaalselt keskmiseks arvuks Virumaa teeninduspiirkonnas 8,4 x 8 = 67,2. Juhise punktist 13.1.2 tulenevalt on peetud ühe brigaadi nö ideaalne komplekteeritus 5 (arst/õde) + 5 (õde) + 5 (tehnik) = 15 inimest ning sellest tulenevalt kogu Virumaa piirkonnas nö ideaalne komplekteeritus 15 x 8 = 120 inimest, kellest 80 on tervishoiutöötajat. Kolmas isik esitas konkursil valeandmeid ning on kiirabibrigaadid puudulikult komplekteerinud Otsuse punktist 2 tulenevalt on brigaadide koosseisu andmed nähtavad Terviseameti kodulehel asuvas tegevuslubade registris. Kolmanda isiku tegevusloaga nr L03897 seotud brigaadide koosseisus oli kuupäeva 12.09.2014 seisuga loetletud 82 meditsiinitöötajat (arst või õde) . Neid andmeid on aga muudetud ning kuupäeva 16.09.2014 seisuga on tegevuslubade registris näha kolmandale isikule väljastatud tegevusloa nr L03897 kohta vaid 50 tervishoiutöötajat. Seega on pärast otsuse tegemist ja halduslepingu sõlmimist kolmanda Iiiku tegevusloa nimekiri vähenenud 32 tervishoiutöötaja võrra. Kaebaja juhib tähelepanu, et 12.09.2014 seisuga oli kolmas isik esitanud enda töötajateks märkimisväärse hulga inimesi, kes on registreeritud tervishoiutöötajateks valdavalt kolmandate isikute juures (peamiselt erinevad haiglad), kuid on 16.09.2014 seisugategevusloa nimekirjast eemaldatud. Seega otsuse tegemiseks ja halduslepingu sõlmimiseks (kuupäeval 15.08.2014) esitas kolmas isik teadlikult valeinformatsiooni enda kiirabibrigaade koosseisu kohta, et saavutada otsuse (sh tegevusloa) andmine ja halduslepingu sõlmimine. Juba üksnes valeandmete esitamise tõttu tulnuks kolmas isik konkursilt kõrvaldada ning jätta haldusleping sõlmimata, lisaks tulnuks tegevusloa otsus (sh tegevusluba) jätta andmata ning haldusleping sõlmimata ka seetõttu, et kolmas isik ei suutnud täita Juhisest ning Ettepanekust tulenevaid nõudeid tegevusloa saamiseks ning halduslepingu sõlmimiseks.

6

Juhise punktist 14 ning Ettepaneku punktist 1.3 tulenevalt tuli komplekteerida tegevusloa otsuse (sh tegevusloa) saamiseks ning halduslepingu sõlmimiseks nõuetekohaselt kiirabibrigaadid. Kolmas isik suutis komplekteerida enda kiirabibrigaadid üksnes 50 tervishoiutöötaja ulatuses (jättes arvestamata valeandmed), mis tähendab, et ta ei suutnud realiseerida enda taotluses lubatut ning tegevusloa otsus tulnuks jätta andmata ja haldusleping sõlmimata. Seega, kuna tegevusloa otsus (sh tegevusluba) anti ja haldusleping sõlmiti vastuolus Juhise ning Ettepanekuga, on need õigusvastased ning kuuluvad tühistamisele.

7.Kolmandal Isikul ei pruugi olla õigusaktidega nõutavat varustust (kiirabiautosid) . Määruse nr 131 § 4 lg 1 järgi kuuluvad kiirabibrigaadi varustuse koosseisu kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid. Sama paragrahvi lõike 6 teise lause järgi, kui kiirabibrigaadi pidajal on rohkem kui kolm kiirabibrigaadi, tagab ta töökorras lisavarustuse olemasolu vähemalt ühe kiirabibrigaadi varustuse ulatuses iga kolme kiirabibrigaadi kohta. Haldusasjas nr 3-13-1619 väitis kolmas isik, et vajalikud kiirabiautod on hankimisel ning esitas selle tõenduseks finantseerimispakkumuse LHV Pangalt .Kaebajal ei ole võimalik hankida tõendeid selle kohta, kas kolmas isik on nõuetekohased autod endale hankinud. Määruse nr 131 § 4 lg 2 järgi on kiirabiauto alarmsõiduk, mis peab vastama B- või C-tüüpi kiirabiautole standardiga EVS-EN 1789:2000 „Meditsiinilised transpordivahendid ja nende varustus. Kiirabiautod“ kehtestatud nõuetele. Alarmsõidukite nõudeid reguleerib Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määrus nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“. Viidatud korra § 3 lg 1 järgi, sõiduk ja maastikusõiduk registreeritakse liiklusregistris alarmsõidukiks selle omaniku või valdaja taotlusel. Seega peavad kolmanda isiku poolt hangitud kiirabiautod kui alarmsõidukid, olema registreeritud liiklusregistris. Kui selgub, et kolmandal isikul puudub määrusest nr 131 tulenevatele nõuetele vastav varustus, ei ole temale tegevusloa väljastamine ning sellest tulenevalt ka otsus ja haldusleping õiguspärased.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja on seisukohal, et kaebuse väited põhinevad faktide, õigusruumi ning kiirabi avaliku konkurssi reguleeriva korra ning sellega seotud vastustaja dokumentide valel tõlgendamisel. Kaebus ei ole põhjendatud ja on perspektiivitu. Asjaolu, et kolmas isik on alates 24. 09.2014 reaalselt asunud osutama vaidlusaluses piirkonnas kiirabiteenust, milleks tal on olemas kiirabiautod ja personal ning kiirabibaasid, tõendab kõige paremini väidete alusetust ja hüpoteetilisust. Vastustaja palub lugeda seletuse osaks ka Terviseameti 19.09.2014 seisukohta kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohta, millises on vastustaja käsitlenud põhjalikult kaebuses toodud väiteid. Täiendavalt selgitab vastustaja järgmist.

9.Kaebaja lähtub sellest, et tegemist on justkui ühe etapiga kiirabi avalikust konkursist ja tegevusloa andmine kolmandale isikule võib riivata kaebaja õigusi, sest kaebajal oli kiirabi avaliku konkursi korrast lähtuvalt teoreetiline võimalus olla ise isikuks, kellele võidakse teha ettepanek halduslepingu sõlmimiseks. Kuid kaebaja ei vasta vastustaja andmetel juba vähemalt alates 18.09.2014 kiirabi avaliku konkursi korras kehtestatud isiku usaldusvääruse kriteeriumite p-le 5.1.9 (isikul puudub õigusaktidest tulenevate riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlg). Kaebaja võlg maksude osas on 16. oktoobri 2014 seisuga 235 375,30 eurot.

7

Vastavalt kiirabi avaliku konkursi korra p-le 6.5 isiku, kes ei vasta vähemalt ühele kiirabi avaliku konkursi korra p-s 5.1 sätestatud nõudele, taotlus jäetakse menetlusest kõrvale ja see ei osale edasises lepingupartnerite valikus. Seega ei saa sellisel õigusliku seisundiga isikul, nagu seda on kaebaja alates 18.09.2014 olla konkursiga seonduvalt kaebeõigust. Isegi kui jätta tähelepanuta kaebaja õigusliku seisundi asjaolu, ei saa kaebaja oma praeguses olukorras olla isikuks, kellega Terviseametil oleks õigus sõlmida haldusleping kiirabi osutamiseks, nagu kaebaja on korduvalt taotlenud. Kaebaja mittevastavus kiirabi avaliku konkursi korras sätestatud usaldusvääruse konkreetsele kriteeriumile on seotud kaebaja enda otsese majandustegevusega. Eelnevast tulenevalt teeb vastustaja ettepaneku jätta kaebus läbi vaatamata HKMS § 44 lg 1alusel.

10. Kiirabiteenuse osutamise kohustus on teeninduspiirkonna põhine, mitte kiirabibaasi põhine. Kiirabi on väljakutseteenus ja kiirabibrigaad sõidab abivajaja juurde. Kaebaja seisukoht, et üksnes kiirabibaas võib olla kiirabi osutamise kohaks on alusetu. Vastustaja viitab 19.09.2014 avaldatud seisukohtadeleKuigi 1-2% kiirabiteenusest osutatakse ka isikutele, kes ise pöörduvad kiirabibrigaadi poole (nn ambulatoorne teenus eristamaks seda, et sellise teenusega ei kaasnenud väljasõitu), on kiirabiteenus oma põhiolemuselt 98-99% juhtumistest siiski väljakutseteenus. Kiirabibrigaadi asukohta (kiirabibaasi asukohta) pöördunud isikute abivajadus on tavaliselt väike ja kuigi kiirabibrigaad on kohustatud osutama kiirabi teenust ning ka siis toimub teenuse osutamine kiirabiautos. Kiirabibaasi ruumide koosseis ja otstarve on sätestatud määruse nr 25 9. jaos. Tegemist on ruumidega, mille eesmärk ei ole tervishoiuteenuse osutamine. Asjaolu, et kiirabi varustuse korrastamine toimub kiirabibaasis, ei tähenda seda, et kiirabibaas ise seeläbi oleks osa kiirabi varustusest. Kiirabibrigaadi varustus on täpselt piiritletud määruse nr 131 §-s 4 sätestatuga. Selles ei ole sätestatud, et kiirabibaas on kiirabi varustus. Asjaolu, et viimati nimetatud määruse mõistetes on selgitatud kiirabibaasi mõistet, ei tähenda samuti, et kiirabibaas on osa kiirabi varustusest

11.Kaebaja tõlgendab valesti määruse nr 25 §-i 8. Kiirabibaasi ruumid ei ole ette nähtud ambulatoorse eriarstiabi osutamiseks ega kiirabiteenuseks oleva tervishoiuteenuse osutamiseks abivajajatele kiirabibaasis. Kiirabibaas on määruse nr 25 § 59 lg 1 ja 5 sätestatu kohaselt kiirabibrigaadi või brigaadide paiknemise kohaks, kus kiirabibrigaad ootab väljakutset. Kiirabibaasi ruumide loetelu ja nende eesmärk on sätestatud määruse § 59 lg-s 2. Selles ei ole nimetatud mitte ühtegi ruumi, mille eesmärk oleks tervishoiuteenuse osutamine .Kaebaja ei ole ka ise täpsustanud millistes ruumides peaks tema arvates kiirabiteenuse osutamine toimuma. Kiirabi osutajaks on kiirabibrigaad. Vastavalt määruse nr 131 § 2 p-le 1 on kiirabibrigaad kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi ning § 2 p 4 kohaselt on väljasõit kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukorralduse saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni. Sama määruse § 31 lg 9 kohaselt on Terviseameti peadirektoril õigus anda kiirabibrigaadi pidajale erandkorras ja määratud tähtajaks kirjalik luba kaheliikmelise kiirabibrigaadi väljasõitudeks. Kiirabibaas ei ole kunagi olnud kohaks, mis oli ette nähtud tervishoiuteenuse osutamiseks, kuivõrd selle ruumide koosseis ega otstarve seda ei võimalda. Kiirabibaasides ei ole ette nähtud ka personali, kes saaks osutada kiirabibrigaadi väljasõidul kiirabiteenust. Kiirabibaasi ruumidele ei kohaldu ka määruse nr 25 §-s 8 sätestatu, mille kohaselt tervishoiuteenust võib osutada ehitises või ruumides, millele on antud sellekohane kasutusluba.

12. Ajal, kui kolmas isik taotles Terviseametilt tegevusluba kiirabi osutamiseks Virumaa teeninduspiirkonnas, ei kuulunud enam kiirabibaasid kiirabi osutamise tegevusloa

8

kontrolliesemesse ja teenuseosutamise tegevuskoht asendus teenuseosutamise piirkonnaga (MsüS § 21 lg 1). Vastustaja viitab kohtule varasemalt esitatud seisukohale: “Tervishoiuteenuste korraldamise seadus kui tervishoiu valdkonnas loakohustusega majandustegevuse eriregulatsioon ei näe ette, et kiirabiteenus on seostatud vaid kindla tegevuskohaga (see ei ole kooskõlas ka teenuse olemusega), siis kohaldub kiirabi tegevusloale majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (majandustegevuse üldregulatsioon) § 15 lg 3 p 1 osas tegevuspiirkonna nõue. See on kooskõlas kiirabi korraldusega, mis on sätestatud TTKS §-s 17.Tegevusloa menetlus, olles küll seotud kiirabi avaliku konkursiga, on omaette selgepiiriline menetlus, mille täpne ja ammendav regulatsioon on antud seaduse tasemel. Menetluse läbiviimisel peab haldusorgan lähtuma seadusest. See on kooskõlas ka Riigikohtu lahendi p-ga 15 haldusasjas 3-3-1-78-12.

13. Mitteasjakohane on kaebaja väide, et kolmas isik esitas tegevusloa taotluses valeandmeid. MsüS § 25 lg 1 p 4 sätestab, mida käsitletakse loakohustusega majandustegevuse, sh tervishoiuteenuse osutamiseks ettenähtud tegevusloa puhul valeandmete esitamisena loa taotlemisel ja selleks on olukord, kui ettevõtja on tegevusloa taotluses esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse lahendamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tegevusloa andmisest keelduda muudel käesolevas paragrahvis nimetatud alustel. Kiirabibaas ei kuulu alates 1. juulist 2014 tegevusloa kontrolliesemesse.

14. Samas iga isik, kes hakkab osutama kiirabiteenust, peab omama selleks hetkeks kiirabibaase. Terviseameti peadirektori Käskkirja lisa 2 kohaselt peavad Virumaa piirkonnas asuma baasid, sama tuleneb Ettepaneku punktist 1.2, et baaside asukohad ja brigaadide jaotus baasides on kinnitatud Käskkirja lisas 2. Vastustaja , esitades selle nõude täitmise osas kolmanda isikuga sõlmitud halduslepingu Lisa 10, selgitab, et juba tegevusloa taotluse esitamisel oli Terviseametile esitatud andmed Iisakul asuva kiirabibaasi kohta. Halduslepingu Lisas 9 jäi kiirabibaas märkimata ekslikult. Terviseamet ja kolmas isik sõlmisid halduslepingu Lisa 10 kiirabibaaside asukohtade täpsustamiseks, sealjuures nimetatud täpsustus sõlmiti enne, kui kolmas isik alustas teenuseosutamisega. Seega on kolmanda isiku teenuseosutamise korraldus täielikus vastavuses Terviseameti eelnimetatud käskkirjaga enne tegelikku teenuseosutamise algust. Kaebaja jätab tähelepanuta asjaolu, et vastavalt kolmandale isikule tehtud halduslepingu sõlmimise ettepanekule tuli kolmandal isikult tagada teenuseosutamise alguseks kõik teeninduspiirkonnas ettenähtud õebrigaadid ja kiirabibaasid. AS Karell Kiirabi võib õebrigaade omal riisikol asendada arstibrigaadidega. Tegemist on standardse halduslepingu sõlmimise ettepanekuga, samasuguste tingimustega ettepaneku said kõik isikud, kellele Terviseamet tegi ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks.

IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

15. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata .

16.Kaebajal puudub igasugune õiguslik alus eeldada, et vaatamata asjaolule, et ta osutus konkursil kaotajaks, on vastustaja kohustatud temaga halduslepingu sõlmima. Lisaks on Tallinna Halduskohus jõustunud 15.08.2014 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-14-50148 jätnud rahuldamata kaebaja kaebuse halduslepingu sõlmimise kohustamise nõudes. Seega kaebaja õiguste rikkumist ei esine ning kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus kuulub ainuüksi seetõttu rahuldamata jätmisele. Lisaks ei vasta kaebaja ise tingimustele, mis võimaldaks temaga halduslepingu sõlmimise. Ekslik on ka kaebuse käsitlus, mille kohaselt kaebaja arvates on

9

Juhise p.12.3 tuginevalt kaebuse rahuldamisel ülimalt tõenäoline, et haldusleping sõlmitakse kaebajaga.

17. Kaebuse väited kiirabibaasidest on ekslikud. Kolmanda isiku seisukoht on jätkuvalt, et kiirabibaaside olemasolu ei ole tegevusloa väljastamise ega halduslepingu sõlmimise eelduseks, vaid baaside olemasolu oli nõutav teenuse osutamise alguseks. TTKS § 41 lg 2 p 5 kohaselt tuleb kiirabi osutamise loa taotlemisel esitada kiirabibrigaadide arv, koosseis ja varustus ning § 42 p 3 kohaselt antakse tegevusluba kui kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad TTKS alusel kehtestatud nõuetele. Seega ei ole baaside olemasolu ning kontroll tegevusloa väljastamise eelduseks ega kontrollesemeks ning vastavad väited kuuluvad ainuüksi seetõttu tähelepanuta jätmisele. Ka kaebaja ise märgib kaebuses, et baasid peavad olemas olema alates teenuse osutamise algusest s.o. 24.09.2014, mitte aga tegevusloa väljastamisel ega halduslepingu sõlmimisel. Seega ei oma kiirabibaasidega seotud väited kaebuse esemega mistahes puutumust.

Eeltoodule vaatamata selgitab kolmas isik seoses kiirabibaasidega , et ta esitas 23.07.2014 tegevusloa taotluse, mis sisaldas ka baaside asukohti, sh Iisaku. 30.07.2014 esitas kolmas isik avalduse täienduse Iisaku baasi asukoha osas. Kolmas isik esitas vastustajale 15.09.2014 s.o. enne kaebuse esitamist kaebaja poolt, teate baaside asukoha muutustest ning 19.09.2014 on sõlmitud ka halduslepingu vastav muudatus. Iisaku baas oli nimetatud kolmanda isiku 23.07.2014 tegevusloa taotluses ning 30.07.2014 täienduses, kuid jäi ekslikult halduslepingus nimetamata ja lisati halduslepingu 19.09.2014 muudatusse . Tulenevalt riskianalüüsi tulemustest esitas kolmas isik taotluse talviseks perioodiks Iisaku baas ümber paigutada Jõhvi ning Tervisamet kooskõlastas vastava ümberpaigutuse . Kolmas isik märgib, et kaebuse esitajal kui varasemal teenuse osutajal Virumaa piirkonnas samuti ei olnud kiirabibrigaadi Iisakul.

Kaebaja viitab määrusele nr 131 ,mille § 14 loetleb tegevused, mida kiirabibrigaad saabumisel baasis teeb. Kõiki vastavaid tegevusi on võimalik kolmanda isiku baasides teostada, mis on leidnud ka kinnituse praktikas - kolmas isik alustas teenuse osutamist 24.09.2014, kiirabibaasid toimivad ning probleeme ei esine.

Kaebuse viide määrusele nr 25 ei ole asjakohane. Kaebaja märgib, et ei oma tähtsust kas kiirabiteenus on eriarstiteenus mitte, vaid tuleb lähtuda vastavast määrusest kui õiguse üldaktist. Kaebaja on jätnud arvestamata õiguse tõlgendamise aluspõhimõtted, mille kohaselt tuleb esmalt lähtuda seadusest kui kõrgemalseisvast õiguse üldaktist ning seaduse alusel kohaldatakse asjakohaseid alamalseisvaid akte kooskõlas seaduse regulatsiooniga. TTKS § 16 lg 1 kohaselt on kiirabi ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Kiirabi osutamise nõuded on sätestatud TTKS §-s 17, mis sisaldab ka vastavaid delegatsiooninorme alamaktide andmiseks. Määrus nr 25 on kehtestatud TTKS § 21 lg 2 alusel, mis reguleerib haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded. TTKS § 20 lg 1 kohaselt on eriarstiabi ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Seega kiirabiteenus ei ole eriarstiabi liigiks ning ainuüksi seetõttu ka vastav määrus kiirabi osas kohaldamisele ei kuulu. Lisaks rõhutab kolmas isik,et kiirabibaasis kiirabibrigaad mistahes tervishoiuteenust ka ei osuta, vaid vastavates ruumides võib teostada määruse nr 131 §-s 14 nimetatud tegevusi, millest ükski ei ole tervishoiuteenus. Eeltoodutd

10

tõlgendust kinnitab täiendavalt asjaolu, et kiirabibaasid ei kuulu TTKS § 42 p 3 kohaselt tegevusloa kontrollesemesse, kuid ülejäänud tervishoiuteenuste puhul (TTKS § 42 p-d 1, 2, 4 ja 5) kuuluvad tegevusloa kontrollesemesse ka ruumid, kui tervishoiuteenuse osutamise kohad. Kiirabi puhul osutatakse tervishoiuteenust patsiendi juures või kiirabiautos, mitte aga baasis. Eriarstiabi osutamine kiirabibrigaadipidaja poolt baasis oleks teoreetiliselt võimalik täiendavalt kiirabiteenusele ning vastava tegevusloa alusel. Kolmas isik ei osuta baasis eriarstiabi ega oma vastavat tegevusluba.

Kaebaja väited kiirabibaaside osas on asjassepuutumatud ning eksitavad. Kolmas isik ei ole mistahes valeandmeid esitanud. Kiirabibaasid on asendatud lähtudes muutunud olukorrast, vastava teate esitas kolmas isik vastustajale 15.09.2014 s.o. enne kaebuse esitamist kaebaja poolt ning vastavas osas on sõlmitud halduslepingu muudatus. Kolmas isik osutab nõuetekohaselt kiirabiteenust alates 24.09.2014 ning kiirabibaaside osas mistahes pretensioone esinenud ei ole.

18. Alusetud on kaebaja etteheited kolmanda isiku kiirabibrigaadide osas .

Kaebaja on nõustunud 21.09.2014 seisukohtades, et Juhise kohaselt on nõutav konkursi objektiks oleva teenuse osutamine kokku kaheksa 3-liikmelise brigaadi poolt. Kolmas isik esitas 23.07.2014 tegevusloa taotluse koos nõutavate brigaadide nimekirjadega koos vastavate tervishoiutöötajate nõusolekutega . Asjaolu, et kolmanda isiku tervishoiutöötajad muutusid enne teenuse osutamise algust, ei muuda kuidagi esialgselt esitatud andmeid valeandmeteks. Kaebaja tervishoiutöötajad asusid tööle kolmanda isiku juurde, mis tingis ka andmete muutuse. Vastustaja rõhutas kolmandale isikule korduvalt, et Ida-Virumaal töötuse vältimiseks tuleks kolmandal isikul võimalusel võtta kaebaja kiirabitöötajad tööle ning vastavast juhisest kolmas isik ka lähtus. Kui kaebaja töötajad ei oleks soovinud kolmanda isiku juurde tööle tulla, ei oleks toimunud ka andmete muutust ning teenust oleks asutud osutama algselt esitatud tervishoiutöötajatega, kes kõik olid selleks ka vastavad nõusolekud andnud.

Teenuse osutamise aluseks oli kaebaja töötajatest 105 sõlminud kolmanda isikuga töölepingud (s.o 87,5% kõigist kaebaja töötajatest), mistõttu on toimunud muutus kolmanda isiku Virumaa piirkonna tervishoiuteenuse osutajate koosseisus. Kolmas isik esitas 01.09.2014, 15.09.2014 ja 17.09.2014 vastustajale taotluse muudatuste tegemiseks tegevusloa registri andmetes kolmanda isiku tervishoiutöötajate osas ning mitmed algselt kavandatud tervishoiutöötajad on asendatud kaebaja tervishoiutöötajatega .Seega on kolmandal isikul Virumaa piirkonnas 76 tervishoiutöötajat ning 37 kiirabitehnikut. Kuivõrd aga muutunud tervishoiutöötajad asusid kolmanda isiku juures tervishoiuteenust osutama alates 24.09.2014 (osad 23.09.2014), siis tulenevalt tegevuslubade registri ülesehitusest ka vastavad muudetud andmed muutusid avalikuks samuti vastavalt 23.09.2014 või 24.09.2014 ning käesoleval hetkel on võimalik igal huvitatud isikul vastavate andmetega tutvuda. . Andmete muutumine ajas on täiesti tavapärane. Kaebaja seisukoht, et andmete muutmise taotlemine tähendab esialgsete andmete ebaõigsust, on ilmselgelt väär ega oma mistahes mõistlikku ega õiguslikku põhjendust. Seega tegevuslubade register ei kajastanud kuni teenuse osutamise alguseni andmeid kolmanda isiku tervishoiuteenuse osutajatest vastavalt kolmanda isiku poolt vastustajale esitatust, mis on tingitud tehnilistest põhjustest ega sõltu kolmandast isikust.

19.Kaebuses esitatud kahtlused kolmandal isikul nõutavate kiirabiautode olemasolust on alusetud. Kolmas isik esitas 19.09.2014 tõendid kiirabiautode olemasolust ning kaebaja ei ole 21.09.2014 seisukohtades ka kiirabiautode olemasolu kahtluse alla seadnud. Kolmas isik rõhutab, et osutab Virumaa piirkonnas teenust kaheksa põhiautoga, mis kõik on uued, lisaks on

11

kolm tagavaraautot. Seega on kolmandal isikul nõuetekohased kiirabiautod ning vastavate sõidukitega osutatakse teenust alates 24.09.2014.

20. Kolmas isik osutab nõuetekohaselt kiirabiteenust Virumaa piirkonnas alates 24.09.2014 ning Terviseamet ei ole mistahes pretensioone teenuse osutamise osas esitanud.

V KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus põhjendatud ei ole. AS-le Karell Kiirabi tegevusloa andmine Virumaa piirkonnas teenuse osutamiseks on toimunud õiguspäraselt ja õiguspärane on ka Terviseameti ja AS Karell Kiirabi vahel 15.08.2014 sõlmitud kokkulepe halduslepingu nr 4.2-3.5/32 muutmiseks ning kaebuse esitaja õigusi nendega ei rikuta, mistõttu kaebus tuleb jätta täielikult rahuldamata.

22.Terviseameti kehtestatud „Ettepanek taotluste esitamiseks kiirabi osutamise halduslepingu sõlmimiseks Terviseametiga (kiirabi osutajate valiku täiendav avalik konkurss). Täiendatud juhised 18.04.2013.a. (Juhised, I kd tl 29-35) p.14.2 näeb ette, et isikul, kellele tehakse halduslepingu sõlmimise ettepanek, on kohustus realiseerida oma taotluses lubatu arvestades p.14.1 ettepanekut. Viimatinimetatud punktist tulenevalt võidakse selles ettepanekus täpsustada brigaadide komplekteerimise ajakava, järjekorda ja seada muid täpsustavaid tingimusi, mis on kooskõlas kehtiva õigusega ja ei lähe vastuollu Juhisega. Menetlusosaliste vahel ei ole erimeelsust selles, et halduslepingu sõlmimise ettepanek, mis tehti AS-le Karell Kiirabi 10.07.2013 kirjaga 6.2-4/6943 ( I kd tl 46-46 pöördel) oli kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega. Sealjuures on halduslepingu sõlmimise ettepaneku p.1.2 viide Terviseameti peadirektori 18.12.2012 käskkirja nr 1.1-1/61 ( muudetud 08.02.2013 käskkirjaga nr 1.1-1/9) lisale 2, milles on kinnitatud teeninduspiirkondade kirjeldused, baaside asukohad, brigaadide jaotus baasides ja brigaadide maksimaalsed arvud. Ülalnimetatud ettepaneku p.1.6 tulenevalt ei sõlmi vastavalt Juhise punktile 14.4 Terviseamet halduslepingut, kui kasvõi üks ettepaneku punktides 1.1-1.5 on täies ulatuses nõuetekohaselt täitmata. Kohus kaebuse käsitlusega, mille kohaselt on tegevusloa otsus ning kokkulepe halduslepingu muutmiseks õigusvastased juba üksnes põhjusel, et ei vasta nende andmise aluseks olevale ettepanekule, ei nõustu. Käesoleval juhul ei saa jätta tähelepanuta , et võrreldes halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku tegemise ajaga oli tegevusloa taotluse esitamise ning halduslepingu muutmise kokkuleppe ajaks muutunud materiaalõigus. Vaidlus puudub selles, et AS Karell Kiirabi esitas Terviseametile tegevusloa taotluse 23.07.2014 ning et osundatud ajaks seoses 1.07.2014 majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) jõustumisega kaasnesid ka muudatused TTKS-is . TTKS § 42 sätestab tegevusloa kontrollieseme ning näeb p-s 3 ette, et tegevusluba antakse, kui kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Kohtu hinnangul on Terviseamet AS Karell Kiirabi tegevusloa taotluse menetlemisel igati põhjendatult lähtunud alates 01.07.2014 jõustunud seadusesätetest. Kuivõrd varasemalt, s.o. kuni 1.07.2014 tulenevalt TTKS-i regulatsioonist oli tervishoiuteenuse (teenuseliigist olenemata) tegevusloa taotlusele esitatavaks nõudeks ka teenuse osutamise tegevuskoht ning puudub vaidlus selles, et alates 01.07.2014.a. tegevusloa kontrolliesemesse kiirabibaasid ei kuulunud , siis tegevusloa väljastamise ajal ning halduslepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal oli kehtivast regulatsioonist lähtumine õigustatud .Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et haldusõiguse üldpõhimõtete kohaselt peab haldusakt vastama selle andmise ajal kehtivale õigusele ja faktilisele olukorrale (vt 3-3-1-33-02 p 11 ja 3-3-1-29-02 p 12).

12

23.Kuni 1.07.2014 oli tulenevalt TTKS-i regulatsioonist tervishoiuteenuse (teenuseliigist olenemata) tegevusloa taotlusele esitatavaks nõudeks ka teenuse osutamise tegevuskoht. Nagu eespool märgitud, kaasnesid 1.07.2014 MsüS jõustumisega muudatused TTKS-is . TTKS § 41 lg 2 p 5 kohaselt esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele kiirabi osutamise loa taotlemisel andmed kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse kohta., TTKS § 42 p 3 kohaselt antakse tegevusluba kui kiirabi osutamiseks kiirabibrigaadi koosseis ja varustus vastavad käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele. TTKS § 17 regulatsioonist tulenevalt ei ole kiirabiteenus seostatud kindla tegevuskohaga, kohus nõustub vastustajaga, et kiirabi tegevusloale MsüS § 15 lg 3 p 1 osas kohaldub tegevuspiirkonna nõue. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et kuigi TTKS § 41 lg 2 p 5 ei nimeta tegevusloa taotluse andmete hulgas kiirabibaasi, s.o. tegevusloa andmisel ei ole kiirabibaas tegevusloa kontrolliesemesse kuluvaks, siis kiirabiteenuse osutamise ajaks peab kiirabiteenuse osutaja omama ka kiirabi baase. Samas tegevusloa andmise otsustamise aluseks ei olnud kiirabibaaside andmed ega ka kiirabibaasid. Määruse nr 131 § 14 on loetletud tegevused, mida kiirabibrigaad saabumisel kiirabibaasi teeb ning kaebaja on eeltoodud paragrahvist lähtuvalt õigesti märkinud, et kiirabibaasis peab olema võimalik hooldada kasutusel olnud varustust ning seal paikneb meditsiiniseadmete ja ravimite varu, samuti peab olema kiirabibaasis võimalik teostada vahendite ja auto puhastust ning vajadusel desinfektsiooni. Kolmas isik on kinnitanud, et kõiki vastavaid tegevusi on võimalik kolmanda isiku baasides teostada ning on ka praktikas teostatud, kaebuse esitaja ei ole tõendanud vastupidist.

Halduslepingu sõlmimise ettepaneku p. 1.2 tulenevalt et baaside asukohad ja brigaadide jaotus baasides on kinnitatud Terviseameti peadirektori 18.12.2012 käskkirja nr 1.1-1/61 lisas 2. Kolmanda isiku 23.07.2014 vastustajale esitatud tegevusloa taotlus ( juurdepääsupiiranguga toimik) sisaldas baaside asukohti. 30.07.2014 esitatud avalduses (juurdepääsupiiranguga toimik, avalduse p.1) täiendati avaldust Iisaku baasi asukoha osas, teate baaside asukoha muutusest esitas kolmas isik Terviseametile 15.09.2014 ( I kd tl 157) ja 19.09.2014 on sõlmitud vastav halduslepingu muudatus (halduslepingu lisa nr 10, I kd tl 158), kus on kajastatud ka halduslepingus eksikombel nimetamata jäänud Iisaku baas. 24.09.2014 esitas kolmas isik toimepidevuse

riskianalüüsi tulemusel Terviseametile

taotluse Iisaku baasi ümberpaigutamiseks talveperioodiks Jõhvi kiirabibaasi ( II kd, tl 80 ), mille Terviseamet kooskõlastas 25.09.2014.a. ( II kd tl 82). Eeltoodust tulenevalt , arvestades sealjuures halduslepingu Lisa 10 sätestatut, on kolmas isik vastavad nõuded täitnud.

24.Kaebuse väiteid kiirabibaaside mittevastavusest sotsiaalministri 25.01.2002 määruse nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ ( määrus nr 25) § 8 sätestatud nõuetele, mille kohaselt võib tervishoiuteenust osutada ehitises või ruumides, millele on antud sellekohane kasutusluba,kohus põhjendatuks ei pea. Kiirabibaaside ruumidele seatud nõudeid reguleerib kõnealuse määruse 9.jaos „Kiirabibaasi ruumid“ asuv § 59. Vastustaja on põhjendatult viitega viimatimärgitud §-i lg-tele 1 ja 5 juhtinud tähelepanu, et kiirabibaas on kiirabibrigaadi või –brigaadide paiknemise kohaks, kus kiirabibrigaad ootab väljakutset. Määruse nr 25 § 59 lg 2 on sätestatud ühe kiirabibrigaadi tööks vajalikud ruumid ja nende minimaalne pindala, sealjuures ei ole viidatud kinnises loetelus märgitud ruumi või ruume, mille eesmärk oleks tervishoiuteenuse osutamine. Seonduvalt eespoolviidatud sättes loetletud ruumide sisseseadega on esitatud nõuded sama paragrahvi lg- tes 3 ja 4 ning need seonduvad olmeruumi ja puhkeruumiga. Sotsiaalministri 19.12.2001 määruse nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ ( määrus nr 131) § 2 p 2 avab kiirabibaasi mõiste sisu ning osutatud sätte kohaselt on kiirabibaas

13

kiirabibrigaadi alalise paiknemise koht, kus on vajalikud ruumid ja tingimused kiirabiautode parkimiseks.Sealjuures kiirabibrigaad sama paragrahvi p.1 kohaselt on kolmeliikmeline erakorralise meditsiini alase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab kiirabi. TTKS § 16 lg 1 kohaselt on kiirabi ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.TTKS § 17 lg 1 sätestab, et kiirabi osutab kiirabibrigaad häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel. Määruse nr 131 4.peatükk reguleerib kiirabibrigaadi tegevust ning osundatud peatüki ühestki paragrahvist ega nende koosmõjust ei saa teha järeldust kiirabibrigaadi tegevuse kohta kiirabiteenuse

osutamisest kiirabibaasis.Vastupidi, määruse nr 131 §-dest 8-13 tuleneb, et väljasõidukorralduse vastuvõtmisel alustab kiirabibrigaad sõitu sündmuskohale, kus ta osutab abivajajale kiirabi, kiirabibaasis asub kiirabibrigaad väljasõitude vahelisel ajal. Seoses sellega, et kiirabibaas ei ole tervishoiuteenuse osutamise kohaks, on seadusandja sätestanud ka TTKS §-s 42 kiirabi tegevusloa kontrollesemesse puutuva ( p.3) erinevalt teistest loakohustusega tervishoiuteenustest ( p-d 1, 2, 4, 5).

25.TTKS § 60 lg 1 kohaselt teostab tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Terviseamet. Sotsiaalministri ülalnimetatud määruse nr 131 § 4 lg 1 kohaselt on kiirabibrigaadi varustus kiirabiauto, meditsiiniseadmed ja ravimid. Vastustaja on kohtumenetluses esitanud kohtule Terviseameti menetlustoimingute aktid, milles on kajastatud Terviseameti poolt läbi viidud kiirabi varustuse

kontrollitulemused. Viidatud menetlustoimingute aktidest ( juurdepääsupiiranguga toimik) nähtuvalt on kontrolli käigus tehtud kindlaks määruse nr 131 ja kiirabi osutamise halduslepingu nõuete täitmine ning nõutavate meditsiiniseadmete puudumist tuvastatud ei ole. Seega on ühtlasi leidnud kinnitust ka kolmanda isiku kiirabiautode vastavus määrusega nr 131 kehtestatud nõuetele.

26.Kaebuse väide kolmanda isiku poolt tegevusloa taotluses valeandmete esitamisest kiirabibrigaadide koosseisu kohta , saavutamaks tegevusloa andmine ja halduslepingu sõlmimine, kohtumenetluses kinnitust leidnud ei ole. Vaidlus puudub selles, et Juhise kohaselt on nõutav konkursi objektiks oleva teenuse osutamine kokku kaheksa 3-liikmelise õebrigaadi poolt, sealjuures võib kolmas isik asendada omal riisikol nimetatud õebrigaade arstibrigaadidega. TTKS § 41 lg 2 p 3 sätestab, et tegevusloa taotlemisel tuleb esitada tervishoiutöötajate kirjalik nõusolek tegevusluba taotleva tervishoiutöötaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemise korral. Nagu eespool on märgitud, esitas kolmas isik tegevusloa taotluse koos nõutavate brigaadide nimekirjadega ja vastavate tervishoiutöötajate nõusolekutega 23.07.201.4.a. Vabariigi Valitsuse 09.10.2008.a. määruse nr 149 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“ § 7 lg 3 p 7 tulenevalt on tegevusloa saanud tervishoiuteenuse osutajal kohustus teatada töötajate tööleasumise ja töölt lahkumise kuupäev. Kolmandal isikul oli kohustus nõutava hulgaga nõutava kvalifikatsiooniga töötajatega sõlmida töölepingud hiljemalt 24.septembriks 2014 .Asjaolust, et tegevusloa taotlemisel puudusid kolmandal isikul nõusolekud nende töötajatega, kellega ta hiljem soovis alustada kiirabiteenuse osutamist, on põhjendamatu järeldada kolmanda isiku poolt valeandmete esitamist ja väita, et tegelikkuses puudusid 15.08.2014 seisuga kolmandal isikul üldse töötajad, kellega ta kavatses hakata teenust osutama. Kohus märgib siinkohal, et kolmanda isiku tervishoiutöötajate muutused olid, nagu selgus asja arutamisel, seotud paljuski kaebaja töötajate asumisega kolmanda isiku juurde, mis aga ei anna põhjust kahelda kolmandal isikul tegevusloa taotlusele lisatud tervishoiutöötajate nõusolekute tegelikkusele vastavuses või tegevuse alustamiseks vajaliku kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajate olemasolus. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt

14

esitas kolmas isik vastustajale ka 01.09.2014, 15.09.2014 ja 17.09.2014 taotluse muudatuste tegemiseks tervishoiutöötajate osas tegevusloa registri andmetes. Seega kaebuse väited tegevusloa väljastamisest vastuolus kehtiva õiguskorraga on alusetud.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja menetluskulu väljamõistmist kaebajalt taotlenud ei ole, kolmas isik on taotleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskuludena õigusabikulu kokku summas 5 062, 50 eurot( sh käibemaks) väljamõistmist. Kulude kandmist kolmanda isiku poolt tõendavad advokaadibüroo Borenius OÜ arved nr 20133596, 20133850, 20134348, 20134646 ning nende tasumist tõendavad madvokaadibüroo kontoväljavõtted ( II kd, tl 157-168) ja arve 20134871 ühes selle tasumist tõendava maksekorraldusega ( II kd tl 179-180). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ( HKMS § 109 lg 6). Käesoleval juhul puudub alus pidada kolmanda isiku menetluskulusid mingis ulatuses ebavajalikeks või põhjendamatuteks, mistõttu esitatud taotlus kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik