3-15-1036/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1036 Haldusasi A.E.u taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse lahendamine Resolutsioon

1. Vabastada A.E. esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.

2. Jätta A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Saata määruse ärakiri Tallinna Vanglale, Rahandusministeeriumile ning taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 (esialgne õiguskaitse) peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7; § 204 lg 2). Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1; § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.04.2015 saabus Tallinna Halduskohtule A.E.u esialgse õiguskaitse taotlus, milles A.E. nõuab Tallinna Vangla 22.04.2015 käskkirja nr 549 täitmise peatamist. Koos taotlusega esitas A.E. ka menetlusabi taotluse (esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivust vabastamiseks). Taotluse kohaselt on A.E. esitanud Tallinna Vangla 22.04.2015 käskkirja nr 549 ning Tallinna Vangla kodukorra p-i 8.7.4. peale vaide.

2. Tallinna Vangla 22.04.2015 käskkirjaga nr 549 karistati A.E.ut vangistusseaduse § 67 p-i 1 sätestatud nõude rikkumise eest 8 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei täitnud A.E. vanglateenistuse ametniku korraldust (riietuda korrektselt ning panna vormijaki nööbid kinni, et soe pesu välja ei paistaks).

3. 23.03.2015 kohtunõudega palus kohus edastada 22.04.2015 käskkirjaga nr 549 seotud distsiplinaarasja tervikmaterjali.

4. Vangla esitas nõutud dokumendid kohtule tähtaegselt. Lisaks edastas vangla ka A.E.u poolt 23.04.2015 esitatud vaide, milles A.E. nõudis Tallinna Vangla 22.04.2015 käskkirja nr 549 kehtetuks tunnistamist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED I Menetlusabi taotlus

5. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tuleb halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.

6. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi, kui selle taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

8. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata taotleja maksejõulisust. Taotleja maksejõulisuse hindamisel peab kohus HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt võtma aluseks taotleja taotlusele eelneva nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega

9. A.E.u K-Raha väljavõttest nähtub, et taotleja ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimeline esialgse õiguskaitse taotluselt 15 euro suurust riigilõivu tasuma. Ajavahemikul 23.12.2014 – 23.04.2015 on taotleja sissetulekuks olnud ülekanded lähedastelt kokku summas 17 eurot, millest on tehtud kinnipidamisi nõuete fondi kogusummas 8,50 eurot ja kinnipidamisi vabanemisfondi 3,40 eurot ning võetud tasu elektrienergia eest summas 5,13 eurot. Taotluse esitamise hetkel oli A.E.u kontol 0,24 eurot vabu vahendeid. Nendest andmetest lähtudes tuleb taotlejat maksejõuetuks pidada. Samuti puuduvad antud juhul muud HKMS §-s 112 sätestatud füüsilisele isikule menetlusabi andmist välistavad asjaolud. Seega tuleb A.E.u menetlusabi taotlus rahuldada ning vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.

II Esialgse õiguskaitse taotlus

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama sätte lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal ning lg 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. HKMS § 249 lg 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Vaidemenetluse osas oleks analoogselt tegemist olukorraga, kus isiku seisund võib vaidemenetluse ajal halveneda.

11. HKMS § 251 lg 1 p-i 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Käesoleval juhul taotleb A.E. Tallinna Vangla 22.04.2015 käskkirja nr 549 täitmise peatamist.

12. A.E. selgitab, et 27.01.2015 väljastas Tallinna Vangla talle halli sviitri, mis kanti tema isiklike asjade hulka ning mida käsitleti kui pikka aluspesu Tallinna Vangla kodukorra p-i 8.7.4 mõttes. A.E. on seisukohal, et sviitri näol on tegemist vangla riietusega vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 mõttes, kuna see on talle vangla poolt väljastatud. A.E. leiab VangS § 46 lg-le 1 tuginedes, et nimetatud norm näeb ette „absoluutse keelu kinnises vanglas viibivale vangile isiklike riiete kandmisel“ ning märgib, et Tallinna Vangla kodukorra p

8.7.4. on pika aluspesu lubamise osas õigusvastane. Lisaks polevat väljastatud sviiter käsitatav pika aluspesuna, kuna „see on tavaline sviiter, mida saab kanda ka pealisriidena“. A.E. väidab, et ta oli 23. märtsil korrektselt riietatud vangla poolt antud riietusse. Väidetavalt ei andnud valvur V. Huuk talle loenduse ajal mitte ühtegi korraldust. Tegemist on valetamisega ning karistus on määratud tagakiusamise eesmärgil.

13. Riigikohtu 17.06.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-17-04 on kohus leidnud: „Esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgset õiguskaitset sageli olukorras, kus faktilised asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub kindlasti alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.“

14. Kohus leiab, et A.E.u vaie/kaebus ei oma erilisi eduväljavaateid ning kohtu hinnangul puudub suur õiguslik tõenäosus võimaliku tulevikus esitatava tühistamiskaebuse rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine põhjendatud.

15. Kohus on seisukohal, et antud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kuidas tõlgendab A.E. kehtiva õiguse norme. Vastavalt VangS § 67 p-le 1 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul nähtub distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, et A.E.ut karistati korraldusele mittealumise eest (panna jaki nööbid kinni). Seega puudub vajadus hinnata esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vangla kodukorra mõne punkti õiguspärasust või seda, kas vangla väljastatav hall sviiter on käsitatav sooja pesu või vangla riietuse hulka kuuluva riideesemena. Vanglateenistuse ametnikest erinev tõlgendus korrektsest riietumisest ei anna kinnipeetavale õigust esitatud nõude täitmisest keelduda. A.E. sj ei väida, et talle pole teada nõue, et vormipluus tuleb loenduse ajaks nööpida. A.E. on piisavalt pikalt viibinud vangistuses ja eeldatult täitnud korrektse riietumise nõuet, vastupidiselt oleks tal tekkinud probleemid juba ammu. Igal juhul pidi ta arvestama, et kui ametnik annab korralduse nööpida vormipluus kinni, siis tuleb seda täita, kuna kehtivat korda ei olnud keegi muutnud. Iseenesest ei vajakski kaebaja täiendavat meeldetuletust sellest, et näha välja korrektne ja panna kinni vormipluusi nööbid. Kaebaja ei märgi, miks ta seda ei teinud, seega puudub ka kohtul võimalus kontrollida, et kaebajal oli selle nõude täitmine objektiivselt võimatu. Kuna ametnik on loendusel omakorda andnud korralduse vormipluusi hõlmad nööpida, siis sai kaebaja nii kodukorra nõuet kui ka ametniku korraldust täita. Vähemalt vormipluusi nööpimine ei ole kaebajale kuidagi ülejõukäiv ülesanne, mida ei oleks saanud koheselt hiljemalt korralduse saamisest täita. Korraldus jaki nööbid kinni panna ei ole kohtu hinnangul ilmselgelt tühine. Seega tuli A.E.ul korraldus täita.

16. Korralduse andmine ja sellest keeldumine on distsiplinaarmenetluse käigus piisavalt tõendatud. Lisaks vanglateenistuse ametnik Viktor Huuki (Huuk) 23.03.2015 ettekandele nr 806 on korduva korralduse (panna jaki/pluusi nööbid kinni) andmist kinnitanud vanglateenistuse ametnikud Raido Kerner ja Marko Kosemets, selle kohta on koostatud 21.04.2014 vestluse protokoll ( tl 21 pöördel). A.E. on ise oma 25.03.2015 seletuskirjas (tl 22) tunnistanud, et pruuni nööpimata jaki hõlmade vahelt paistis välja vangla poolt antud hall sviiter. Arvestades kinnipeetava enda märgitut („Marko Kosemets küsis teatraalselt, et kas [ta] jaki nööpe ei viitsi kinni panna“) ning vanglateenistuse ametnike selgitusi, ei ole A.E.u väide, et V. Huuk talle korraldust ei andud, usutav.

17. Kohtu hinnangul on vaidlusaluses käskkirjas selgelt näha asjaolud, millede põhjal on rikkumine tuvastatud ning kaalutlused, mida karistuse määramisel on arvesse võetud – sh kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu, rikkumise laadi ja kinnipeetava suhtumist.

18. Kohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kergekäeline kohaldamine distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmise peatamisel võib luua olukorra, kus kohtumenetluse lõppedes ei ole võimalik enam ka õiguspäraselt määratud karistust täitmisele pöörata. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Isegi juhul, kui kohtumenetlus lõpeb varem kui kaheksa kuu jooksul, takistab käskkirja täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks karistusega kohese mõju avaldamist (VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise käesolevas asjas tingib ka avaliku huvi olemasolu – nii vangla sisemise julgeoleku ja korrakohase toimimise huvides kui ka laiema avalikkuse jaoks väljaspool vanglat on oluline, et vangistuse täideviimine toimuks eesmärgipäraselt ning distsiplinaarmeetmeid oleks võimalik rakendada tõhusalt ja eesmärgipäraselt viisil, mis tagaks nende mõju konkreetse kinnipeetava käitumisele ja üldpreventiivse toime.

19. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et A.E.u taotluses märgitu ei viita Tallinna Vangla 22.04.2015 käskkirja nr 549 õigusvastasusele. Kohus ei näe võimalikul tulevikus esitataval tühistamiskaebusel erilisi eduväljavaateid.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.E.u esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Karin Kalmiste Kohtunik