1-14-224/41 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-224 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. aprilli 2015 määrus V.U karistuse kandmisest tingimisi vabastamata jätmine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.U, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 6. aprilli 2015 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 6. aprilli 2015 määrusega jäeti V.U tingimisi ennetähtaegselt vabastamata talle Pärnu Maakohtu 4. märtsi 2014 otsusega mõistetud karistusest. Nimetatud otsusega tunnistati V.U süüdi ja teda karistati KarS § 213 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuulise vangistusega ja KarS § 424 järgi 10-kuulise vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks loeti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 8. juuni 2013 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, 9 kuud ja 27 päeva

võrra, ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise lõpp on 4. oktoober 2015.

2. Viru Maakohus põhistas vabastamata jätmist kindla elukoha puudumisega, mis paneb

küsimuse alla kontrollnõuete täitmise ja järelevalve teostamise. Lisaks märkis kohus, et V.U on kriminaalkorras karistatud 8 korral (2 karistust on arhiveeritud) ning ta kannab 5 vangistust. Viimased kuriteod (arvutikelmus ja joobes juhtimine), on toime pandud katseajal olles. V.U on korduvalt karistatud KarS § 424 järgi. Käitumiskontroll tulemuslik ei olnud ning isik ei asunud paranemise teele. Lisaks tõi kohus välja selle, et V.U oli vabaduses

probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning pidas võimalikuks, et V.U

2 tekivad tagasilanguse perioodid, mis on uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leidis,

et V.U puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhooldusega tema ohtlikkust võimalik ühiskonnas alandada. V.U on tasumata nõudeid üle 17 000 euro. Varasemalt kasutas isik raha mõtlematult alkoholile.

Positiivseks pidas kohus seda, et kinnipidamiskohas on V.U mõtteviisis ja tegevustes aset

leidnud positiivsed nihked. Samas möönis kohus, et kinnipeetava üle kinnipidamisasutuses

teostatava range järelevalve alt vabanemise korral ei pruugi saavutatud tulemused osutuda piisavaks, tagamaks positiivse tulemuse kestust.

Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et arvestades kuritegude korduvust ja dünaamikat ning

varasemat käitumist kriminaalhooldusel olles, ei ole V.U ingimisi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. V.U vabastamise korral saaks ka ühiskonna õiglustunne riivatud ning vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Viru Maakohtu määrusele esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada vaidlustatud määrus ning vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt.

3.1 Vabanemisel soovib V.U asuda elama ämma ja abikaasa juurde ning leiab, et kohus tegi vea, kui ei selgitanud välja, et selline nõusolek on olemas. Samuti väidab V.U, et tal ei ole kunagi olnud probleeme narkootikumidega.

3.2 Ta on töötanud majandustöödel ja köögitöölisena, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Viimase puhul on märgitud, et V.U on probleeme mõistnud ning soovib

oma käitumist muuta. Hetkel töötab V.U väljapool vanglat ettevõttes OÜ XXX tootmistöölisena. Ta soovib täielikult alkoholist loobuda, kuna sellega seotud tagajärjed on alati olnud negatiivsed.

3.3 V.U palub, et ei arvestataks üksnes tema minevikku, kuna inimene on vanemaks saades võimeline muutuma ja aru saama, et sellise elustiiliga kaugele ei jõua. Ta on mõistnud, et karistus mõjub kannatusena ka abikaasale ja tervele perele, mis on pannud määruskaebuse esitaja oma suhtumist muutma. V.U palub hinnata aega, mil ta on viibinud avavanglas, samuti alkoholi sõltuvusprogrammi läbimist. V.U palub anda uue võimaluse tõestada nii endale kui ka perele, et ta on võimeline täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Karistuse lõpuni jäävat aega arvestades oleks ka kontroll V.U tegevuse üle. V.U kinnitab, et soovib ennetähtaegselt vabaneda ning täita kõiki sellega kaasnevaid kohustusi. Samuti soovib ta jätkata positiivset teed ka juhul, kui kohus teda ei vabasta.

4. Kokkuvõtlikult taotleb V.U veelkord kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist,

kuna ta on aru saanud oma varasematest seaduserikkumistest, kahetseb toimepandud

kuritegusid ning arvab ja teab, et suudab kinnipidamiskohast vabanedes käituda

seaduskuulekalt ning täita kõiki kontrollnõudeid. Karistamise eesmärk peaks olema ohtlike

kurjategijate ühiskonnast eraldamine ning vähemohtlike rehabiliteerimine ühiskonda. Ka

uuringud kinnitavad, et taasühiskonnastamine on efektiivsem viis isiku suunamiseks seaduskuulekale käitumisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning

3 tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.

5.1 Määruskaebuse esitaja on esile toonud rida positiivseid asjaolusid nagu töötamise majandustöödel ja köögitöölisena ning osalemise sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Hetkel töötab V.U väljapool vanglat ettevõttes OÜ XXX tootmistöölisena. V.U on kindlalt

otsustanud teha lõpparve alkoholiga, milles ta näeb oma probleemide põhjust.

Narkootikumidega seotud probleeme tal ei esine. Apellatsioonikohus peab eelnimetatud asjaolusid kiiduväärseks, sest isiku motivatsioon loobuda alkoholi liigtarvitamisest sõltub reeglina tema enda tahtest ning sellist tahet on V.U ilmutanud nii sõnades (soov oma elu muuta, arusaam, et tema kuritegude põhjuseks oli alkoholi liigtarvitamine, istungi protokoll lk 71 ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebus), kui ka tegudes (osalemine Eluviisitreeningu programmis). Ringkonnakohus möönab, et osalemine sotsiaalprogrammis annab V.U-le küll suuna, kuidas muuta või lõpetada alkoholi tarvitamine või saavutada alkoholisõltuvuse üle kontroll, edaspidine aga sõltub tema enda tahtest. Apellatsioonikohus peab küll kiiduväärseks, et V.U on otsustanud oma elu muuta ning soovib edaspidi käituda seaduskuulekalt ning

on astunud selleks ka reaalseid samme, küll aga selgub tema varasema ennetähtaegse vabastamise küsimuse protokolli lugedes (13. juuni 2012), et sarnaseid lubadusi on V.U andnud Viru Maakohtule varemgi. Seejuures on ta juba 3 aastat tagasi endale teadvustanud alkoholiprobleemi olemasolu ja läbinud ka vastava sotsiaalprogrammi, seejärel on teda aga taas karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes olles.

5.2 Kuivõrd KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, nõustub

ringkonnakohus maakohtuga selleski, et ennetähtaegse vabastamise vastu esineb veel rida argumente. V.U puhul on asjaoluks, mis tema lubadused kahtluse alla seab, kahtlemata see, et ta noorele eale on juba 8 korral (2 kustunud karistust) kriminaalkorras karistatud. Samuti on maakohus isiku sõnad seadnud kahtluse alla seetõttu, et V.U-le on korduvalt antud võimalusi (tingimisi karistus allutamisega käitumiskontrollile, karistuse asendamine), mida ta

aga hinnanud ei ole. Ka V.U tingimisi vabastamine (Viru Maakohtu 14. juuni 2012 määrusega) varasema karistuse kandmiselt oli samuti mittetulemuslik. See pöörati täitmisele,

kuna V.U ei allunud kohustustele mitte tarvitada alkoholi ning rikkus registreerimiskohustuse täitmist. Seetõttu tuleb suure küsimärgi alla seada V.U praegused

lubadused jätta kuritegelik minevik selja taha, samuti on mitmed tema suhtes kohaldatud

kriminaalhoolduslikud järelevalved olnud problemaatilise kuluga ning seavad kahtluse alla võimaliku koostöö järelvalveametnikega. Uute kuritegude riski on kinnipidamisasutuse poolt

hinnatud keskmisest kõrgemaks ka V.U-le koostatud iseloomustuses (mittevägivaldse kuriteo tõenäosus 2 aasta jooksul 55% ja vägivaldse kuriteo puhul 51%), mida ringkonnakohus peab arvestatavaks.

5.3 Sellistel põhjendustel tuleb V.U talle mõistetud karistuse kandmist jätkata ning realiseerida oma positiivsed kavatsused elu muutmiseks pärast vangistusest vabanemist. Tema

taasühiskonnastamist antud ajal soodustab ka viibimine tööl väljaspool kinnipidamisasutust (töökoha iseloomustuses ollakse V.U töössesuhtumisega väga rahul ning ollakse valmis talle edaspidigi tööd pakkuma) ning lühiajalise väljasõidu võimaluse pakkumine lähedastega suhtlemiseks.

6. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja V.U määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau