1-13-8945/52 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-8945

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg 21.04.2015 – Kohtuasja number 1-13-8945 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Prokurör Tiit Kullerkupp

Kai Rosar

Elle Karm Kohtuasi

Vi

suhtes ru Vangla materjalid U.A karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks

Süüdimõistetu U.A, isikukood xxx, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 17.01.2012 17.05.2015 ja lõpp RESOLUTSIOON

Kohaldada U.A . suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli

KarS § 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

KarS § 871

U.A lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada järgima karistusjärgse käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) xxxx; elama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil:

2) osakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) ha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või tööko 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohaldada U.A suhtes

karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p- 2, 2 de 1 , 4 alusel järgmisi lisakohustusi:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2)

mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele nädala jooksul peale 2 (kahe) vabanemist; Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul, 5 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ja Viru Vangla kriminaal- U.A-le hooldusosakonnale.

Asjaolud Viru Vangla esitas 16.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

U.A kannab karistust Viru Maakohtu 24.10.2013 otsuse alusel, mille kohaselt tunnistati

istuseks m

ta süüdi KarS § 274 lg 1 ja 275 järgi ning kar õisteti KarS § 64 lg 1 alusel

4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu

14.03.2013 poolt mõistetud karistuse 3 aastat vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistus kandmise aja alguseks loet 17.01.2012. e i Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist

korda. Kinnipeetav osales vangla maja

ndustöödel, lõpetas 9. klassi, on läbinud

sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, Kinnipeetavat on käinud psühholoogi juures vestlustel. on

distsiplinaarkorras karistatud kümneid kordi.

Kinnipeetava kohta vangla poolt antud iseloomustusest nähtuvalt on U.A suhted

lähedastega katkenud, varem elas U.A emaga xxxx, kuid ema ei soovi teda enda juurde elama võtta. U.A on tugiisik A V ja ta asub elama xxxx.

Iseloomustusest nähtub veel, et U.A puhul on olemas ohtlikkus ja risk seoses

alkoholi ja narkootikumidega, tal on probleeme kohanemisega ja emotsioonide kontrollimisega, ta suhtub negatiivselt ametnikesse ja õiguskorda, uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on kuni 88%.

Viru Vangla toetab U.A allutamist rgsele roll karistusjä käitumiskont ile üheks aastaks.

U.A selgitas kohtuistungil, et ei

vaja järelevalvet, vabanedes soovib parandada suhteid emaga ja minna tema juurde elama.

Prokurö leidis, et U.A suhtes on põhjendatud karistusjärgse käitumiskontrolli r kehtestamine üheks aastaks.

Kohus, ja ning tutvunud Viru Vang poolt esitatud kuulanud ära süüdimõistetu prokuröri la materjalidega, leiab, et U.A suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) etatud kuriteo toimepanemist samuti teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nim karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud

tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase

vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Käesoleval juhul kannab 3 aasta ja 4 kuu pikkust vanglakaristust muuhulgas U.A KarS § 274 järgi kvalifitseeritava kuriteo (s.o vägivald võimuesindaja vastu) eest. Seega, kuna

U.A-le on mõistetud enam kui 2- seotud aastane vangistus vägivalla kasutamisega kuriteo eest, kvalifitseerub U.A KarS § 87 1 -s 2 toodud isikuna ja tema suhtes on lg võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli

. KarS § 871 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui - arvestades kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Hinnates U.A poolt toime pandud kuritegusid, varasemat eluk

äiku ja käitumist vangalas, leiab kohus, et U.A on välja kujunemas kuritegelik käitumisviis ning tema valikuid ja mõtlemist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud seni korduvate karistustega.

Arvestades lisaks eeltoodule ka toetava lähivõrgustiku puudumist ja majandusliku olukorra ebakindlust, U.A hakata taas toime on kohtul alust arvata, et vabanemise korral võib panema uusi kuritegusid. Selleks, et maksimaalselt maandada U.A-st lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle

järelevalvet ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, on kohtu hinnangul vajalik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada suhtes KarS § 87 U.A 1

lg 3 alusel

karistusjärgset käitumiskontrolli ühe aasta vältel tatud aeg võiks kohtu hinnangul olla . Nime piisav, et toetada U.A resotsialiseerumist.

K U.A uritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada karistusjärgse käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning kohustada

teda alates asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest. elukohaks määrab kohus vangla iseloomustuses nimetatud xxxx U.A

Tegemist on ajutise elukohaga ja selle asendamine püsivama elamispinnaga tuleb läbi viia koostöös kriminaalhooldusametnikuga. KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada

käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi

vastavalt KarS § 75 lg s 2 sätestatule. KarS § 331 - 4

sätestab, et kontrollnõude või

käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele

käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp