2-13-16829/43 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-16829 Menetlustoiming Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine, kirjalik menetlus Tsiviilasi XXX AS-i hagi XXXvastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks Taotluse esitaja ja taotluse liik XXX AS avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX AS (XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja v.adv Rait Kaarma (e-post rait.kaarma@lawin.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja v.adv Ants Karu (e-post ants.karu@lextal.ee)

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Välja mõista XXX XXX AS-i menetluskuluna 2350,25 eurot, sh 1650,25 eurot õigusabikulu ja 700 eurot riigilõiv.

3. XXX tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda XXX AS-ile viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli XXX AS-i hagi XXX vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus jättis 17.10.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu 17.10.2013 otsuse ja tegi 16.12.2014 uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 25.02.2015 määrusega menetlusse võtmata. Seega kohtuotsus käesolevas asjas jõustus 25.02.2015.

27.03.2015 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 2867,75 eurot, millest riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 18,85 töötunni eest 2167,75 eurot. Summa ei sisalda käibemaksu. Avaldus sisaldab kirjeldust osutatud õigusabi ja sellele kulunud aja kohta.

Vastuväited avaldusele Kostja vastuväitel on kulunud apellatsioonkaebuse koostamisele ja 09.12.2014 seisukohtade koostamisele ebamõistlikult palju aega, kokku 10,5 tundi ja seda tuleks vähendada poole võrra, kuivõrd mõlemas dokumendis on sisuliselt korratud varasemaid seisukohti.

Määruse põhjendused Harju Maakohus jättis 17.10.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu 17.10.2013 otsuse ja tegi 16.12.2014 uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Hageja esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 25.02.2015 määrusega menetlusse võtmata. Seega kohtuotsus käesolevas asjas jõustus 25.02.2015.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-147-14 selgitanud, et kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

27.03.2015 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja 14.04.2015 esitas kostja vastuväited.

Kuivõrd riigilõiv on menetluskulu, siis peab kostja hüvitama hagejale hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 700 eurot. Kostja seda ka ei vaidlustanud.

Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Kostja vastuväitel on kulunud apellatsioonkaebuse koostamisele ja 09.12.2014 seisukohtade koostamisele ebamõistlikult palju aega, kokku 10,5 tundi ja seda tuleks vähendada poole võrra, kuivõrd mõlemas dokumendis on sisuliselt korratud varasemaid seisukohti. Kohus nõustub kostjaga selles, et eelmärgitud toimingutele on kulunud ülemääraselt aega.

Kohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamiseks on vaja tutvuda vaidlustatava kohtuotsusega, kujundada õiguslik positsioon ja arvestada tuleb ka ajaga, mis kulub kaebuse koostamiseks, kuid maakohtu hinnangul ei saanud selleks kuluda enam kui 4 tundi (hageja on arvestanud 5,5 tundi).

09.12.2014 seisukohtade koostamisele on hageja kulutanud 5 tundi, mis on samuti ülemäärane. Ringkonnakohus on määranud pooltele 01.12.2014 lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja, kuid tulenevalt ringkonnakohtu kirjast uusi asjaolud ja seisukohti esitada lubatud ei ole. Seega nõustub kohus kostjaga, et dokumendis on sisuliselt korratud varasemaid seisukohti ja nende koostamiseks ei saanud kuluda üle 2 tunni.

Ülejäänud õigusabitoimingute suhtes kostja vastuväiteid ei esitanud ja neid ei pea maakohus ka põhjendamatuteks. Maakohtu hinnangul on advokaat olnud õigusabi osutamisel efektiivne, tehes vajaliku töö ära võimalikult väikese ajakuluga.

Toodust tulenevalt on hagejale osutatud vajalikku ja põhjendatud õigusabi 14,35 tundi. Võttes arvesse antud asjas lepingulise esindaja tunnitasu (115 eurot ilma km), tuleb kostjal hagejale hüvitada 1650,25 eurot õigusabikulude eest. Kokku tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuluna 2350,25 eurot, sh 1650,25 eurot õigusabikulu ja 700 eurot riigilõivu.

Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Moonika Tähtväli kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/