4-15-2551/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. mail 2015 Tallinnas, Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-15-2551

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi

U.L-i väärteoasi LS § 224 lg 2 järgi

Vaidlustatud otsus

PPA

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

20.03.2015.a.

otsus

väärteoasjas

nr

2317,15,002112

Kaebuse esitaja

U.L,

isikukood: XXX;

elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti; töökoht: ei ole

avaldanud.

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja Prefektuur

Väärteoprotokolli number

AB1392929 väärteoasjas nr 2317,15,002112

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 120

lg 1, § 132 p 2, § 133 ja § 134 kohus otsustas:

1. Rahuldada

U.L-i

kaebus

PPA

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 20.03.2015.a. otsus väärteoasjas nr

2317,15,002112 temale mõistetud rahatrahvi vähendamiseks.

2. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, nimelt U.L-ile mõistetud karistuse osas ja teha väärteoasjas uus otsus, millega karistada U.L-i Liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o. summas 480.- (nelisada kaheksakümmend) eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahv tuleb tasuda kuue kuu jooksul võrdsetes osades, s.t. alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb iga kuu 15. kuupäevaks tasuda 80 eurot väärteoasjas nr 2317,15,002112 tehtud 20.03.2015.a otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvetele, märkides viitenumbriks 10220155049265 ja selgitusse väärteoasja numbri (2317,15,002112).

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 04. maist 2015.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Menetluse käik ja asjaolud

1.1.PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.03.2015.a. otsusega väärteoasjas nr 2317,15,002112 karistati U.L-i selle eest, et 01.03.2015.a. kell 03:56 Tallinnas Ehitajate teel juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,34 +/- 0,05 mg/l. Karistuseks määrati LS § 224 lg 2 alusel (LS § 69 lg 3 sätete rikkumise eest) rahatrahv 180 trahviühikut ehk 720 eurot.

1.2. Harju Maakohtusse saabus U.L-i kaebus nimetatud otsuse

tühistamiseks. Kaebusest nähtub, et U.L 1) ei vaidlusta väärteo toimepanemist, vaid tunnistab ennast selles süüdi ja kahetseb; 2) kinnitab, et pani teo toime ettevaatamatusest, sest oli enne juhtima asumist kasutanud alkomeetrit, aga kahjuks andis mõõtevahend eksitava tulemuse; 3) juhib tähelepanu asjaolule, et ta oli juhtimise hetkel autos üksi, oli hiline kellaaeg ja teel liikumist ei toimunud, s.t. et ohu tase oli madal; 4) juhib tähelepanu asjaolule, et ta on seadusekuulekas – see oli tema esimene rikkumine; 5) väidab, et kohtuväline menetleja ei ole temale (sanktsiooni keskmisest määrast rangemat) karistust määrates arvestanud tema kahetsust, senist seadusekuulekat käitumist, aga ka tema majanduslikku olukorda (ta maksab ligi poole oma teenistusest õppemaksuks); 6) ei soovi kohtuistungil osaleda. Kokkuvõttes palub Kaebaja temale määratud rahatrahvi vähendada. 1.3.PPA Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha. Kirjalikus seisukohas: 1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses; 2) leitakse, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ja karistuse vähendamiseks; 3) vaieldakse vastu kaebuses esitatud väitele „ohu madala taseme“ kohta, s.t. viidatakse tõsiasjale, et mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis seab igal juhul ohtu juhi ja teiste liiklejate elud; 4) põhjendatakse valitud karistusmäära karistuse mõistmise üldiste aluste, menetlusaluse isiku eripreventiivse prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvidega.

Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus osaliselt tühistada ja teha uus otsus.

2.1. Kuivõrd Kaebaja on rikkumise omaks võtnud, ei pea kohus vajalikuks väärteo tõendatust eraldi analüüsida ja piirdub tõdemusega, et U.L-ile süüks arvatud tegu on tõendatud (sh tema enese ütlustega, aga ka tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0066, mille lõplik lugem oli 0,34 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,29 mg/l; menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe; mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-14-00162) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid) ja õigesti kvalifitseeritud.

2.2. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt U.L-ile määratud karistus põhjendamatult range. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole süü suurust hinnates arvestanud kaebaja isikut (varasemate rikkumiste puudumist), samuti väärteo toimepanemise asjaolusid. Kuigi vaidlustatud otsuse tegemise ajaks (s.t. ülekuulamise käigus) ei olnud U.L oma tegu kahetsenud, on ta seda teinud oma kaebuses ja see kergendav asjaolu on kohtu jaoks KarS § 57 lg 1 p 3 tulenevalt siduv, kuivõrd puudub alus kahelda kahetsuse puhtsüdamlikkuses. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt puuduvad U.L-i teos karistust raskendavad asjaolud ning otsusest ei nähtu tema süü suuruse (väärteo toimepanemise asjaoludest lähtuvat) analüüsi.

Karistusmäära

valiku

põhjendamine

menetlusaluse

isiku

eripreventiivse prognoosiga ei tugine asjas kogutud materjalile. Sellises olukorras on kohtu hinnangul põhjendamatu kohaldada sanktsiooni keskmist ületavat karistusmäära. Riigikohtu 24.10.2011 otsuse nr 3-1-1-77-11 kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmise määra: „Konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.“ (RKKKo 3-1-1-77-11 p.11)

2.3. LS § 224 lg 2 sanktsiooni keskmine määr on [(3+300)/2 =] 151,5 trahviühikut.

Karistust

raskendavaid

asjaolusid

U.L-i

käitumises

ei

esine,

kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Muudest süü suurust määravatest asjaoludest (kellaajast ja liiklustihedusest tulenev keskmisest väiksem ohtlikkus, samuti U.L-i väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisalduse määr, mis on LS § 224 lg 2 dispositsioonis kirjeldatud väärteo tunnuste miinimumi lähedane) tulenevalt on põhjendatud U.L-i karistamine alla sanktsiooni keskmise määra. Eripreventiivsetest kaalutlustest tulenevalt puudub U.L-i varasemat seadusekuulekat käitumist arvestades vajadus karistusmäära raskendada, üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes (kuivõrd mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on kahetsusväärselt levinud ja samas äärmiselt ohtlik tegu) ei ole aga põhjendatud karistusmäära märkimisväärne kergendamine. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud U.L-i karistamine rahatrahviga, mille suurus on 120 trahviühikut.

2.4. KarS § 66 lg 2 lubab mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kaebuses on esitatud rida põhjendusi (mida pole küll eraldi tõendatud), mida kogumis võib pidada mõjuvateks põhjusteks, määramaks rahatrahvi tasumine ositi. Kohtu hinnangul (lähtudes U.L-i noorest east) teenib rahatrahvi tasumine kuue kuu jooksul ka eripreventiivset eesmärki, tuletades väärteo toimepanijale piisavalt pika aja jooksul meelde tema teo ohtlikkust ja selle kordumise lubamatust. Eelöeldut arvesse võttes leiab kohus, et U.L-i poolt 01.03.2015.a. kell 03:56 Tallinnas Ehitajate teel mootorsõiduki juhtimine isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l on tõendamist leidnud ja teda tuleb selle eest karistada. Subjektiivne teokoosseis on täidetud, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. U.L-i süü suurusest ja isikust lähtuvad asjaolud lubavad asuda seisukohale, et tema karistuslikuks mõjutamiseks, s.o. hoiakute muutmiseks piisab rahatrahvist, mis jääb sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Kohus määrab U.L-ile LS § 69 lg 3 rikkumise eest LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi – 120 trahviühikut, s.o 480 eurot, mis tuleb KarS § 66 lg 2 alusel kanda ositi, s.t. tasuda kuue kuu jooksul.

Anne Rebane

Kohtunik