3-15-810/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

04.05.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-810

Haldusasi

Pähklikoore OÜ kaebus Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015

korralduse nr 36 ja 26.02.2015 ettekirjutuse tühistamiseks.

Resolutsioon

1. Rahuldada Pähklikoore OÜ esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotlus ja peatada esialgse õiguskaitse

korras

Emmaste

Vallavalitsuse

26.02.2015

ettekirjutuse punktide 2 ja 3 täitmine kuni käesolevas

haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

2. Võtta kaebus menetlusse.

3. Tunnistada vastustajaks Emmaste vald.

4. Toimetada

kaebus

vastustajale

kätte

avaliku

e-toimiku (AET) infosüsteemi kaudu, milleks tuleb

vastustajal viivitamatult kohtule teatada käesolevas

haldusasjas

menetlusdokumentide

vastuvõtmiseks

volitatud isik ja tema isikukood.

5. Teha

menetlusosalistele

ettepanek

asuda

omavahelistesse

läbirääkimistesse

vaidluse

lahendamiseks

kompromissiga.

Menetlusosalistel

teavitada läbirääkimiste tulemustest kohut hiljemalt

25.05.2015.

6. Kompromissi mittesaavutamisel esitada vastustajal

vastus kaebusele ja selle tähtaegsusele ning haldusasjas

kogutud asjasse puutuvad dokumendid hiljemalt

15.06.2015, arvestades kohtunõude täitmisel HKMS §

lõikeid

ja

(käesolev

on

käsitletav

trahvihoiatusena).

7. Vastustajal tuleb hiljemalt 15.06.2015 kohtule teatada,

kas

ta

nõustub

asja

lahendamisega

kirjalikus

menetluses.

8. Menetlusdokumendid tuleb esitada AET-infosüsteemi

kaudu.

9. Edasised

menetlustoimingud

teeb

kohus

pärast

käesoleva määruse täitmist menetlusosaliste poolt.

10. Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse

Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus

edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. 31.03.2015 esitas Pählikoore OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Emmaste Vallavalitsuse

20.02.2015 korralduse nr 36 kehtetuks tunnistamiseks ja Emmaste Vallavalitsuse 26.02.2015

ettekirjutuse tühistamiseks.

2. 20.02.2015 korralduse nr 36 punktiga 1 otsustati tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavalitsuse

26.06.2013.a. korraldus nr. 169 „Kirjaliku nõusoleku väljastamine”. Punktiga 2 otsustati teha

ettekirjutus xxxx kinnistul, katastrikoodiga xxxxx:xxx:xxxx asuva sauna ehitustegevuse

seadustamiseks. Punktiga 3 otsustati peatada ehitustegevus Reheselja külas asuval Pähkla kinnistul,

katastrikoodiga xxxxx:xxx:xxxx, kuni ettekirjutuse täitmiseni. Korralduse punktid 4 ja 5 olid

korralduslikud – reguleerisid korralduse jõustumist ja vaidlustamist.

3. Emmaste Vallavalitsuse 26.02.2015 ettekirjutusega tehti OÜ Pähklikoore seaduslikule esindajale

A.K.ile ettekirjutus: 1) Peatada sauna ehitustegevus xxxx kinnistul katastrikoodiga xxxxx:xxx:xxxx

Emmaste Vallavalitsuse 20.02.2015.a. korralduse nr.36 alusel; 2) Viia xxxx kinnistul asuva sauna

ehitustegevuse taotlemise dokumentatsioon ehitusseadusega kooskõlla (projekteerimistingimuste

taotlemine, ehitusloa taotlemine) ja 3) Kooskõlastada sauna projekt Päästeameti ja xxx kinnistu

omanikuga. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 01.mai 2015.a.

4. Kaebuse kohaselt kuulub Hiiu Maakonnas Emmaste vallas xxx külas asuv xxxx kinnistu A.K.ile ja

sellele on seatud OÜ Pähklikoore kasuks hoonestusõigus, mille oluliseks osaks on lisaks laudale ja

külalistemajale ka saun, mille ehitamise üle vaidlus on tekkinud. Korraldusega nr 36 kehtetuks

tunnistatud 26.06.2013.a. korraldus nr 169 (lisa 4) – kirjalik nõusolek xxxx kinnistul asuva

väikeehitise (sauna) rekonstrueerimiseks - oli antud Pähklikoore OÜ kasuks. Kaebaja hinnangul

kahjustatakse nimetatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega kaebaja õigusi ja huve. Korralduse

punktiga 2 (teha ettekirjutus ehitustegevuse seadustamiseks) ja punktiga 3 (peatada ehitustegevus

kuni ettekirjutuse täitmiseni), rikutakse Pähklikoore OÜ õigust teostada kinnistusraamatusse kantud

hoonestusõigust ja lõpetada ehitis vastavalt enda poolt Vallavalitsusele esitatud kirjaliku nõusoleku

taotlusele ja ehitus-projektile. Kaebaja hinnangul rikutakse ka 26.02.2015.a. ettekirjutusega

Pähklikoore OÜ õigusi, takistatakse hoonestusõiguse teostamist ja seaduslikult alustatud

ehitustegevuse lõpuleviimist ning keset ehitust muudetakse õigusvastaselt ehitamise õiguslikke

tingimusi.

Kaebaja leiab, et kuna ehitatava sauna ehitusalune pind on 20-60m2, on ehitamise aluseks kohaliku

omavalitsuse kirjalik nõusolek, mitte ehitusluba.

Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt ehitusjärelevalve menetluse tulemusel saadud hinnanguga, et

vaidlusaluse sauna puhul on tegemist uue ehitisega, samuti seisukohaga, et kaebaja pidanuks taotlema

ehitusloa ning küsima nõusoleku Päästeametilt ning naaberkruntide omanikelt lähtudes ehitise kaugusest

naaberkrundi piirist. Kaebaja leiab, et tegemist on ehitise rekonstrueerimisega, mitte uue ehitise

püstitamisega ning mille puhul vastavate nõusolekute küsimine ei ole vajalik.

Kaebaja hinnangul ei ole vaidlustatud haldusaktid motiveeritud ja põhjendatud, kuivõrd puuduvad

igasugused põhjendused kirjaliku nõusoleku kohta antud 26.06.2013 korralduse kehtetuks tunnistamise

kohta. Kaebaja leiab, et selleks puudus ka igasugune alus ning et kaebaja on ehitanud vaidlusaluse sauna

kirjaliku nõusoleku järgi. Kaebaja toob ka välja, et isegi juhul, kui vastustaja tuvastas ehitamise vastuolus

kirjaliku nõusoleku või projektiga, pidanuks vastustaja tegema esmalt ettekirjutuse ehitise nõuetele

vastavusse viimiseks, mitte tunnistama esimese sammuna kirjaliku nõusoleku korraldus kehtetuks.

Veel leiab kaebaja, et 20.02.2015 korralduses nr 36 puuduvad igasugused kaalutlused, sh huvide

kaalumine ja põhjendused korralduse punkti 2 ja 3 kohta, millistega otsustati teha ettekirjutus sauna

ehitustegevuse seadustamiseks ja peatada sauna ehitustegevus. Kaebaja hinnangul keelab korralduse

punkt 3 ka võimalikud ehitustegevuse seadustamiseks vajalikud ehitustööd (eelkõige sauna harja kõrguse

langetamiseks vajalikud tööd).

Lisaks toob kaebaja välja, et 26.02.2015 ettekirjutuses on ebaõigesti järeldatud, et kaebaja on rikkunud

ehitusprojekti ja kirjalikku nõusolekut, sest säilinud ei ole algset korstnajalga, kahte vana akent ega ühte

maakividest välisseina. Kaebaja on avaldanud, et vanad aknad on värvitud, kuid sellega ei ole vastustaja

arvestanud. Ka on jäetud arvestamata kaebaja väide, et uus korstnajalg oli sauna laotud juba 2005. aastal.

Kaebaja möönab, et ehitusprojektis toodud maakividest välissein, mis pidi jääma, varises kokku, kui

eraldati seda kinni hoidvad palgid, kuid samas laoti samas mõõdus uus kivisein, mis tähendab, et

projektlahendus ei muutunud. Seejuures viiakse sauna välisilme kaebaja väitel vastavusse, kui fassaadile

pannakse viimistlusfaasis looduskivist kate.

Kaebaja tunnistab üksnes, et ehitusvea tõttu on ekslikult rekonstrueeritud sauna hari kõrgemale, kui ta

peaks olema projekti järgi. Kaebaja on ehitajaga konsulteerides jõudnud järeldusele, et katuse harja

kõrguse vastavusse viimine projektiga on hõlpsamini teostatav, kui pooleldi valminud ehitise tagantjärgi

dokumenteerimine, mis on kaebajale oluliselt koormavam, mistõttu olnuks vastavasisuline ettekirjutus

proportsionaalsem, kaalutud ja kohane.

5. 27.04.2015 on esitatud kohtule kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Emmaste Vallavalitsuse

26.02.2015.a. ettekirjutuse punktide 2 ja 3 osas täitmise peatamiseks kuni haldusasjas nr. 3-15-810

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Kaebaja toob välja, et kuna juba kaebuse esitamise ajal 31.03.2015.a. oli selge, et korraldusele ja

ettekirjutusele esitatud tühistamiskaebust ei ole ajaliselt võimalik lahendada enne ettekirjutuse täitmise

tähtaega 01.mail 2015.a., siis esitas kaebaja Pähklikoore OÜ juhatuse liige A.K. 01.aprillil 2015.a.

Emmaste Vallavalitsusele taotluse ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamiseks uue tähtajani - kolm kuud

alates asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest. Kaebaja 01.04.2015.a. taotluse eesmärk oli, et vastustaja

ei nõuaks vaidlustatud ettekirjutuse täitmist ettekirjutuse vaidlustamiseks alustatud kohtumenetluse ajal

ning jätaks juhuks, kui A.K.i kaebus jääb rahuldamata, ettekirjutuse täitmiseks tähtaja kolm kuud alates

kohtumenetluse lõpust. Taotluse kohaselt ei ole vastustaja tänaseni A.K.i taotlust lahendanud. A.K. saab

enda taotluse lahendamata jätmisest aru, et vastustaja ei soovi vaidlustatud ettekirjutuse täitmist

kohtuväliselt ja vabatahtlikult peatada ega täitmise tähtaega pikendada ning kavatseb nõuda ettekirjutuse

tähtaegset täitmist sõltumata selle vaidlustamisest. See tähendab, et kui kaebaja Pähklikoore OÜ ei ole

01.maiks 2015.a. viinud Hiiu maakonnas Emmaste vallas xxx külas asuval xxxx kinnistul toimuvat sauna

ehitustegevust kooskõlla vallavalitsuse nõudega – ei kooskõlasta sauna projekti xxx kinnistu omanikega

ega Päästeametiga ega taotle saunale projekteerimistingimusi ega ehitusluba, siis võib vallavalitsus

sõltumata käimasolevast kohtumenetlusest või selle tulevasest resultaadist anda ehitusseaduse § 40 lg.1

alusel välja ettekirjutuse sauna kui valla hinnangul ebaseadusliku ehitise lammutamiseks, määrata

täitmiseks tähtaja ja ettekirjutuse täitmata jätmisel näiteks ka see lammutada ehitusseaduse § 40 lg.4

alusel asendustäitmisena või kohaldada väärteovastutust ehitusseaduse 8. peatüki alusel.

Selline tegevus tekitaks kaebaja hinnangul kaebajale põhjendamatult ja pöördumatult kahju olukorras,

kus kohus võib hiljem kahju tekitamise aluseks olevad korralduse ja ettekirjutuse tühistada ja leida, et

toimunud ehitamine on dokumenteerimise osas õiguspärane ning kaebajal on õigus KOV kirjaliku

nõusoleku järgi saun lõpuni ehitada, viies see vastavusse projekti ja kirjaliku nõusoleku taotluse

tingimustega. Sellisel juhul ei ole haldusasjas tehtava jõustunud kohtuotsuse täitmine tulevikus võimalik

– õigusvastase haldusakti õiguslikud järelmid saabuvad enne haldusaktide tühistamist ja kaebaja jääb

ilma on rikutud õiguste tegelikust kohtukaitsest, milleks ta kohtu poole on pöördunud. Seetõttu taotleb

kaebaja haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamist ja Emmaste Vallavalitsuse 26.02.2015.a.

ettekirjutuse punktide 2 ja 3 osas täitmise peatamist kuni haldusasjas nr. 3-15-810 menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni. Ettekirjutuse täitmine kohtumenetluse ajal on kaebaja hinnangul täielikult

mittevajalik, sest selle täitmise peatamisega ei tekitata kellelegi kahju ega kahju saamise ohtu, sest saun

poolelioleva ehitisena on sellises valmidusastmes, et ei ohusta kolmandate isikute elu ega vara. Kaebaja

toonitab, et vallavalitsus on vaidlustatud korralduse punktiga 3 ja ettekirjutuse punktiga 1 peatanud

ehitustegevuse xxxx kinnistu sauna ehitusel ning kaebaja ei palu esialgse õiguskaitsena peatada nende

kehtivust, st halduskohtumenetluse ajal ei ehitata sauna õigusvastaselt valmis ega ehitata seda ka ümber.

Saun poolelioleva ehitusena säilib kaebaja väitel selliselt samas valmidusastmes kuni kohtuasja

menetluse lõpuni ning ehitustegevust saab jätkata, eri tegevustega sõltuvalt kohtu otsustusest, peale

kohtumenetluse lõppu. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega ja vaidlustatava ettekirjutuse

punktide 2 ja 3 täitmise peatamine ei kahjusta avalikku huvi, kuna puudub avalik huvi sauna

ehitusdokumentatsiooni kiire korrastamise suhtes enne seda, kui kohus on kaebust lahendades hinnanud,

kas korralduses ja ettekirjutuses esitatud ehitusdokumentatsiooni korrastamise nõue on üldse seaduslik.

6. 27.04.2015 kohtunõudega kohustas kohus vastustajat esitama seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlusele hiljemalt 30.04.2015.

7. 30.04.2015 kohtule esitatud seisukohas on vastustaja teatanud, et peatab 26.02.2015 Pähklikoore

OÜle tehtud ettekirjutuse punktide 2 ja 3 osas täitmise kuni haldusasjas nr 3-15-810 menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni.

8. Kohus rahuldas 28.04.2015 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ja peatas Emmaste

Vallavalitsuse 26.02.2015 ettekirjutuse täitmise punktide 2 ja 3 osas kuni 06.05.2015 (kaasa

arvatud).

I

9. Kaebus kuulub halduskohtu pädevusse ja lahendamisele Tallinna Halduskohtus. Kaebus

vastab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 38 sätestatud nõuetele. Riigilõiv on

nõutavas osas tasutud (tl 38). Kaebus tuleb HKMS § 120 lõike 2 alusel menetlusse võtta ja

HKMS § 122 alusel teostada eelmenetluse toimingud. Kohus tunnistab vastustajaks Emmaste

valla.

10. Vastavalt HKMS § 124 lõikele 1 kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt. HKMS § 46 lõikest 1 tulenevalt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul

kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kaevatav korraldus on koostatud

20.02.2015 ning kaevatav ettekirjutus on koostatud 26.02.2015. Kaebus halduskohtule on

esitatud alles 31.03.2015, s.o enam kui 30 päeva jooksul kaevatavate haldusaktide

koostamisest arvates. Seega tõusetub antud juhul HKMS § 46 lõikest 1 tulenevalt

kaebetähtaegsuse küsimus. Kaebaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja

väitel sai ta mõlemad kaevatavad haldusaktid kätte ühe kirjaga posti teel 02.03.2015 (tl 2).

Oma väite tõendamiseks kaebaja tõendeid esitanud ei ole. Kui vastustaja omab

kaebetähtaegsuse osas kaebajast erinevaid andmeid, tuleb seda vastuses kaebusele märkida

ning esitada vastavad tõendid.

11. Vastavalt HKMS § 122 lg 2 punktile 9 selgitab kohus välja, kas asja lahendamine on võimalik

kompromissi sõlmimisega või muul viisil kokkuleppel. HKMS § 154 lõike 1 kohaselt võivad

pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse

kompromissiga. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe

notariaalset tõestamist. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga

nõustuma ka kolmas isik (HKMS § 154 lõiked 1 ja 2). Eeltoodust tulenevalt palub kohus

menetlusosalistel kompromissi sõlmimise võimalust kaaluda ja teatada kohtule kohtu määratud

tähtajaks menetlusosaliste arvamus kompromissi sõlmimise võimalikkuse kohta.

12. Kui menetlusosalised kompromissi või muud kokkulepet ei saavuta, tuleb vastustajal esitada

põhistatud ja tõendatud vastus kaebusele, seisukoht kaebuse tähtaegsusele ning haldusmenetluses

kogutud asjakohased dokumendid (HKMS § 122 lg 2 punktid 4 ja 5). Kaebusele vastuse

koostamisel tuleb lähtuda HKMS §-st 123.

13. Vastavalt HKMS § 131 lg 1 punktile 1 võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui

kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit

korraldamata ning menetlusosalised on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses. Sama

paragrahvi lõike 2 teise lause kohaselt võib menetlusosaline nõusoleku asja lahendamiseks

kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel. HKMS § 131

lõike 4 kohaselt olenemata menetlusosaliste nõusolekust või asja määramisest läbivaatamiseks

kirjalikus menetluses, võib kohus kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks

kohtuistungil. HKMS § 132 lõike 1 kohaselt kirjaliku menetluse puhul määrab kohus

eelmenetluses tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente, samuti

otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Vajaduse korral võib otsuse avalikult teatavakstegemise

aja määrata ka hiljem. Kaebaja on kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil (tl

6). Vastustajal tuleb kohtule teatada, kas ta soovib asja arutamist kohtuistungil või kirjalikus

menetluses.

14. Vastavalt HKMS § 28 lõigetele 1 ja 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma

õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult

väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida. Sama

paragrahvi lõike 4 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kohtule tähtaegselt ja kohtu poolt

määratud vormis esitama kohtu nõutud arvamused ja tõendid.

15. Advokaadil ja halusorganil tuleb HKMS § 53 lõike 1 kohaselt esitada menetlusdokumendid

kohtule AET-infosüsteemi kaudu (www.e-toimik.ee, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

336 lg 6). Kaebuse materjalid on menetlusosalistele kättesaadavad AET-infosüsteemi kaudu.

II

KOHTU PÕHJENDUSED ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUSE OSAS

16. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud

taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel

juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata (HKMS § 252 lg

1). Riigikohtu määrustes haldusasjades nr 3-3-1-67-01 ja nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise

võimatuseks peetud tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib

kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise

korral ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat

eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, kuid esialgse

õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille

hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega peab esialgse õiguskaitse järele olema tungiv vajadus,

hilisem objektiivne võimatus või äärmiselt ebamõistlik või ebaotstarbekas võimalus saavutada

kohtusse pöördumise eesmärki. Lisaks ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kaebus olla

ilmselgelt perspektiivitu ega asjas esineda ülekaalukat avalikku või kolmanda isiku huvi.

17. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse

õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3).

18. Kõnealuses vaidluses on muuhulgas vaidluse all Emmaste Vallavalitsuse 26.02.2015, mida kaebaja

oli kohustatud täitma 01. maiks. Kaebaja taotleb õiguskaitse määrusega selle täitmise peatamist

punktide 2 ja 3 osas. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb antud juhul rahuldada ja

nimetatud ettekirjutuse täitmine punktide 2 ja 3 osas peatada. Kohus põhjendab esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamist järgnevaga.

19. Arvestades, et kaebaja nõue on muuhulgas vastava ettekirjutuse tühistamine ning asjaolu, et

vastustajal on ettekirjutuse täitmise peatamata jätmisel õigus rakendada sunnivahendeid

ettekirjutuse täitmiseks, sh kohustada kaebajat sunni rakendamisega teostama toiminguid

vaidlusaluse sauna tagantjärgi dokumenteerimiseks ning kooskõlastuste hankimiseks, võib

ettekirjutuse täitmiseks sunni rakendamine tuua kaebajale kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi,

mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik (sh projekteerimise, loa taotlemisega või võimaliku

asendustäitmisega kaasnevad kulud). Seetõttu esineb kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus

20. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-76-04 ning 3-3-1-85-04 asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse

kohaldamise välistab kaebuse ilmne perspektiivitus. On küll tõsi, et kohus lahendab esialgse

õiguskaitse taotluse piiratud teabe tingimustes ning enne kui on võetud lõplik seisukoht kaebuse

perspektiivide osas, s.o enne asja sisulist läbivaatamist. Kohus ei saa praegusel juhul aga tõsikindlalt

väita, et kaebus mingeid perspektiive ei oma. Seetõttu ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist

kaebuse perspektiivikuse küsimus. Praegusel juhul ei esine kohtu hinnangul ka avalikku huvi

ettekirjutuse täitmiseks, arvestades, et vastustaja on sisuliselt oma vastuses nõustunud esialgse

õiguskaitse kohaldamisega ning puudub avalik huvi sauna ehitusdokumentatsiooni korrastamiseks

enne vaidlustatud haldusaktide seaduslikkuse osas sisulise lahendi tegemist. Kohus nõustub

kaebajaga, et ettekirjutuse täitmise peatamine punktide 2 ja 3 suhtes ei tekita kellelegi kahju ega kahju

saamise ohtu, arvestades kaebaja esitatud andmeid ehitise valmiduse kohta. Seejuures on vaidlustatud

korralduse punktiga 3 ja ettekirjutuse punktiga 1, mille suhtes esialgset õiguskaitset ei kohaldata,

ehitustegevus peatatud ning kuni kohtumenetluse lõpuni ei saa ehitist õigusvastaselt valmis ehitada

või ümber ehitada.

21. Kohus leiab olemasolevate andmete pinnalt, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldada

ning Emmaste Vallavalitsuse 26.02.2015 ettekirjutuse täitmine peatada punktide 2 ja 3 osas kuni

käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aili Maasik

Kohtunik