1-07-14782/48 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1-07-14782

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

4. mai

2015, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-07-14782 Kohtukoosseis Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Prokurör Kristine Kriisk Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 28.04.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.C, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega Viru Vangla taotlus rahuldamata ning R.C vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 24.03.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.C tingimisi ’i enne tähtaega vabastamiseks. on süüdi R.C tunnistatud Harju Maakohtu 17.12.2007 kohtuotsusega, millega teda karistati KarS § järgi ning mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks (Harju Maakohtu 2.04.2004 otsusega mõistetud karistusega) kolmeteistaastane vangistus. Karistuse kandmise algus 17.12.2007 31.12.2016. R.C on varem seitse ja lõpp korda kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab kolmandat korda.

Kinnipidamisasutuses

R.C ’i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, sotsiaalsete oskuste treeningu, osaleb tööhõives majandustöödel, tootmistöödel, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabaduses puuduvad isikud, kes oleks valmis R.C ’it materiaalselt või moraalselt toetama. Kindel elukoht vabaduses puudub. xxx linna sotsiaalosakonna ametnik kinnitas, et R.C võib taotleda endale sotsiaalelamispinda linnalt ning vajadusel osutab linn varjupaiga teenust. Enne

1-07-14782

vangistust töötas bensiinitanklas. Vangistuses töötab metallitsehhis, hetkel tegeleb keevitamisega, eelnevalt on tegelenud ka metalltööga ja puidupingitöölisena. Kõik rahalised nõuded on tasutud, vabanemisfondis on eurot. Ainsaks lähedaseks on tädi xxx xx xx. R.C suhtleb temaga ja veel ühe naistuttavaga. Vabaduses oli probleeme alkoholiga. 2006 oli tuvastatud narkootikumide tarvitamine Ämari vanglas. R.C väidab, et vabaduses ei tarvitanud narkootikume. Varem ei ole kriminaalhoolduse all olnud. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 48%, vägivallakuriteo puhul 43%. Viru Vangla toetab

R.C’i tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puuduvad R.C ’il lähedased. Alaline elukoht vabanemise korral puudub.

Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava ennet ähtaegset vabastamist.

R.C taotles kohtuistungil enda e Selgitas, et vabaduses saab nnetähtaegset vabastamist. teda toetada vaid tädi xx xx, kuid tema elab xx, R.C ise aga soovib asuda elama xx. Elukohta vabaduses tal ei ole, konkreetseid kokkuleppeid xx linnavalitsusega ka ei ole. Garanteeritud töökoht puudub, kuid R.C on veendunud, et kergesti leiab endale töökoha. Vabanemisfondis on piisav hulk raha. Vajadusel võtab korteri üüri. Alkoholiga probleeme ei teki. Narkootikumidega ei olnud ka probleeme, ainus juhtum oli tarvitamine Ämari vanglas, aga see oli tingitud selle konkreetse vangla tingimustest. Varasemate kriminaalkaristuste kohta selgitab, et oli noor ja seetõttu tegi neid vigu. Täiendas, et alates 2015.a märtsist asub avavanglas ning käib vabaduses tööd tegemas.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et R.C ’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal on ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus hindab positiivse lt R.C ’i käitumist vangistuse kandmise ajal, sh distsiplinaarkaristuste puudumist, osalemist sotsiaalprogrammides, tööhõives, et teda viidi üle avavangla o , ennatlik. M sakonda. Samas on R.C ’i vabastamine, vähemalt praegu õistetud karistuse lõpuni on jäänud üle 1,5 aasta (karistuse lõpp kandmiseni on 31.12.2016). Kohus nõustub siinkohal prokuröri arvamusega, et tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest (esimese astme isikuvastane kuritegu

– mõrv) ei saa aktsepteerida süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist kui karistuse lõpuni kandmiseni on jäänud niivõrd pikk ajavahemik. Samuti tuleb arvestada, et vangistuse kandmisel pani R.C toime uue kuriteo (kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamine).

Tingimisi ennetähtaega vabastamist välistab kohtu arvates ka asjaolu, et R.C ’il puudub vabaduses kindel eluja töökoht. Vangla esitatud materjalidest ja R.C ’i selgitustest nähtub, et kohaliku omavalitsuse tagatud sotsiaalpinda tal praegu ei ole. R.C usub, et selline võimalus sotsiaalelamispinna kasutamiseks talle tagatakse, kohaliku omavalitsuse spetsialist seda ei välista, kuid konkreetseid kokkuleppeid selle kohta ei ole ning seda, kas

1-07-14782

selli

ne sotsiaalpind R.C-le antakse ja mis tingimusel ei ole tegelikult teada. Süüdimõistetu seletused, et ta saab üürida endale korteri on paljasõnalised. Tõepoolest vabanemisfondis on tal kogunenud üle tuhan e eurot. Samas tingimisi ennetähtaega d vabastamise kohta otsustuse tegemisel peab kohtul olema kindel teave süüdimõistetu vabanemisjärgse elukoha kohta ning R.C’i puhul sellised andmed puuduvad. Tingimuslik vabastamine, s.t et süüdimõistetu teatab oma alalise elukoha aadressi kohtule hiljem, s.o peale vabanemist, ei ole . võimalik

Paljasõnalised ja kinnitamata on ka R.C väited töökoha suhtes, et oma oskustega leiab ta kindlasti endale tööd. Süüdimõistetu seletuste järgi ei pidanud ta selle kohta läbirääkimisi potentsiaalsete tööandjatega ning arvestades Eesti tööturu seisu ei pruugi R.C leida endale töökoha nii indlad andmed R.C-le garanteeritud kergesti nagu ta loodab. K töökoha kohta praegu puuduvad.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et arvestades kuriteo raskust tumist, ei ole R.C ja kinnipeetava käi ’i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel

vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Deniss Minzatov