3-15-1137/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1137 Määruse kuupäev

4. mai 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja taotlus varjupaigataotleja XXXX kinnipidamiseks ja Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Jaanika Karp Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXXX (sündinud XXXXXXXX) Juures olid istungisekretär Vilve Raud ja tõlk Eva-Louisa Radha’a Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 2. maist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 02.05.2015 esitas Politseija Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse XXXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel.

2. Taotluse kohaselt teatas 01.05.2015 kell 04.05 Lõuna prefektuuri Koidula raudteepiiripunkti korrapidaja, et märkasid kaamerast ühte tumedanahalist isikut liikumas mööda raudteepiiripunkti ümbritsevat aia äärt VPT 346 suunas. 01.05.2015 kell 04.25 tagaajamise käigus pidas Piusa kordoni autopatrull (Põlva maakond, Värska vald, Koidula küla) isiku kinni. Kinni peetud isik oli Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik XXXX (s XXXXXXXX). Isiku sõnade kohaselt on ta vallaline, omab kutsekeskharidust, tema emakeeleks on araabia keel, muid keeli ei räägi. Töökohta ei oma.

3. Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu peeti vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 3, § 15 lg 2 p 1, 3; § 19 lg 1 alusel isik 01.05.2015 kell 04.25 kuni 48 tunniks kinni.

4. Piirivalveametnike poolt on kindlaks tehtud, et 01.05.2015 ajavahemikus kella 03.00 kuni

03.40 ajal Põlva maakonnas Värska vallas Koidula külas Vene piiritähise nr 346 juures ületas Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik XXXX üksinda ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. 01.05.2015 kell 14.20 avaldas isik PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel, millega peeti isik kuni 48 tunniks kinni. Varjupaigataotlus võeti vastu ja registreeriti nr 7001510085. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

5. Isik seletas, et seda, millal ta Egiptusest lahkus, ta täpselt ei mäleta. 2012. aasta alguses lendas Egiptusest Kairost lennukiga Jordaaniasse Damaskusesse. Lahkumise põhjuseks oli asjaolu, et Egiptuses olid probleemid ehk rahutused ja valitsus kiusas taga kodanikke. Politsei võttis kinni kõiki, keda kahtlustati selles, et ei käitu sõnakuulelikult. Isik seletas, et Jordaanias ei ole vabadust ja isik pöördus tagasi Egiptusesse 2012. aasta suve lõpus. Edasi suundus isik Sharm al Sheikhi, kus töötas ja viibis seal umbes aasta. Vahepeal viibis isik ka Kairos, seal taotles üks teine isik, kes töötas saatkonnas XXXX´ le vene viisa, mis kehtis umbes kolm kuud. 02.03.2015 lahkus isik Kairost lennukiga Venemaale Moskvasse. Lennujaamast suundus isik edasi hotelli, kus viibis viis päeva, seal tutvus isik usbeki rahvusest kodanikega ja küsis, kus saaks elada ja ööbida. Usbekid viisid isiku Venemaal ühte elamu tüüpi majja, kus ta elas kuni 23.04.2015. Venemaal olles vaatas isik internetist, kuidas on võimalik varjupaika Venemaal paluda. Isik esitas taotluse, kuid tema taotlust ei rahuldatud. Hiljem isik täpsustas, et käis Venemaa õigusorganites mitu korda uurimas oma varjupaigataotluse esitamise kohta, kuid otsust polnud Vene võimud veel teinud. Isik hakkas edasi uurima, kus saaks veel varjupaika paluda ja inimväärselt elada. Isik otsustas minna Euroopasse. 27.04.2015 lahkus isik üksinda rongiga Moskvast, et jõuda turvalisse riiki. Isiku enda sõnade kohaselt sõitis ta rongiga suvalises suunas ja ei teadnud, kuhu välja jõuab ning ta vahetas pidevalt ronge. Isik tuli rongi pealt maha selleks, et rongi vahetada ja uuesti rongi peale minna. Rongide vahetus toimus selliselt, et liikuva rongi pealt hüppas isik maha, et teise rongi peale minna. 30.04.2015 kell

01.00 paiku hüppas isik uuesti rongi pealt maha ja liikus metsa, et sealt teise rongi leida. Isik väitis, et kõndis kogu tee raudtee rööbaste kõrval. Isik ei saanud aru, kas ületas jõge, aga väitis, et kukkus kuhugi, kus oli märg. Isik väitis, et ei tea, kuhu riiki on jõudnud. Eesmärk oli välja jõuda kuhugi riiki, kus koheldakse väärikalt. Eesti Vabariiki jõudnud, jooksis isik Eesti piirivalvurite eest ära. Isiku sõnul ta kartis, et hakatakse tulistama. Tagaajamine kestis umbes

10 minutit enne, kui isik piirivalvurite poolt kinni peeti. Isik seletas, et tahtis vaid liikuda edasi mööda raudteed ja vahetada ronge selleks, et kuhugi välja jõuda. Isik väitis, et kaotas passi umbes 2 nädalat tagasi Moskvas. Pass oli taskus, kui linnas kõndis ja ööbimiskohta minnes avastas, et pass on kadunud.

6. Antud hetkel puuduvad isikul ametlikud reisidokumendid, mis kinnitaksid, et tegu on just selle isikuga ja ta on Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik. Isik tuvastati tema enda sõnade järgi ja Egiptuse Araabia Vabariigi passi koopia järgi. Puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et kaotas Venemaal viibides passi ära. Seega puuduvad PPA-l ametlikud andmed, mille alusel isikut ja kodakondsust tuvastada ja kontrollida. Ilma ametlike dokumentideta ei saa aga olla PPA veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab ja seoses dokumentide puudumisega, raskendab see oluliselt isiku ja tema kodakondsuse tuvastamist. Samas ei ole välistatud, et isik võib esineda kellegi teise nimega ja väidetavalt isikule kuuluvale passi koopial puuduvad igasugused turvaelemendid. Kaasa oleva passi koopia põhjal ei ole välistatud, et isik on võib-olla kasutanud kellegi teise identiteeti.

7. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXXX saabus Eestisse õigusvastaselt. Lähtudes ajalisest faktorist ei ole olnud võimalik kontrollida isikuga seonduvaid andmeid, samuti leebema meetme rakendamine ei teeniks PPA taotletavat eesmärki, sest leebem meede võib selle juhtumi asjaolusid arvesse võttes takistada varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist ning tuvastatud asjaolud kogumis on sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusse paigutamist, mistõttu on isiku kinnipidamine proportsionaalne. Hinnates seda koos põgenemisohuga leiab PPA, et paigutamine kinnipidamiskeskusse on põgenemisohu vältimiseks vajalik proportsionaalne meede. Põgenemisohu hindamisel lähtub PPA asjaolust, et isiku eesmärk ei olnud leida varjupaika Eestis, vaid soovis minna ükskõik millisesse Euroopa Liidu liikmesriiki, kus on tore elada. Kui isik jõudis ebaseaduslikult Eesti Vabariiki ja piirivalvurid tahtsid isiku kinni pidada, üritas isik piirivalvurite eest põgeneda, tagaajamine kestis keskeltläbi 10 min, kuni piirivalvurid isiku kinni pidasid. Isik, kes on soovinud saabuda turvalisse riiki, et paluda kaitset, peaks tegema igakülgset koostööd haldusorganitega, mitte nende eest põgenema. Selline tegevus seab kahtluse alla isiku soovi paluda varjupaika Eesti Vabariigis. Isiku poolt antud ütlused on ebatõenäolised ja ei sisalda loogilisi seletusi.

8. Samuti on vajalik isiku kinnipidamine varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg

2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lgdes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid.

9. Peale isikule selgitamist, et ta saadetakse välja kodakondsusriiki või asukohariiki, milleks ilmselt on Egiptuse Araabia Vabariik, esitas isik varjupaigataotluse. Esitades varjupaigataotluse vältis isik sellega edasist väljasaatmist kodakondsusriiki või asukohariiki. Isik andis menetluse jooksul korduvalt mõista, et soovib leida riigi, kus on tore elada. Käesoleval juhul ei ole isik välja toonud konkreetseid mõjuvaid ja usutavaid põhjuseid ning tõendeid varjupaiga vajaduseks, et tal on põhjust karta tagakiusamist või kuidas tema elu oli kodumaal ohus. Varjupaika tuleb paluda esimeses turvalises riigis. XXXX'l oli võimalus taotleda varjupaika juba Jordaanias, kuid isik seda ei teinud, väites, et seal ei ole vabadust, kuid ta ei põhjendanud, miks Jordaania ei ole turvaline riik. Isik väitis, et on küsinud varjupaika Venemaal, kuid on saanud keelduva otsuse. Hiljem isik siiski täpsustas, et ta ei oodanudki ära varjupaigataotluse lõplikku otsust, vaid lahkus Venemaalt teadmatus suunas. Isik täpsustas veel, et käis varjupaiga taotluse kohta küsimas Venemaa haldusorganites kolm korda, kuid otsust polnud tehtud. Seejärel otsustas isik, et ei oota ära Venemaal esitatud varjupaigataotluse otsust ja otsib endale uue riigi, kus on tore ja hea elada. Isik, kelle elu on ohus, ei vali ise riiki, kust varjupaika taotleda ning ei venita varjupaigataotluse esitamisega. Samuti ei toonud isik välja ühtegi fakti selle kohta, et Venemaal oleks teda taga kiusatud või rikutud inimõigusi, mis oleks sundinud isiku ennetähtaegselt riigist lahkuma.

10. 02.05.2015 kohtuistungil selgitas XXXX, et ta soovis jõuda Moskvast mis tahes turvalisse riiki, kus oleks vabadus ning teda austataks. Kui oleks võimalus, siis ta töötaks. Nendega, kellega ta Moskvas koos elas, ei olnud juttu, et kuhu riiki oleks parem minna. Passi kaotas ta ära ning koopia oli ammu tehtud. Venemaal tegi ta küll varjupaigataotluse, kuid seal oli rassism. Selgituseks passi koopial nähtava foto kohta ütles isik, et see on tema pilt, mis on tehtud 2012. aastal.

11. Tartu Halduskohus tegi 02.05.2015 ilma kirjeldava ja põhjendava osata määruse, millega andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 2. maist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

12. 02.05.2015 tegi kohus määruse XXXX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ilma kirjeldava ja põhjendava osata, tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku § 178 lõikele 3, § 169 lõikele 2 ning § 264 lõikele 4. Alljärgnevalt esitab kohus määruse põhjendused.

13. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS §

361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

14. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

15. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

16. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1, 2, 4 ja 5. Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele, et isikul puuduvad dokumendid peale väidetava passi koopia, mille ehtsuses ei saa olla kindel, ta ületas riigipiiri ebaseaduslikult, tema eesmärgiks ei olnud tingimata Eestis varjupaiga palumine ning ta võib Eestist varjupaigamenetluse ajal lahkuda. PPA on seisukohal, et eeltoodust tuleneb isiku põgenemise oht, samas kui vajalik on välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud.

17. Tõepoolest puuduvad käesoleval juhul isikul dokumendid peale väidetava passi koopia. Kohus nõustub PPA-ga, et üksnes passi koopia põhjal ei ole võimalik isikusamasuses veenduda, kuna passi koopial puuduvad turvaelemendid ning selle ehtsust ei ole võimalik kontrollida. Seetõttu ei ole võimalik käesoleval hetkel tõsikindlalt tuvastada, et isik on tõepoolest Egiptuse kodanik XXXX. Seega nõustub kohus PPA-ga, et esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Dokumentide puudumisel ei ole võimalik ka PPA-le ette heita, et isikusamasust ja kodakondsust pole umbes poolteise ööpäevaga kindlaks tehtud.

18. Riigikohus on oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 12 selgitanud, et põhjendatud kahtlus, et esineb põgenemisoht, ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamise alus, vaid asjaolu, mis õigustab VRKS § 361 lg 2 punktide 1 kuni 5 ja 7 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Riigikohus märkis, et arvestades varjupaigamenetluse eripära, mis seisneb selles, et sageli on tõepärased andmed isiku kohta äärmiselt puudulikud või neid pole üldse, ei ole vajalik, et oleks põhjendatud, et oht on reaalne, vaid kinnipidamiskeskusesse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike.

19. Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 01.05.2015 ning seega pole olnud võimalik olulisi asjaolusid välja selgitada. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku selgitus tema Eestisse saabumise teekonna kohta, eelkõige juhuslike rongide kasutamist puudutavas osas, ei ole usutav. Samuti üritas isik PPA ametnike eest põgeneda ning korraldustele allus ta alles siis, kui tema põgenemistee oli ära lõigatud. Seetõttu on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb põgenemisohtu pidada võimalikuks. Seega on kohtu hinnangul ka VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.

20. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et käesolevas asjas esineb VRKS § 361 lg 2 punktis 5 sätestatud alus. Isik on tunnistanud, et taotles Venemaalt varjupaika, kuid lahkus sealt enne varjupaigataotluse menetluse lõppemist. Sellest järeldab kohus, et Eestis varjupaigataotluse esitamiseks eesmärgiks ei ole tõenäoliselt tõsine vajadus varjupaika taotleda, vaid soov lükata edasi enda Eestist välja saatmist, kuna tõsise varjupaiga vajaduse korral oleks isik oodanud Venemaal oma varjupaigataotluse menetlemise lõpuni.

21. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Samuti on järelevalvemeetmed oma olemuselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt teada ning kellel on olemas kehtivad reisidokumendid. Arvesse tuleb võtta ka isiku põgenemise ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas. Niisugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma määruse asjas nr 3-3-1-52-14 punktis 18.

22. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte.

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 2. maist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik