3-15-604/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedRisto Kattel esitas 10. novembril 2014 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis talle saadetud erinevate esemete kambrisse väljastamist. Tartu Vangla jättis nimetatud taotluse 9. detsembri
Legislator headnote
AI generated3-15-604/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Risto Kattel esitas 10. novembril 2014 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis talle saadetud erinevate esemete kambrisse väljastamist. Tartu Vangla jättis nimetatud taotluse 9. detsembri
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R
U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2015, Tartu
Haldusasja number
3-15-604
Haldusasi
Risto Katteli kaebus Tartu Vangla 12. jaanuari 2015. a
vaideotsuse nr 1-11/570-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla
kohustamiseks kaebajale Tallina Vanglas viibimise ajal
posti teel saabunud esemete kätte andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2015. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Risto Katteli määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Risto Kattel
Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2015. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse
Riigikohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Risto Kattel esitas 10. novembril 2014 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis talle saadetud
erinevate esemete kambrisse väljastamist. Tartu Vangla jättis nimetatud taotluse 9. detsembri
2014. a otsusega nr 6-29/2070-2 rahuldamata. Seepeale esitas R. Kattel Tartu Vanglale vaide, mis
jäeti 12. jaanuari 2015. a vaideotsusega nr 1-11/570-2 rahuldamata.
2. R. Kattel esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada eelnevalt nimetatud vaideotsus
ning kohustada Tartu Vanglat kaebajale saadetud esemete kätte andmiseks.
Koos kaebusega esitas R. Kattel ka taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
3. Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2015. a määrusega jäeti R. Katteli kaebetähtaja ennistamise taotlus
rahuldamata ning lõpetati asja menetlus. Määruse põhjenduste kohaselt:
3.1. Kaebaja sai vaideotsuse kätte selle tegemise päeval, st 12. jaanuaril 2015.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 kohaselt tuleb kaebus halduskohtule esitada
30 päeva jooksul. Seega oli viimane päev kaebuse esitamiseks 11. veebruar 2015. Kaebuse esitas R.
Kattel aga 12. märtsil 2015.
3.2. Kaebetähtaja ennistamise asjaoluna on kaebaja välja toonud selle, et ta esitas kaebuse küll
tähtaegselt, aga valele kohtule. Lisatud dokumentide tagasi saamine võttis aga rohkem aega, kui
talle oli antud. Vastustaja on leidnud, et vaideotsusel on korrektne vaidlustamisviide, mistõttu ei
saanud kaebuse esitamine halduskohtule olla sõltuvuses lisade tagasisaamisest maakohtust.
3.3. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduse sätestatud
menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei
saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohus on määruse asjas nr 3-3-1-75-08 p-s 17
selgitanud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla õiguslikes küsimustes kogenematu
inimese eksimus protsessitoimingutes. Samas selgitas Riigikohus, et kui isikut on edasikaebamise
korrast piisavalt teavitatud, ei saa nimetatud põhjustel tähtaja ületamine olla vabandatav. Kui
õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku
aja jooksul otsima professionaalset abi. Tartu Vangla vaideotsusest nähtub selgelt, millise tähtaja
jooksul millisesse kohtusse pöörduda. Halduskohus leidis, et tähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvat
põhjust. Kaebaja esitas kaebuse hilinenult, kuna ta oli hooletu.
3.4. Kaebetähtaja ennistamiseks ei oleks põhjust ka siis, kui pidada kaebuse ekslikku esitamist Tartu
Maakohtule ja sellest tingitud viivitust mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. R. Kattel
pöördus kaebusega halduskohtusse 12. märtsil 2015, s.o 59 päeva pärast vaideotsuse tegemist.
Kaebuse maakohtule esitas kaebaja 3. veebruaril 2015. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel sai
kaebaja Tartu Maakohtu 16. veebruari 2015. a määruse asjas nr 2-15-1702 kätte 20. veebruaril
2015. Kuna kaebaja maakohtu määrust ei vaidlustanud, vaid lähtus määruse soovitusest pöörduda
kaebusega halduskohtusse, on maakohtusse kaebuse esitamisega seonduva kaebaja võimaliku
eksimuse ajaliseks kestuseks 18 päeva. See aga ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamisel
29 päeva pärast kaebetähtaja möödumist.
3.5. HKMS § 71 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul
pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem
kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. KIS-ist nähtuva kohaselt sai
kaebaja Tartu Maakohtu 16. veebruari 2015. a määruse kätte 20. veebruaril 2015. Kaebuse
halduskohtule esitas ta alles 12. märtsil 2015 ehk enam kui 14 päeva pärast maakohtu määruse
kättesaamist. Seega tuleks kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta isegi siis, kui pidada
kaebuse valele kohtule esitamist mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 mõttes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. R. Kattel esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2015. a määruse
tühistada. Määruskaebuse kohaselt esitas kaebaja algse kaebuse 2. veebruaril 2015, st tähtaegselt.
Kaebaja arvas, et halduskohus on maakohtu allüksus, lisaks asuvad mõlemad kohtud ühel aadressil,
mistõttu oli ta kindel, et kaebus jõuab nii või teisiti pädeva kohtuni. Pärast Tartu Maakohtult
määruse saamist 20. veebruaril 2015 oli kaebaja segaduses. Ta võttis ühendust nii maa- kui ka
halduskohtuga ning tal soovitati taotleda kaebetähtaja ennistamist, kuid sealjuures ei selgitatud talle,
kuidas taotluse esitamine täpselt käib ning et sellega seonduvad ka ajalised piirangud. Kuna
maakohtu määrus jõustus 15 päeva pärast selle kättesaamist ning dokumendid lubati alles määruse
jõustumise järgselt tagastada, tundus kaebajale olevat loogiline oodata ära maakohtu määruse
jõustumine enne halduskohtusse pöördumist. Lisaks oli kaebaja veendumusel, et koos kaebusega
tuleb esitada kõik asjaga seotud dokumendid. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule üks päev pärast
seda, kui ta sai kätte maakohtule edastatud dokumendid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks
korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Halduskohtu määrus on piisavalt motiveeritud ning
esitatud põhjendused asjakohased. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust
määruskaebuse rahuldamiseks. Isegi, kui isik ei ole teadlik protsessiõiguse detailidest, ei ole
põhjendatud oodata kaebuse esitamisega halduskohtusse ligikaudu terve kuu, olles sealjuures
teadlik, et asja ei ole pädev menetlema maakohus. Kaebaja on antud juhul otsese põhjuseta
ebamõistlikult viivitanud kaebuse esitamisega halduskohtule. Kaebuse esitamine on võimalik ka
siis, kui isikul endal ei ole võimalik lisada sinna juurde kaebuse eseme ja nõudega seonduvat
dokumentatsiooni. Kui kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmine on teatud informatsiooni
puudumise tõttu takistatud, on kohtul võimalik jätta kaebus määrusega käiguta ning paluda
puuduste kõrvaldamist (HKMS § 120 lg 3). Määruskaebuses loetletud valearusaamad
kohtumenetlusest ei ole ringkonnakohtu arvates käsitletavad mõjuvate põhjustena, mis tingiksid
kaebuse esitamise tähtaja ennistamise.
7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 7. aprilli 2015. a määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene