1-14-1904/28 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 30.aprill 2015.a. 30.aprill 2015.a. Kriminaalasja number 1-14-1904

Kriminaalasi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Berlini erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

Kaitsja

F.T , isikukood XXX, elukoht xxxxxxx maakond xxxxxxx xxxxxxx xxx

Jaan Tedder

Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 387 lg 1, 427 ja 432 lg 1

RESOLUTSIOON

Mitte pöörata F.T-le Pärnu Maakohtu poolt 03.märtsil 2014.a.mõistetud vangistust täitmisele.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele ja F.T-le.

Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Jaan

Tedderi tasuks kohtuistungist osavõtu, ettevalmistumise ja sõiduks kulunud aja eest ning sõidukulu hüvituseks kokku 141.36 eurot.

Kaitsja tasu ja sundtoomise kulu jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva

jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

F.T on karistatud Pärnu Maakohtu poolt 03.märtsil 2014.a. KarS § 424 järgi vangistusega

üks (1) aasta kolm (3) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva, milline asendati üheksasaja kuuekümne nelja (964) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kehtestati F.T lisakohustuseks alustada ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest alkoholivastase raviga ja alluda ravile kuni üldkasuliku töö tegemise lõpuni. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks on kaks aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. 19.märtsist 2014.a.

09.jaanuaril 2015.a. esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, kuna F.T ei täitnud

käitumiskontrolli nõudeid ja üldkasuliku töö ajakava. Kohus arutas erakorralist ettekannet 16.veebruaril 2015.a., kuid ei pidanud vangistuse täitmisele pööramist otstarbekaks.

30.märtsil 2015.a. esitatud erakorralise ettekande kohaselt viis kriminaalhooldaja 16.veebruaril k.a. pärast kohtuistungit F.T-ga läbi korralise registreerimise. Üldkasuliku töö tegemise uut ajakava kriminaalhooldaja veel ei koostanud, sest juhendaja sõnul oli võimalik tööga alustada alles pärast lume

sulamist. Kokkuleppe kohaselt pidi F.T minema ise juhendaja kutsel tööle. 06.märtsil k.a.

teatas juhendaja kriminaalhooldajale võimalusest üldkasuliku tööga alustada ja et ta oli F.T-st kohanud ja 09.märtsiks tööle kutsunud. F.T tööle ei läinud, kuid lubas telefonivestluses tööle minna 10.märtsil. 16.märtsil k.a. jättis F.T tulemata kriminaalhooldaja juurde registreerimisele

ega teatanud selle põhjust. Kui kriminaalhooldaja 18.märtsil k.a. helistas, siis nimetas F.T

põhjuseks nahahaiguse, kuid ei öelnud selle ilmnemise aega. Kokkuleppe kohaselt pidi F.T

tulema registreerimisele 20.märtsil k.a., kuid ei tulnud ega teatanud selle põhjust. 24.märtsil k.a. ei vastanud F.T telefon kriminaalhooldaja kõnedele. 26.märtsil k.a. püüdis kriminaalhooldaja leida F.T-st tema kodust, kuid F.T ei olnud kodus ega vastanud telefonile. Hiljem teise telefoniga helistamise peale F.T vastas ja väitis, et käis Tallinnas arsti juures ja telefonikõne ajal olnud

parajasti teel kodu poole, kuid kohalesaabumise aega ei osanud öelda. Kokkuleppe kohaselt pidi

F.T tulema kriminaalhooldaja juurde registreerimisele 27.märtsil k.a., kuid ei tulnud. Hiljem püüdis kriminaalhooldaja kontrollida F.T elukohta, kuid ei pääsenud koera tõttu ukse taha. F.T telefoninumbril kriminaalhooldaja poolt valitud kõned vajutati pärast mõningast kutsumist

kinni. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja F.T poolt tegemata 698 tunni asendmaist vangistusega.

F.T ei vaidle erakorralisele ettekandele vastu. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt käis ta märtsikuus üldkasulikku tööd tegemas ja riisus lasteparki. Seni on töö tegemist ja kriminaalhooldaja

juurde tulekut takistanud endise elukaaslase MR haigus, kellega koos on pidanud käima Tallinnas korduvalt arsti juures. Viimane ei oska ise Tallinnas liikuda. Samuti sai M.R noahaava, F.T tõi M.R enda juurde elama ja on aidanud tal sidumas käia. Nüüdseks on olukord paranenud ja saaks

hakata jälle üldkasulikku tööd tegema. Kriminaalhooldaja juurde mittetulekuuid ja kokkulepete täitmata jätmisi F.T põhjendada ei oska.

Kaitsja palub anda F.T-le veel võimalus üldkasulikku tööd teha.

Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud. Asjas ei ole vaidlust, et F.T ei ole pärast eelmise erakorralise ettekande arutamist kriminaalhooldaja juurde registreerimisele tulnud ega

võimaldanud uut töö tegemise ajakava koostada. F.T on vältinud kriminaalhooldajaga kontakti ja ei ole oma lubadustest korduvalt kinni pidanud. Üldkasuliku töö tegemist takistavatest põhjustest peab süüdimõistetu ise kriminaalhooldajale teatama. F.T ei ole seda teinud. Karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 kohaselt võib kohus niisugususel juhul pöörata vangistuse täitmisele. Eeltoodule vaatamata peab kohus võimalikuks veel jätta vangistus täitmisele pööramata, sest üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõpuni on veel üle kümne kuu ja üle neljandiku töötundidest on F.T täitnud. Kohus peab vajalikuks anda F.T-le veel ühe võimaluse kohtuotsuse täitmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar kohtunik