3-14-50048/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-50048 Haldusasi T.T.i kaebus Maksuja Tolliameti 27.09.2013 korralduse nr 12.2-3/14521-17 ja 25.10.2013 korralduse nr 12.2-3/14521-22 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — T.T. Vastustaja — Maksuja Tolliamet Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 30.04.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti (MTA) 27.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/14521-17 (edaspidi 27.09.2013 korraldus – tl 5-6) kohustati T.T.it kui kolmandat isikut ilmuma 14.10.2013 kell 09.00 maksuhalduri juurde ja andma selgitusi Kostilata OÜ-s töötamise kohta.

2

Korralduses on märgitud, et MTA kontrollib OÜ Kostilata töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensionija töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.04.2013-30.04.2013. Nimetatud ülesande täitmiseks ning maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet kolmandalt isikult. Maksuhaldur peab suuliste seletuste võtmist maksuhalduri ametiruumides vajalikuks, kuna vahetu kontakti käigus antud seletused on põhjalikumad ning on koheselt võimalik esitada täpsustavaid küsimusi. Lisaks on suuliselt antud vastused teiste isikute poolt vähem mõjutatud võrreldes kirjalikult antud vastustega. Suuliste seletuste andmisel on võimalik kogu informatsioon saada korraga ning see on kolmandale isikule vähemkoormavam kui täpsustavate küsimuste esitamine kirjalikus vormis. Maksuhaldur on pöördunud Kostilata OÜ poole ning on võtnud suulised seletused juhatuse liikmelt. Kostilata OÜ poolt edastatud dokumentide analüüsist selgus, et T.T. töötas kontrollitaval perioodil Kostilata OÜ-s ja võib omada teavet, mis omab tähtsust Kostilata OÜ maksumenetluses tuvastamisele kuuluvate asjaolude kindlakstegemisel. Korraldus sisaldas hoiatust, et korraldusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse T.T.i suhtes rakendada sunniraha. 2. MTA 25.10.2013 korraldusega nr 12.2-3/14521-22 kohustati T.T.it tasuma sunniraha 130 eurot ning täitma 27.09.2013 korralduse 12.11.2013 (tl 7-8). Korraldusest nähtuvalt ei ilmunud T.T. 14.10.2013 kell 09.00 ja maksuhalduri juurde. Ega olnud ilmunud 24.10.2013 seisuga maksuhalduri juurde. T.T. on saatnud 11.10.2013 kell 15:45 maksuhaldurile e-kirja aadressilt xxxxxx@mail.ee, mille kohaselt on T.T.i andmetel Kostilata OÜ jurist maksuhalduriga kokku leppinud osapooltele sobiva aja. Järgnevas kirjas teavitas T.T. maksuhaldurit, et äriühingu jurist lepib kõigile osapooltele sobiva aja kokku ning et T.T. 14.10.2013 suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri juurde ei ilmu. Maksuhaldurile ei ole esitatud T.T.i volitust, samuti ei ilmunud väidetav esindaja korralduses märgitud ajal maksuhalduri juurde. 3. T.T. esitas 30.10.2013 MTA-le vaide MTA 27.09.2013 korralduse tühistamiseks (tl 50-51).MTA 21.11.2013 vaideotsusega nr 6-1/1808-2 jäeti T.T.i vaie rahuldamata (tl 9). 4. T.T. esitas 06.11.2013 MTA-le vaide MTA 25.10.2013 korralduse tühistamiseks (tl 53-54). MTA 21.11.2013 vaideotsusega nr 6-1/1825-2 jäeti T.T.i vaie rahuldamata (tl 10). 5. 19.12.2013 saabus Tallinna Halduskohtule T.T.i kaebus MTA 27.09.2013 korralduse nr 12.2-3/14521-17 ja 25.10.2013 korralduse nr 12.2-3/14521-22 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 05.03.2014 määrusega menetlusse ja tunnistas vastustajaks Maksuja Tolliameti (tl 27-29). 17.10.2014 määrusega määras kohus haldusasja kirjalikku menetlusse (tl 70-72).

KAEBAJA SEISUKOHAD 6. Kaebuse ja täiendavate seisukohtade (tl 1-4, 18-22, 35-38) kohaselt uurib MTA OÜ Kostilata suhtes maksude arvestamise ja tasumise õigsust. Kaebajat kohustati MTA 27.09.2013 korraldusega nr 12.2- 3/14521-17 kolmanda isikuna ilmuma 14.10.2013 kell 09:00 maksuhalduri juurde Tallinna linnas asuvale aadressile Endla 8, andmaks selgitusi äriühingus Kostilata OÜ töötamise kohta. 7. Kaebaja leiab, et ta ei ole OÜ Kostilata seaduslik esindaja ega tegele OÜ Kostilata raamatupidamisega, mistõttu puudub kaebajal võimalus anda informatsiooni OÜ Kostilata maksude arvestamise ja õigsuse kohta. Kaebaja välja kutsumine maksuhalduri ruumidesse on liiga koormav ega ole põhjendatud, sealjuures

3

maksuhalduri selgitus, et suuline seletus on põhjalikum kui kirjalik, ei ole veenev. Maksuhalduril oli antud juhtumil õigus ja võimalus küsida kaebajalt maksuhaldurit huvitavates küsimustes kirjalikku teavet. 8. Kaebaja oli esitanud vaide MTA korraldusele teabe andmiseks ning kuni vaide läbi vaatamiseni ei ole kaebajal kohustust ka korralduse alusel MTA poolt tehtud kohustusi täita. Kuigi vaide esitamise ajaks oli MTA 27.09.203 korralduse täitmise tähtpäev saabunud, ei ole see oluline, kuna antud ajahetkeks ei olnud möödunud MKS § 138 lg-s 1 sätestatud vaide esitamise tähtaeg. Seega oli MKS § 146 lg 2 kohaselt MKS § 61 või § 62 alusel MTA 27.09.203 korralduse täitmine peatunud kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Seega oli MTA korraldus sunniraha määramiseks ebaseaduslik. 9. MTA 25.10.2013 korralduse peale esitatud vaide rahuldamata jätmise põhjuseks tõi MTA, et sunniraha määramine oli seaduslik tulenevalt sellest, et see korraldus, mille täitmise tagamiseks sunniraha määrati, ei olnud sunniraha määramise hetkeks vaidlustatud. MTA jättis tähelepanuta asjaolu, et vaidlustamise tähtaeg ei olnud sunniraha määramise hetkeks veel saabunud. Seega oli sunniraha määramine, enne isiku seadusliku õiguse vaidlustada tema suhtes välja antud haldusakt tähtaja saabumist, täielikult ebaseaduslik. 10. Vaidlustatud korraldused on sisuliselt motiveerimata ja väljastatud ilmse kaalutlusveaga, s.o väljastatud kõiki asjaolusid ja tõendeid kaalumata. Korraldustes teabe andmiseks eelistab MTA järjekindlalt lähtuda oma töökorralduse mugavusest, jättes samas arvestamata ja adekvaatselt hindamata maksumenetluses kogutud tõendite tegeliku sisu ja iseloomu, ignoreerides uurimisprintsiibist tulenevat täiendavate tõendite kogumise ja hindamise vajadust. Samuti on vastustaja poolt ebaõigesti tõlgendatud ja kohaldatud mitmeid materiaalõiguse norme. Nõuetekohaselt põhjendamata ja vastuoluline haldusakt on kontrollimatu ja õigusvastane. Haldusakti motivatsioon ei saa rajaneda oletuslikel asjaoludel.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD 11. Vastustaja peab T.T.i kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalused korraldused on seaduslikud ja põhjendatud ning puudub alus korralduste tühistamiseks. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta menetluskulud haldusasjas nr 3-14-50048 jätta kaebaja kanda. 12. Vastustaja leiab, et kaebaja etteheited vaidlusalustele korraldustele jäävad arusaamatuks, sest kaebaja ei ole oma väiteid millegagi põhjendanud. Kaebaja ei selgita, milliseid tõendeid maksuhaldur oleks pidanud hindama või kuidas on seotud käesoleva vaidlusega kaebaja väide täiendavate tõendite kogumise ja hindamise vajadusest. Vastustaja hinnangul on kaebuses esitatud täiesti sisutühje väiteid. Kaebaja on ekslikult nimetanud vaidlusaluseid haldusakte maksuotsusteks. Põhjendamata ja ebaselge on kaebaja väide materiaalõigusnormide rikkumisest. Kaebaja on üksnes esitanud sätteid maksukorralduse seadusest ja haldusmenetluse seadusest, jättes seejuures selgitamata, milles seisneb tema hinnangul nende sätete ebaõige tõlgendamine või kohaldamine maksuhalduri poolt vaidlusaluste haldusaktide andmisel. 13. MTA 27.09.2013 korralduse osas vastustaja selgitab, et teabe nõudmist kolmandalt isikult reguleerib MKS § 61. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kohta. Kolmandad isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 64 sätestab alused, mille esinemisel on õigus teabe andmisest keeldumiseks. Vastustaja leiab, et kaebajal puudus õigus teabe andmisest keeldumiseks. MTA 27.09.2013 korralduses on põhjalikult selgitatud, millisel põhjusel peab maksuhaldur vajalikuks saada teavet kaebajalt. Asjaolu, et kaebaja ei tegele Kostilata OÜ raamatupidamisega ega oma seetõttu informatsiooni äriühingu maksude arvestamise õigsuse kohta, ei ole asjassepuutuv. Maksuhaldur ei soovinud

4

kaebajalt teavet äriühingu maksude arvestamise õigsuse kohta, vaid kohustas teda andma selgitusi Kostilata OÜ-s töötamise kohta. Samuti on vaidlusaluses korralduses põhjendatud kaebaja maksuhalduri ametiruumidesse kutsumise vajadust. Maksuhaldur on pidanud otstarbekamaks võtta haldusakti adressaadilt suulise seletuse, sest vahetu kontakti käigus saadud vastused on põhjalikumad, koheselt on võimalik esitada täiendavaid küsimusi ning võrreldes kirjalikult antud seletustega on suulise seletuse käigus antud vastused teiste isikute poolt vähem mõjutatud. MKS §-st 59 tulenevalt maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid peab ta maksumenetluses vajalikuks koguda. Seejuures otsustab maksuhaldur ka tõendite kogumise viisi. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Vastustaja leiab, et maksuhaldur on T.T.ile 27.09.2013 korralduse andmisel järginud MKS 10 lg-s 3 sätestatut, valides teabe hankimiseks kõige lihtsama, kiirema ja efektiivsema viisi ning järginud seejuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid. Eeltoodu põhjal on vastustaja seisukohal, et 27.09.2013 korraldus on motiveeritud ning õiguspärane. 14. MTA 25.10.2013 korralduse osas märgib vastustaja, et asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 8 lg 1 esimese lause järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. ATSS § 8 lg 3 p-des 1– 4 toodud loetelu kohaselt on sunniraha rakendamine keelatud vaid juhul, kui ATSS § 8 lg-s 1 nimetatud sunni rakendamise alused on ära langenud, ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on kehtetuks tunnistatud, sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi või halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise HKMS-is ettenähtud korras. MKS § 67 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur MKS §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Kui maksuhaldur on andnud tähtaja korralduse täitmiseks ning teinud seejuures hoiatuse sunniraha võimaliku rakendamise kohta, siis tähendab see, et kui selleks kuupäevaks ei ole kohustused täidetud, on maksuhalduril õigus määrata sunniraha. Kaebaja on talle pandud kohustust rikkunud, jättes korralduse täitmata. Maksuhaldur hoiatas 27.09.2013 korralduses, et korralduse täitmata jätmise korral on maksuhalduril vastavalt MKS § 67 lg-le 1 õigus rakendada sunniraha. Kaebajal oli võimalik sunniraha tasumise kohustuse tekkimist nõuetekohase käitumisega, s.t korralduse täitmisega, ära hoida. Kaebaja jättis 27.09.2013 korralduse täitmata, seega olid sunniraha rakendamise alused 25.10.2013 korralduse tegemise ajal olemas. Asjas ei esinenud ATSS § 8 lg-s 3 märgitud sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et sunniraha määramine enne 27.09.2013 korralduse vaidlustamistähtaja möödumist oli ebaseaduslik. Sunniraha määramisel ei oma tähendust asjaolu, et 27.09.2013 korralduse vaidlustamistähtaeg ei olnud sunniraha korralduse tegemise hetkeks veel saabunud. MKS § 67 lg 2 ei sea sunniraha määramist sõltuvusse ettekirjutuse vaidlustamise tähtajast. Haldusakt omandab kehtivuse ja on täitmiseks kohustuslik alates selle teatavakstegemisest, mitte vaidlustamistähtaja möödumisest (HMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1). Seega ei pidanud maksuhaldur ära ootama 27.09.2013 korralduse vaidlustamistähtaja möödumist. Vastustaja seisukohta, et sunniraha tasumiseks korralduse andmine ei sõltu selle korralduse vaidlustamistähtaja möödumisest, mille täitmise tagamiseks sunniraha määratakse, toetab ka kohtupraktika (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-10-1281, p 11). Vastustaja nõustub kaebajaga, et MKS § 146 lg 2 kohaselt peatub kolmandale isikule MKS § 61 või § 62 alusel antud korralduste täitmine kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Siiski ei ole kaebaja viide MKS § 146 lg-le 2 antud vaidluses asjakohane. Kaebaja esitas vaide maksuhalduri 27.09.2013 korraldusele alles pärast 25.10.2013 korralduse tegemist. Seega ei olnud 25.10.2013 sunniraha määramise korralduse andmise

5

ajal 27.09.2013 korralduse täitmine peatunud ning sunniraha määramine oli lubatud. Eeltoodule tuginedes on vastustaja seisukohal, et 25.10.2013 korraldus on õiguspärane ja põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED 15. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 16. MTA 27.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/14521-17 kohustati kaebajat kui Kostilata OÜ maksumenetluse suhtes kolmandat isikut ilmuma 14.10.2013 kell 09.00 maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks. Kaebaja esitas korralduse tühistamiseks vaide, mille MTA 21.11.2013 vaideotsusega nr 6-1/1825-2 rahuldamata jättis MTA 25.10.2013 korraldusega nr 12.2-3/14521-22 kohustati kaebajat tasuma sunniraha 130 eurot ning täitma 27.09.2013 korralduse 12.11.2013. Korraldusest nähtuvalt ei ilmunud kaebaja 14.10.2013 kell 09.00 maksuhalduri juurde, ega olnud ilmunud ka 24.10.2013 seisuga maksuhalduri juurde. Kaebaja esitas MTA 25.10.2013 korralduse tühistamiseks vaide, mille MTA 21.11.2013 vaideotsusega nr 6-1/1825-2 rahuldamata jättis. Kaebusega taotleb kaebaja MTA 27.09.2013 korralduse nr 12.2-3/14521-17 ja 25.10.2013 korralduse nr 12.2-3/14521-22 tühistamist. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas MTA 27.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/14521-17 kaebaja maksuhalduri juurde suulise teabe andmiseks kohustamist on nõuetekohaselt kaalutud ja haldusakti piisavalt põhjendatud Samuti, kas MTA-l oli õigus teha 25.10.2013 korraldust nr 12.2-3/14521-22 enne MTA 27.09.203 korralduse vaidlustamise tähtaja möödumist. 17. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, muuhulgas ka kolmandalt isikult saadud teave, dokumendid, asjad; ning maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. MKS § 11 lg 2 kohaselt on maksuhalduril pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. MKS § 61 lg 1 esimeses lauses sätestatakse maksuhalduri õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et kolmandad isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 3 kohaselt toimub teabe nõudmine selles sättes nimetatud ja viidatud vorminõuetele vastava korraldusega. Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad MKS § 46 lg 2 järgi olema kirjalikud ning põhjendatud. Ainsa eeldusena kolmandale isikule MKS § 61 lõikes 3 nimetatud korralduse adresseerimisel sätestatakse sama paragrahvi lõikes 2 see, et maksuhaldur oleks varem pöördunud maksukohustuslase poole. Tõendite ja andmete esitamisest on kolmandal isikul õigus keelduda MKS § 64 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel. 18. Kuivõrd MKS-ga on maksuhaldurile antud õigus kolmandalt isikult maksumenetluses igasugust tähendust omavat teavet nõuda ja kolmas isik on sellisel juhul kohustatud nõutud andmeid esitama (MKS § 61 lg 1; vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-24-11, 3-3-1-25-11, 3-3-1-26-11), kaebaja ei ole ka kaebuses toonud välja tõendite ja andmete esitamisest keeldumise asjaolusid (MKS § 64), lähtub kohus asja lahendamisel eeldusest, et kaebaja osas ei esinenud kaevatava korraldusega pandud kohustuse täitmisest keeldumist tingivaid aluseid. 19. Maksuhalduri korraldus, millega nõutakse kolmandalt isikult teabe andmist, on õigusvastane eelkõige juhul kui nõutav teave ei ole ilmselgelt vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate

6

asjaolude kindlakstegemiseks või kui teabe andmine oleks kolmandale isikule põhjendamatult koormav . Käesoleval juhul leiab kohus, et kumbagi neist põhjustest ei esine. 19.1 MKS § 61 lõikest 3 tulenevalt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse. Korralduses märgitakse maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Muuhulgas märgitakse korralduses selle andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3 p 5). Seega tuleb korralduses märkida andmed, millise maksukohustuslase maksumenetlusega seoses teavet kogutakse ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Praegusel juhul on kaevatavas MTA 27.09.2013 korralduses märgitud, et maksuhaldur kontrollib OÜ Kostilata töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, töötasult või muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensionija töötuskindlustusmaksete arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 01.04.2013- 30.04.2013, nimetatud ülesande täitmiseks ning maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada teavet kolmandalt isikult. MTA 27.09.2013 korralduses on ka märgitud, et maksuhaldur on pöördunud Kostilata OÜ poole ning on võtnud suulised seletused juhatuse liikmelt. Kaebajalt teabe nõudmise põhjusena on korralduses välja toodud, et Kostilata OÜ poolt edastatud dokumentide analüüsist selgus, et kaebaja töötas kontrollitaval perioodil Kostilata OÜ-s ja võib omada teavet, mis omab tähtsust Kostilata OÜ maksumenetluses tuvastamisele kuuluvate asjaolude kindlakstegemisel. Korraldusest nähtub ka, et kaebajat kui maksumenetluses kolmandat isikut kohustati teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma MKS §-st 61 juhindudes. Kohtu hinnangul on vaidlustatud korraldus piisavalt põhjendatud ning selles on selgelt väljendatud miks on käesoleval juhul vajalik teabe saamine kolmandalt isikult ehk kaebajalt ning on selgelt näha, millise maksumenetluse jaoks teavet vajatakse. 19.2 Kohus ei pea ebaproportsionaalseks vaidlusaluses korralduses kaebajale pandud kohustust ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lõike 1 viimases lauses on maksuhaldurile selline õigus sõnaselgelt ette nähtud. Liiatigi on maksuhalduril pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle (MKS § 11 lg 2). Kohus ei leia, et korralduses, millega kolmandalt isikult teavet nõutakse, tuleks üksikasjalikult põhjendada kolmanda isiku kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse. Sellise korralduse põhjendamiskohustus on juba korralduse eesmärgist tulenevalt tavapärasest väiksem. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine põhjus, miks maksuhaldur kolmandalt isikult teabe saamist vajalikuks peab. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-98-10, milles Riigikohus tõdes, et ühe ja sama maksumenetluse raames pole õigusvastane ka kolmanda isiku mitmendat korda maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamine, kusjuures täidetud peab olema vaid üldine MKS § 61 lõigetest 1 ja 3 tulenev põhjendamise nõue, s.o viide korralduse andmise õiguslikule alusele ja selgitus korralduse andmise faktilise aluse kohta. Kohtu hinnangul on teabe andmise korralduses pöördumise põhjuse äranäitamine eelkõige vajalik selleks, et kolmas isik saaks aru, millega seoses temalt teavet nõutakse. See on vaidlusalusest korraldusest täiesti arusaadav. Kohus leiab, et kaevatav korraldus on nõuetekohaselt põhjendatud. 19.3 Kaebaja väide, et maksuhalduri juurde isiklikult ilmumine on liiga koormav on tõendamata ja seega paljasõnaline. Kohus ei välista, et maksuhalduri juurde ilmumine võib isikus iseenesest teatud ebamugavustunnet tekitada, kuid pelgalt ebamugavustunde ajendil ei saa olla põhjendatud maksumenetluses tähendust omavate asjaolude välja selgitamata jätmine. Sellisel eeldusel muutuks MKS § 61 lõikes 1 kolmandas lauses sätestatu sisutühjaks. 19.4 Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaevatav MTA 27.09.2013 korraldus on kaebaja õiguste suhtes igati proportsionaalne ning maksuhaldur ei ole selles ka nõudnud kaebajalt teavet, mille kasutamiseks tal

7

vajadus puudub. Seega on kaevatav korraldus õiguspärane ja põhjendatud ning sellega ei ole rikutud kaebaja õigusi. 20. MKS § 67 lg 1 ls 1 kohaselt võib maksuhaldur sama seaduse §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132. MKS § 67 lg 2 ei sea sunniraha määramist sõltuvusse teabe nõudmise korralduse vaidlustamise tähtaja möödumisest. Haldusakt omandab kehtivuse ja on täitmiseks kohustuslik alates selle teatavakstegemisest, mitte vaidlustamistähtaja möödumisest (HMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1). Seega ei pidanud maksuhaldur ära ootama MTA 27.09.2013 korralduse vaidlustamistähtaja möödumist ja võis MTA 25.10.2013 korraldusega kohustada kaebajat tasuma sunniraha. Maksukorralduse seaduse vaidemenetluse peatükis (14 ptk) sätestab MKS § 146 lg 1, et vaide esitamine ei peata vaidlustatava haldusakti täitmist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud juhtudel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt MKS § 61 või 62 alusel kolmandale isikule antud korralduste täitmine peatub kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Seega peatub MKS § 61 või 62 alusel kolmandale isikule antud korralduste täitmine vaide esitamisel. Käesoleval juhul oli MTA 27.09.2013 korralduse täitmise tähtaeg 14.10.2013 kell 09:00. Kaebaja esitas aga vaide 30.10.2013, seega pärast MTA 27.09.2013 korralduses määratud täitmise tähtaega 14.10.2013, mistõttu ei saa MTA 27.09.2013 korralduse täitmine pärast selle täitmise tähtaega esitatud vaide korral enam peatuda. Kuna vaie esitati 30.10.2013, siis ei olnud MTA 25.10.2013 korralduse andmise ajal MTA 27.09.2013 korralduse täitmine peatunud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ka kaevatav MTA 25.10.2013 korraldus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. 21. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, ning kohus ka ei leia, et käesolev kohtuasi oleks MTA igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik