3-15-839/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-839 Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.04.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Türi Apteek OÜ ja Folia Apteek OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja I Türi Apteek OÜ Määruskaebuse esitaja II Folia Apteek OÜ Vastustaja Ravimiamet Puudutatud isik BENU Apteek Eesti OÜ

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 13.04.2015. a määrus, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

2. Teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Ravimiameti 24.03.2015. a otsuse nr XXXXXXX kehtivus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD

1. Folia Apteek OÜ ja Türi Apteek OÜ on Türi linnas apteeke omavad ettevõtted.

2. 24.03.2015 tegi Ravimiamet otsuse nr XXXXXXX , millega muutis BENU Apteek Eesti OÜ tegevusloal nr 688 andmeid ning andis tähtajatult välja BENU Apteek Eesti OÜ muudetud andmetega üldapteegi tegevusloa. Nimetatud otsusest tulenevalt plaanib BENU Apteek Eesti OÜ avada Türi linnas kolmanda apteegi.

3. 01.04.2015 esitasid Folia Apteek OÜ ja Türi Apteek OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Ravimiameti 24.03.2015. a otsus nr XXXXXXX ning peatada esialgse õiguskaitse korras Ravimiameti 24.03.2015 otsuse nr XXXXXXX kehtivus. Kaebuse põhiargumendiks on, et tegutseva apteegi tegevuskoha muutmine ei ole võimalik apteegile juba antud tegevusloa muutmise kaudu, vaid see tuleb otsustada uue tegevusloa väljaandmise menetluse tulemusena. Esialgse õiguskaitse vajadust põhjendavad määruskaebuse esitajad tegevusloast neile tekkiva kahju ja selle kahju hilisema hüvitamise võimaluste puudumisega. Kaebajate hinnangul tuleb ühel kaebajatest majandustegevus lõpetada, kuna uue apteegi avamisega halvenevad olemasolevate apteekide majandustulemused. Samuti on kaebajad täiendava konkurendi lisandumisega sunnitud oma tegevuskulusid vähendama ja seetõttu piirama sisseostetavate ravimite mahtu, mis võib kaasa tuua olukorra, kus mõni ravim on apteegist otsa lõppenud ja seda tuleb tellida. Kaebajad leiavad, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei saaks kahjustatud ka avalik huvi, kuna praegusel hetkel tegutseb Türil kaks apteeki ning kolmanda apteegi lisandumine ei paranda geograafilist kättesaadavust ega ravimite valikut, kuna lisanduv apteek saab olema täpselt olemasolevate apteekide vahel, mis asuvad üksteisest 300 m kaugusel. Kaebajad on seisukohal, et BENU Apteek Eesti OÜ-l ei ole ühe apteegi avamata jäämine majanduslikust seisukohast märkimisväärne ning tema huvid ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel kuidagi pöördumatult kahjustada. Arvestades puudutatud isiku majanduslikku võimekust, ei saa märkimisväärseks kahjuks olla ka tema poolt apteegi avamiseks tehtud investeeringud. Kaebajad peavad kaebust perspektiivseks ning on seisukohal, et vaidlustatud haldusakti õigusvastasus on ilmselge.

4. Tartu Halduskohus peatas 02.04.2015. a määrusega esialgse õiguskaitse korras Ravimiameti 24.03.2015. a otsuse nr XXXXXXX kehtivuse kuni 13.04.2015. Sama määrusega kohustas kohus Ravimiametit ning andis BENU Apteek Eesti OÜ-le kui puudutatud isikule võimaluse esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta.

5. Ravimiamet leidis kohtule esitatud vastuses, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamata ning kaebus on esitatud kaebajate majanduslikest huvidest tagamaks oma majandustegevuse konkurentsi eeliseid. BENU Apteek Eesti OÜ leidis kohtule esitatud vastuses, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub õiguslik alus ja vajadus ning, et kaebajate huvid ei ole ohustatud. Kaebajate väited nendele kahju tekkimise kohta on väärad ning taotlus põhineb põhistamata väidetel. Türi linnas ja vallas elab kokku 9 302 elanikku, s.t isegi kolmanda apteegi lisandumisel teenindaks üks apteek ligikaudu 3 100 elanikku. Seetõttu ei põhine kaebajate oletused objektiivsel tegelikkusel ja majanduslikul loogikal, vaid kaebajad soovivad esialgse õiguskaitse taotlusega kaitsta enda mugavat turupositsiooni, kus nad teenindavad kumbki Eesti keskmisest tunduvalt suuremat arvu elanikke, kuid piiravad seeläbi puudutatud isiku ettevõtlusvabadust. Kaebajate õiguste kaitse kohtuotsusega ei ole võimatu või raskendatud, kuna antud asjas on kaebajate huvid selgelt üksnes majanduslikud, ning isegi juhul, kui kaebus rahuldatakse ja Ravimiameti otsus tühistatakse, on kaebajatel võimalik seaduse alusel nõuda riigilt kahju hüvitamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tekitaks puudutatud isikule suure kahju ja ei ole proportsionaalne. BENU Apteek Eesti OÜ on Türil apteegi avamiseks teinud investeeringuid ligikaudu XXXXXXX euro väärtuses ning hoolimata apteegi tegevusloa olemasolust või selle kehtivusest, tuleb tasuda pidevalt ruumide eest üüri ning kanda muid kulutusi. Kaebajate taotluse rahuldamise korral ei saa puudutatud isik tegevust alustada ja seega tekib ulatuslik kahju saamata jäänud tulu näol. Puudutatud isiku huvid ja ettevõtlusvabadus ning omandipõhiõigus ei saa olla vähem kaitstud selle tõttu, et ta peab rohkem kui ühte apteeki erinevates Eesti piirkondades. Ravimite kättesaadavus Türi piirkonnas paraneks kolmanda apteegi lisandumisel oluliselt, kuna olemasolevad apteegid paiknevad Türi linnasüdamest eemal ja tarbija peab spetsiaalselt minema ühte neist. Avatav apteek asub aga otse linna südames kaubanduskeskuses.

6. Tartu Halduskohus jättis 13.04.2015. a määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole alust pidada kaebust küll ilmselgelt perspektiivituks, kuid samas puudub ka alus pidada seda ilmselgelt perspektiivikaks. Kohtu hinnangul ei saa kaebuse asjaolude pinnal asuda seisukohale, et Türile uue apteegi lisandumine toob kaasa kaebajate jaoks pöördumatud tagajärjed selliselt, et kaebajate õiguste kaitse kohtuotsusega muutuks võimatuks või oluliselt raskendatuks. Seega ei jää kaebajate õigused esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ebaproportsionaalselt kaitseta.

Kohus möönab, et kaebajate käive võib kolmanda apteegi lisandumisel väheneda. Samas loob uue apteegi lisandumine turul konkurentsisituatsiooni, mille vältimist ei ole seadusandja põhiseaduspäraste piirangute kehtestamisega vajalikuks pidanud. Kuigi konkurendi lisandumine halvendab kaebajate võimalusi teenida apteegiteenuse pakkumise kaudu kasumit, ei saa kohtule esitatud andmetest kaebajate eelnevate aastate majandustulemuste kohta teha järeldust, et vaidlustatud otsuse kehtivus tingib vähemalt ühe kaebaja maksejõuetuse. Kohus ei saa võimalike konkurentide tegevust peatada üksnes selleks, et tagada kaebajate majandustegevuse jätkumine.

Ka teistes omavalitsusüksustes tegutsevad apteegid sarnastes konkurentsitingimustes ning on võimelised ennast majandama. Kuigi inimeste ostukäitumine võib tõesti erineda sõltuvalt suuremate keskuste mõjust või muudest asjaoludest, ei saa siiski nõustuda kaebajate väitega, et Türil ei suuda kolm apteeki jätkusuutlikult tegutseda. Isegi juhul, kui jaatada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, ei ole kohtu hinnangul kaebajate huvi konkurentsi piiramise jätkamiseks kaalukam kui kolmanda isiku huvi ettevõtlusvabaduse realiseerimiseks.

Samuti tekib BENU Apteek OÜ-le apteegi avamise võimatuse korral kahju. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav üksnes kaebajate kasumi teenimise tõenäosuse vähenemine ning puudutatud isiku õiguste riive on oluliselt intensiivsem kaebajate huvi, jätkata kasumliku apteegiteenuse pakkumist, riivest. Antud juhul ei õigusta asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist ka avalik huvi. Antud juhul ei ole vastustaja poolt seaduslikkuse põhimõtte rikkumine ilmselge. Samuti ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine rahvatervise huvides, kuivõrd kaebajate apteekide ja BENU Apteek OÜ poolt osutatavad teenused ei erine kvaliteedilt.

Puudutatud isiku ettevõtlusvabaduse eelistamine esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel ei too kaasa ka apteegiteenuse kättesaadavuse vähenemist. Kaebajate enda ja kolmanda isiku väitel pakub kolmas isik teenust Türi elanikele paremini kättesaadavas kohas ja ka ajal, mil kaebajate apteegid on suletud. Seetõttu ei saaks apteegiteenuse kättesaadavuse vähenemisest jaatada isegi juhul, kui üks kaebajatest tegevuse lõpetaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. 28.04.2015 saabus ringkonnakohtusse kaebajate määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.04.2015. a määrusele, milles määruskaebuse esitajad paluvad halduskohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega määruskaebuse esitajate taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldada. Määruskaebuse esitajate õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, kuivõrd arvestades määruskaebuse esitajate senist minimaalset kasumlikkust ning Türi valla elanikke teenindavate apteekide suurt arvu, võib kohtumenetluse kestel vähemalt üks määruskaebuse esitajatest muutuda maksejõuetuks.

Ebaõige on kohtu järeldus, et iga valla elanikke teenindavad ainult konkreetse valla apteegid, mistõttu on Türi linnas ja vallas asuval kolmel apteegil piisavalt kliente. Arvestades, et ravimite hinnad ja valik on apteekides samad, kasutavad iga valla, sh Türi valla, elanikud eelduslikult endale lähimal asuva apteegi teenuseid, milleks ei pruugi olla samas vallas asuv apteek. Seega teenindavad Türi valla 9583 elanikku kõikide nimetud kohtade apteegid, mida on kokku 14. Lisaks eelnevale on tõenäoline, et Paide kui suurema linna vahetu läheduse tõttu kasutab suur osa Türi elanikke Türi linna apteekide asemel Paides asuvate apteekide teenuseid.

Seega on ebaõige halduskohtu järeldus, nagu oleks ka kolmel Türi linnas tegutseval apteegil piisavalt klientuuri, et vältida käibe olulist vähenemist ja maksejõuetuse tekkimist. Määruskaebuse esitajad juhivad tähelepanu sellele, et nad on proviisorapteegid, kes juba töötavad maksimaalselt efektiivselt ega oma erinevalt ketiapteekidest võimalusi maksejõuetuse ärahoidmiseks majandustegevuse efektiivsuse parandamisega näiteks ristsubsideerimise või muude ketiapteekidele kättesaadavate meetmete teel. Seega ei ole määruskaebuse esitajatel võimalik oma majandustegevust efektiivsemaks muuta ja hoida sellega ära esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tekkivad pöördumatud tagajärjed.

Määruskaebuse esitajate huvi jätkata majandustegevusega on kaalukam puudutatud isiku huvist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega vähemalt ühele määruskaebuse esitajale kaasnev maksejõuetus on pöördumatu ja oluliselt raskem tagajärg kui puudutatud isikule esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnevad tagajärjed. Puudutatud isik ei kaota esialgse õiguskaitse kohaldamisega võimalust tulu teenida. Ainus puudutatud isikule kaasnev tagajärg esialgse õiguskaitse kohaldamisega oleks see, et puudutatud isik ei saa kolida praegu Kadriorus tegutsevat apteeki Türile.

Asjaolu, et puudutatud isik võib olla kandnud kolimise soovist tulenevalt kulutusi, ei kaalu mingil juhul üles määruskaebuse esitajatele tekkivat pöördumatut kahju vähemalt ühe määruskaebuse esitaja maksejõuetuse tekkimise näol.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 13.04.2015. a määrus määruskaebuse esitajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab Ravimiameti 24.03.2015. a otsuse nr XXXXXXX kehtivuse.

9. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu poolt esitatud seisukohaga, et BENU Apteek OÜ-le Ravimiameti poolt antud loa hilisema õigusvastasuse korral ei saaks määruskaebuse esitajale tekkida pöördumatut kahju. Määruskaebuse esitajad on usutavalt selgitanud, et uue apteegi avamise korral peab üks neist tõenäoliselt oma tegevuse lõpetama. Tegevuse lõpetamine kujutaks endast pöördumatut kahju, sest ettevõtte taaskäivitamine ei pruugi osutuda majanduslikult ega psühholoogiliselt võimalikuks. Peale selle võib kohtuotsuse täitmine kaebuse rahuldamise korral osutuda raskendatuks või võimatuks, sest ei pruugi olla võimalik sulgeda juba uksed avanud uut apteeki, kuna sellisel juhul ei pruugi enam olla tagatud ravimite kättesaadavus.

10. Samuti ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et avalik huvi ei õigusta esialgset õiguskaitset, kuna halduskohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul selles osas küsimust õigesti püstitanud. Riigikohtu üldkogu on kahel korral kinnitanud, et avalik huvi seisneb apteegiteenuse kättesaadavuse tagamises, kusjuures eristada tuleb kättesaadavust suure ja vähese nõudlusega piirkondades (RKÜKo 3-4-1-2-13, 09.12.2013, p 119, 132, 138; 3-4-1-30-14, 22.12.2014, p 66). Türi vallas teenindab praegu 9583 elanikku kaks apteeki, kuid lähikonnas on veel 14 apteeki. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada Türi valda suure nõudlusega piirkonnaks. Ringkonnakohus leiab, et enne kui turule tulija ettevõtlusvabadust ja huvi olemasoleva olukorra muutmise vastu saab pidada olulisemaks juba tegutsevate apteekide huvist olemasoleva olukorra püsimise vastu, tuleb kontrollida kohtulikult üle Ravimiameti 24.03.2015. a otsuse nr XXXXXXX õiguspärasus.

11. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et tulenevalt HKMS § 249 lg-st 4 kehtivad esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.

Maili Lokk Tiina Pappel Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/