3-14-52762/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-52762 Haldusasi A.E.i kaebus Maksuja Tolliameti 16.09.2014 korralduse nr 12.2- 3/022605-7 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – A.E.; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Miiko Vainer RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 30.04.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti 16.09.2014 korraldusega nr 12.2-3/022605-7 kohustati OÜ Roheline Valik endist juhatuse liiget A.E.i kui kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri ametniku juurde dokumentide esitamiseks ja suulise teabe andmiseks (tl 9-11).

2. A.E. esitas eelnimetatud korralduse peale vaide, mis jäeti Maksuja Tolliameti 21.10.2014 vaideotsusega nr 6-1/2396-2 rahuldamata (tl 12-13).

3. A.E. esitas 11.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 16.09.2014 korralduse nr 12.2-3/022605-7 tühistamiseks.

4. Tallinna Halduskohtu 11.12.2014 määrusega võeti A.E.i kaebus menetlusse (tl 16) ning küsiti Maksuja Tolliametilt seisukohta. Maksuja Tolliamet vastas 22.12.2014.

5. Tallinna Halduskohtu 16.03.2015 määrusega määrati asi lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 35).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

6. Kaebaja leiab, et Maksuja Tolliamet on dokumentide ning teabe esitamise kohustuse lahti kirjutanud raskesti mõistetavalt ja ebaselgelt. Kaebaja arvates ei ole korralduses sisalduv dokumentide esitamise palve käsitletav kohustusena, mistõttu on ka sunniraha hoiatus põhjendamatu ning selle rakendamine tulevikus õigusvastane. Kaebaja leiab, et kuna kohustus on jäetud konkretiseerimata, siis ei ole tegemist dokumentide esitamise kohustusega, mida saaks täita. Jättes kasutamata kõik seadusega lubatud meetmed teabe ja dokumentide saamiseks maksukohustuslaselt on maksuhaldur pöördunud kolmanda isiku poole ennatlikult. Sunniraha hoiatus ei saa rajaneda oletustel ning konkretiseerimata kohustuste asetamisel. Konkretiseerimata kohustuse asetamisel võib tekkida olukord, kus kolmas isik esitab mõne olemasoleva dokumendi, kuid maksuhaldur leiab, et esitatud ei ole kõiki dokumente ning rakendab sunniraha. Maksuhaldur on jätnud kaebajale selgitamata, millised olid tulemused pöördumisel Roheline Valik OÜ poole. Samuti ei ole usutav, et täisühingul Postovar kui ühendaval ühingul puuduvad OÜ Roheline Valik dokumendid, pigem viitab see maksuhalduri tegevuse takistamisele, mille suhtes peaks maksuhaldur võtma tarvitusele seaduses sätestatud meetmed.

7. Nõustuda ei saa ka vastustaja poolt vaidemenetluses edastatud seisukohaga, mille kohaselt võis kolmas isik teada vaid seda, millise äriühinguga ja millise ajavahemikuga seoses teavet küsitakse ja seda, et teabe saamise vajadusele oleks viidatud. Korralduses peab olema üheselt selgitatud kolmanda isiku poole pöördumise põhjused, viited miks maksukohustuslaselt ei ole võimalik teavet saada ning mida maksuhaldur on teinud teabe saamiseks. Kaebaja ei saa nõustuda ka sellega, et maksukohustuslaselt ei pea olema eelnevalt küsitud kolmanda isikuga kokkulangevaid küsimusi. Vaidlustatud korraldusest ei ole kontrollitav, kas maksuhaldur on samu küsimusi ja dokumente küsinud ka maksukohustuslaselt. Kaebajale ei ole esitatud konkreetset nimekirja selle kohta, millised dokumendid on vaja esitada ning seega ei ole võimalik tõendada, et samu dokumente oleks küsitud maksukohustuslaselt. Kolmanda isiku poole pöördumine on olnud alusetu, sest maksuhaldur on jätnud sisuliselt arvestamata MKS § 61 lg 2 toodud piirangu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja on seisukohal, et korraldus on piisavalt motiveeritud, konkretiseeritud ja arusaadav ning selle tühistamiseks puudub alus.

9. Maksuja Tolliametil on kaalutlusõigus otsustada, kellelt millist teavet maksumenetluses küsida (MKS § 11 ning § 59 lg 1). Maksuhalduri hinnangul olid kolmandalt isikult teabe küsimise eeldused täidetud. Kaebaja ei ole viidanud ka mõnele maksukorralduse seaduse paragrahvis 64 toodud asjaolule, mille alusel saaks teabe andmise kohustust vältida. Nõustuda ei saa, et vaidlustatud korralduses toodud motivatsioon on ebapiisav ja ebakonkreetne - maksuhaldur on sõnaselgelt toonud välja kaks maksukohustuslase maksuarvestust puudutavat etappi, mille osas on maksuhaldur pöördunud maksumaksja enda poole ja millega seoses vajab teavet nüüd A.E.ilt. Korralduses on toodud konkreetselt välja ka periood, mille osas toimub kontrollimenetlus maksumaksja suhtes ja millega seonduvalt vajab maksuhaldur teavet ning dokumente A.E.ilt. Isikule on antud täpsed tähtajad kohustuse täitmiseks. Antud juhul on ilmselge, et kui isik on olnud äriühingu juhatuse liige mingisuguste maksuhaldurit huvitavate tehingute väidetava toimumise perioodil, siis on tal on nende tehingutega ka seos. Maksuhaldur ei pea kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, mida nõutud teabe ja dokumentide abil võidakse tõendada. A.E. ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, miks talle kui kolmandale isikule adresseeritud korraldus kuidagi ebamõistlikult või ebaproportsionaalselt tema subjektiivseid õigusi piiraks või oleks ülemäära koormav. Esitatud on üksnes paljasõnalisi ning põhimõttelist mittenõustumist väljendavaid seisukohti.

10. Asjakohatu ning seosetu on väide, et kohustus teavet ning dokumente esitada on praegusel juhul ebakonkreetne ning seda ei saa täita. Maksuhalduri veendumusel saab korralduse vaidlustamine teenida üksnes maksumenetluse tahtliku takistamise eesmärki. Mõistliku, heatahtliku ning head koostööd soosiva kolmanda isiku ning endise juhatuse liikmena oleks A.E. korralduse vaidlustamise asemel tulnud maksuhalduri juurde või küsinud täpsustavaid küsimusi, mitte tehes etteheiteid korralduses toodud kohustuse üldsõnalisuse ning sellega kaasneva väidetava arusaamatuse kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksuja Tolliameti 16.09.2014 korraldust, millega kohustati OÜ Roheline Valik endist juhatuse liiget A.E.i kui kolmandat isikut ilmuma 30.09.2014 kell

14.00 maksuhalduri ametniku juurde ja andma suulisi seletusi ning esitama dokumente eelnimetatud osaühingu majandustehingute kohta perioodil oktoober 2013 kuni jaanuar 2014. Samuti selgitati korralduses, et teabe andmisest ja dokumentide esitamisest on õigus keelduda üksnes MKS §-s 64 sätestatud alustel ja et korralduse täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha.

12. Kaebaja on seisukohal, et korraldus on raskesti mõistetav, konkretiseerimata ja ebaselge ning sunniraha hoiatus põhjendamatu. Samuti ei ole korraldus kaebaja arvates kontrollitav ega täidetav. Kaebaja heidab vastustajale ette ka osaühingu Roheline Valik poole pöördumise tulemuste selgitamataning maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide saamiseks seadusega lubatud meetmete kasutamata jätmist, mis viitab sellele, et kolmanda isiku poole on pöördutud ennatlikult.

13. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud selle andmise alusena maksukorralduse seaduse paragrahvile 46, paragrahvi 61 lõigetele 1 ja 3 ning paragrahvi 62 lõigetele 1 ja 3. MKS §-s 46 on toodud välja maksuhalduri poolt antavatele haldusaktidele esitatavad põhinõuded, MKS § 61 lg 1 kohaselt on aga maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks maksukorralduse seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt sama seaduse §-s 50 sätestatule. MKS § 62 lg-s 1 sätestatakse, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib MKS § 61 lõikes 2 sätestatud piirang. Sama seaduse ja paragrahvi kolmanda lõike kohaselt näidatakse ette või esitatakse lõikes 1 nimetatud dokumendid ja asjad maksuhalduri ametiruumides, välja arvatud juhul, kui 1) asjade või dokumentide vaatlemiseks või kontrollimiseks nende asukohas on saadud haldusakti adressaadi nõusolek või 2) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel, kui see ei põhjusta haldusakti adressaadile ülemääraseid kulutusi või 3) dokumentide või asjade maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine on võimatu või võib põhjustada haldusakti adressaadile ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi või 4) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente elektrooniliselt.

14. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hinnata põhiliselt seda kas vaidlustatud haldusakt on maksukorralduse seaduses sätestatuga kooskõlas, kas kolmandale isikule esitatud nõude puhul ei kehtinud seaduses ettenähtud piirangud ja kas korraldust on vajalikul määral põhjendatud. Mis puutub kaebaja nendesse väidetesse, mis seonduvad ühel või teisel viisil haldusakti ebapiisava motiveeritusega, siis lähtuvalt haldusmenetluse seaduse paragrahvist 58 ei saa kaebust rahuldada üksnes (võimalike) menetlusja vorminõuete rikkumise tõttu kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja sisulist otsustamist.

15. Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud haldusakt maksukorralduse seaduses ettenähtud nõuetele. Maksuhalduril on õigus MKS § 61 lg 1 alusel nõuda kolmandatelt isikutelt vajaduse korral teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. MKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb enne teabe nõudmist kolmandalt isikult pöörduda üldjuhul alati kõigepealt maksukohustuslase poole, kuid antud juhul on vastustaja seda ka teinud. See nähtub selgelt vaidlustatud haldusaktist. Maksuhaldur on pöördunud nii osaühingu Roheline Valik kui ka tema õigusjärglase täisühingu Postovar poole, kuid küsitud teavet ei edastatud. Täisühingu juhatuse liige on maksuhaldurile selgitanud, et temal nimetatud kontrolliperioodi kohta dokumente ei ole ja vastavate majandustehingute kohta ei osanud ta samuti selgitusi anda. Kaebaja väide, mille kohaselt jättis maksuhaldur seadusega lubatud meetmed kasutamata, ei ole põhjendatud. Maksuhaldur ei pidanud kolmandale isikule tehtud korralduses detailselt selgitama maksukohustuslase suhtes läbiviidava maksumenetluse kõiki asjaolusid ega seda, mida nõutud teabe ja dokumentide abil soovitakse tõendada. Seda maksukorralduse seaduse sätetest ei tulene. Lähtuvalt MKS §

67 lõikest 1 võib sama seaduse §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse, et

kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.

16. Antud juhul ei saa ka seda ette heita, et haldusakt sisuliselt motiveerimata oleks olnud või et kaebaja selle eesmärki ei oleks mõistnud, sest vaidlustatud korraldusest järeldus selgelt, et nõutav teave seostus OÜ Roheline Valik käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrollimisega. Korralduses on selgitatud, et pöördumise tingis sõiduki võõrandamine, mille müügikäibe deklareerimist ei nähtunud ja et Noole tee 7 kinnistuga seotud kulutusi kajastati sisendkäibemaksuarvestuses, kuid omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse tagamiseks ning OÜ Roheline Valik kasuks tehtud eelmärke kustutamise järgselt vastavatelt käibedeklaratsioonidelt sisendkäibemaksu korrigeerimist ei ilmnenud. Samuti viitas maksuhaldur täiendavalt veel kahe kinnistu võõrandamise müügikäibe deklareerimata jätmisele. Seega pidi olema kaebajale tema kui OÜ Roheline Valik endise juhatuse liikme poole pöördumise tarvidus arusaadav. Kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud vaidlustatud korraldus täidetav, ei ole samuti põhjendatud. Haldusasja materjalist ei nähtu, et A.E. oleks ettenähtud kuupäeval maksuhalduri juurde ilmunud ning korraldust näiteks osaliseltki täita püüdnud. Seega on väide paljasõnaline.

17. Maksukorralduse seaduse § 11 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab maksuhaldur arvestama maksude tasumise õigsuse kontrollimisel kõiki tähendust omavaid asjaolusid ning otsustama maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning koguma asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Vaidlustatud haldusakt selle põhimõttega vastuolus ei ole, seda on piisavalt motiveeritud ning samuti ei ole ilmnenud muid menetlusvõi vorminõuete rikkumisi või vastavate piirangute eiramisi, mille pinnalt tuleks kaebus rahuldada. Seega ei ole vaidlustatud haldusakti tühistamiseks alust ning kaebus jääb rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik