3-15-103/70 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-103 Haldusasi OÜ Lapavira kaebused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.08.2013. a otsuse nr XXXXX ja 15.10.2013. a vaideotsuse nr XXXXX osaliseks tühistamiseks ning kaebaja investeeringutoetuse taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 12.03.2014. a otsuse nr XXXXX tühistamiseks, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 04.08.2014. a otsuse nr XXXXX tühistamiseks ning kaebaja 14.02.2014. a taotluse uuesti läbi vaatamiseks kohustamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Lapavira 26.02.2015. a määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a määrusele ning 04.09.2014. a määrusele ja 10.11.2014. a kohtuistungil tehtud määrusele Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ Lapavira, esindaja advokaat Heidi Rajamäe-Parik Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Lapavira 26.02.2015. a määruskaebus osaliselt, s.o osas millega taotleti Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a määruse tühistamist.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu poolt käesolevas asjas 18.02.2015. a tehtud määrus ning saata asi halduskohtule tagasi eelmenetluse jätkamiseks ja kolmandate isikute menetlusse kaasamise taotluse uueks lahendamiseks.

3. Keelduda menetlusse võtmisest ja tagastada OÜ Lapavira 26.02.2015. a määruskaebus osas, millega taotleti Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse ning 10.11.2014. a kohtuistungil tehtud määruse tühistamist.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 14.08.2013. a otsusega nr XXXXX jäeti rahuldamata OÜ Lapavira esitatud investeeringutoetuse taotlus nr XXXXX mille maht oli XXXXX eurot. Taotlus jäeti rahuldamata põllumajandusministri 12.05.2008. a määruse nr 46 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord (edaspidi määrus nr 46) § 15 lg 1 alusel, kuna hindamise tulemusena saadud punktisummade alusel koostatud taotluste paremusjärjestuse kohast tulenevalt ei jätkunud taotluse rahuldamiseks taotluste rahastamiseks eraldatud eelarvelisi vahendeid.

2. PRIA 14.08.2013. a otsusega nr XXXXX rahuldati Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, BM Trade OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ ja Albu Fish Factory taotlused. OÜ Lapavira esitas 13.09.2013 PRIA-le vaide, mis PRIA 15.10.2013. a vaideotsusega nr XXXXX rahuldati osaliselt. OÜ Lapavira taotlus PRIA 14.08.2013. a otsuse nr XXXXX tühistamiseks XXXXX euro ulatuses jäi rahuldamata. OÜ Lapavira taotlus võeti uuesti menetlusse ning OÜ-le Lapavira tehti pärast vaidemenetlust ettepanek vastavalt määruse nr 46 § 15 lg-le 4 taotluse osaliseks rahuldamiseks XXXXX euro ulatuses.

3. OÜ Lapavira esitas 14.11.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega taotles PRIA 14.08.2013. a otsuse nr XXXXX tühistamist osas, millega oli rahuldatud Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ, Albu Fish Factory OÜ taotlused summa XXXXX euro ulatuses, PRIA 15.10.2013. a vaideotsuse nr XXXXX p-i 3 tühistamist, millega jäeti rahuldamata OÜ Lapavira 2013. a Euroopa Kalandusfondi meetme 2.1 vesiviljeluse investeeringutoetuse saamiseks esitatud taotlus XXXXX eurot ületavas osas summas XXXXX eurot ning PRIA kohustamist kaebaja esitatud taotluse täies ulatuses (XXXXX eurot) uuesti läbivaatamiseks. Tartu Halduskohus võttis 27.11.2013 kaebuse kohtuasjana nr 3-13-2362 menetlusse.

4. 14.02.2014 esitas OÜ Lapavira PRIA-le avalduse toetustaotluse tingimuslikuks muutmiseks. PRIA jättis avalduse 12.03.2014. a otsusega nr XXXXX rahuldamata. OÜ Lapavira esitas selle peale 09.04.2014 vaide, mille PRIA jättis 11.06.2014. a vaideotsusega nr XXXXX rahuldamata. OÜ Lapavira esitas 10.07.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, millega palus tühistada PRIA 12.03.2014. a otsus nr XXXXX ning kohustada PRIA-t kaebaja taotlus uuesti läbi vaatama. Tartu Halduskohus võttis 18.08.2014 OÜ Lapavira kaebuse kohtuasjana nr 3-14-51443 menetlusse ning 15.09.2014 liitis kaebused haldusasjades nr 3- 13-2362 ja 3-14-51443 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks sai 3-14-51443.

5. 02.12.2014 esitas kaebaja taotluse lahendada kolmandate isikute kaasamise taotlus. Kaebaja taotles kolmandate isikutena Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ ja Albu Fish Factory OÜ kaasamist menetlusse.

6. Vastustaja leidis 08.12.2014. a vastuses kaebaja taotlusele kolmandate isikute kaasamise osas, et see taotlus tuleks jätta rahuldamata, kuna Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ ja Albu Fish Factory OÜ kaasamine menetlusse kolmandate isikutena ei ole vajalik ega otstarbekas. Kaebaja on vaidlustanud nimetatud äriühingutele toetuse määramise. Toetuse määramisel oli aluseks PRIA poolt taotlejatele hindepunktide andmine (sh taotlustele ekspertiiside tegemine). Kuna nimetatud äriühingud ei ole osalenud oma taotluste menetlemise protsessis, siis ei saa PRIA hinnangul nad anda ka seisukohta PRIA poolsele menetlusprotsessile. Kui eeltoodud isikud ei ole osalenud hindamisprotsessis või ekspertiiside tegemises, siis pole neil võimalik vastavate tegevuste osas esitada objektiivset informatsiooni.

7. 15.01.2015 esitas OÜ Lapavira Tartu Halduskohtusse kaebuse, millega palus tühistada PRIA 04.08.2014. a otsus nr XXXXX , millega PRIA oli jätnud kaebaja toetustaotluse osaliselt rahuldamata ning kohustada PRIA-t 14.02.2014. a toetustaotluse osalise rahuldamise taotlus uuesti läbi vaatama. Tartu Halduskohtus registreeriti OÜ Lapavira 15.01.2015. a kaebus haldusasjana nr 3-15-103. Tartu Halduskohus liitis 19.01.2015 OÜ Lapavira kaebused haldusasjades nr 3-14-51443 ja 3-15-103 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks sai 3-15-103.

8. Tartu Halduskohus jättis 18.02.2015. a määrusega kaebaja taotluse kolmandate isikute kaasamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et isikutel, kelle kaasamist menetlusse kolmandate isikutena taotletakse, on küll puutumus antud kohtumenetlusega, ent HKMS § 20 lg-st 1 ei tulene kohustust, et halduskohtumenetlusse tuleb automaatselt kaasata kõik potentsiaalselt puudutatud isikud. Halduskohtu hinnangul ei ole nimetatud isikute kaasamine põhjusel, et nad võivad esitada kohtule informatsiooni seonduvalt PRIA poolt läbi viidud haldusmenetlusega, vajalik ega otstarbekas. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et nimetatud isikutel ei oleks PRIA tegevuste osas esitada mingit objektiivset informatsiooni, mis aitaks kaasa antud kohtuasja õigele lahendamisele. Kaebaja poolt taotletud kolmandate isikute menetlusse kaasamine üksnes pikendaks kohtumenetluse kestust ebamõistlikult ega aitaks mitte kuidagi kaasa efektiivsele halduskohtumenetlusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja esitas 26.02.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a määrusele, esitades samas määruskaebuses vastuväited ka halduskohtu muudele määrustele (04.09.2014. a määrus ja 10.11.2014. a määrus) ja taotledes kõigi kolme määruse puhul nende tühistamist ning kaebaja poolt halduskohtule esitatud taotluste rahuldamist. Kaebaja on seisukohal, et kolmandate isikute kaasamine on kohtu kohustus ning HKMS § 20 lg-st 1 tulene kohtule diskretsiooniõigust. Kohus on ebaõigesti leidnud, nagu sooviks kaebaja kolmandate isikute kaasamist menetlusse põhjusel, et nimetatud isikud võivad esitada informatsiooni seonduvalt PRIA poolt läbi viidud haldusmenetlusega. Määruskaebuse kohaselt taotles kaebaja kolmandate isikute kaasamist seetõttu, et menetluses otsustatakse nende isikute õiguste ja kohustuste üle. Kolmandate isikute kaasamise eesmärk ei ole kiirendada kohtumenetlust ega saada neilt informatsiooni või seisukohti, vaid nende kaasamise eesmärk on tagada õigusemõistmine seaduse alusel. Kohus eksib ka selles, et nimetatud isikutelt pole võimalik saada tõendeid ja seisukohti asja õigeks lahendamiseks. Kaebaja on vaidlustanud ka nimetatud isikute esitatud projektide maksumused, mille algandmed pärinevad nendelt isikutelt.

Kaebaja esitab määruskaebuses ka vastuväited kohtu 04.09.2014. a tõendite kogumata jätmise määrusele ning 10.11.2014. a kohtuistungil tehtud määrusele, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kogutavate tõendite pinnal ekspertiisi tegemiseks. Kohus jättis kaebaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata põhjendustega, et dokumendid sisaldavad kohtu hinnangul isikute ärisaladust ning et kohus ei kahtle, et PRIA poolt läbiviidud haldusmenetluse raames tellitud ehitusekspertiisid on usaldusväärsed. Kaebaja on seisukohal, et ärisaladuse kaalutlusel ei saa tõendit kogumata jätta. Tõendite kogumise eesmärgiks on tõendada kaebaja väidet, et rahuldatud toetustaotluste PRIA poolt hinnatud abikõlbulik maksumus oleks pidanud olema väiksem, mis toob kaasa nende taotluste rahuldamise õigusvastasuse. Tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisega on kohus rikkunud kohustusliku sisuga menetlusnormi, sest HKMS § 122 lg 2 p 5 kohaselt nõuab kohus eelmenetluses vastustajalt välja ka haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud dokumendid. Ekspertiisitaotluse jättis kohus 10.11.2014. a istungil rahuldamata põhjendusega, et eksperdi arvamused on juba olemas, sest PRIA on ekspertiisi läbi viinud. Kaebaja on seisukohal, et kohtulikku ekspertiisi tuleb eristada haldusmenetluses läbi viidud ekspertiisist. Haldusmenetluses tehtud ehitustehniline ekspertiis erineb ka finants-majanduslikust ekspertiisist, mida kaebaja taotles.

10. Halduskohus võttis 27.02.2015. a määruskaebuse 18.02.2015. a määruse peale esitatud osas menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohus ei pidanud vajalikuks küsida kaebaja määruskaebusele vastustaja seisukohta, kuivõrd vastustaja on juba kohtule oma seisukoha kolmandate isikute kaasamise osas avaldanud. Samuti leidis halduskohus, et ta ei pea võtma seisukohta määruskaebuses sisalduvate vastuväidete kohta seoses halduskohtu 04.09.2014. a ja 10.11.2014. a määrustega, sest need vastuväited on adresseeritud üksnes Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

12. Kaebaja on käesolevas haldusasjas vaidlustanud ka PRIA 14.08.2013. a otsuse nr XXXXX , millega rahuldati Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, BM Trade OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ ja Albu Fish Factory taotlused. Kaebaja taotles halduskohtult kolmandate isikutena Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ ja Albu Fish Factory OÜ menetlusse kaasamist.

13. Halduskohus on OÜ Lapavira kaebuse PRIA 14.08.2013. a otsuse nr XXXXX peale, millega rahuldati Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, BM Trade OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ ja Albu Fish Factory taotlused, 27.11.2013 menetlusse võtnud ning küsinud vastustajalt vastust (I kd, tl 21). Vastustaja on halduskohtule 17.12.2013 esitatud vastuses märkinud, et ta ei nõustu kaebaja väitega, et PRIA 14.08.2013. a otsus nr XXXXX rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sh õigust saada toetust ja õigust ettevõtlusvabadusele ning riivab tema omandiõigust (I kd, lk-d 24-25), s. o tõstatanud küsimuse, kas kaebajal on õigus vaidlustada PRIA haldusakti, mille adressaadiks ta ise ei olnud. Vastustaja on osundanud ka sellele, et Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole toetuse taotlejal subjektiivset õigust toetusele ning hindamiskomisjonile antud hindamisruumi ulatuslikkusega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine (vt. nt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18; 12.05.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 12 ja 15.01.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-71-13, p 18). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist (vt. Riigikohtu erikogu 20.12.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2012. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 19). Viimatimainitud 2012. a määruses ja ka haldusasjas nr 3-3-1-29-12 tehtud lahendis on Riigikohus siiski teatud juhtudel aktsepteerinud kaebeõiguse olemasolu ka sellise haldusaktiga seoses, mille adressaadiks kaebaja ise ei ole ja mis tema õigusi otseselt ei reguleeri.

14. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Halduskohus on jätnud isikud, kelle kaasamist kolmandate isikutena taotleti, kaasamata põhjendusega, et neil isikutel on küll käesoleva kohtumenetlusega puutumus, ent kohtu hinnangul ei tulene HKMS § 20 lg-st 1, et halduskohtumenetlusse tuleb kaasata kõik potentsiaalsed puudutatud isikud. Samuti märkis halduskohus taotluse rahuldamata jätmise alusena seda, et kaebaja poolt taotletud kolmandate isikute menetlusse kaasamine üksnes pikendaks kohtumenetluse kestust ebamõistlikult ega aitaks mitte kuidagi kaasa efektiivsele halduskohtumenetlusele.

15. Riigikohus on isikute puutumuse arvestamist nende kolmanda isikuna menetlusse kaasamise otsustamisel pidanud lubatavaks üldkorralduste vaidlustamisel, kui haldusakt mõjutab määratlemata hulga isikute õigusi (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.04.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-13-04, p 11). Antud juhul ei ole vaidlustatud haldusaktiks aga üldkorraldus. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et HKMS § 20 lg 1 kohaselt ei ole kohtul kaalutlusõigust, kas kolmas isik menetlusse kaasata või mitte juhul, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Riigikohtu praktika kohaselt on kolmandate isikute menetlusse kaasamise nõue imperatiivne, kui isik vastab halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kolmanda isiku tunnustele (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.01.2004. a otsus asjas nr 3-3-3-1-04, p 7). Seega tuleb kolmandate isikute kaasamise otsustamisel lahendada üksnes küsimus, kas tulevase kohtulahendiga võidakse otsustada nende isikute õiguste ja kohustuste üle, kelle kolmanda isikuna kaasamist taotletakse.

16. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud tühistamisnõude PRIA 14.08.2013. a otsuse nr XXXXX osas, millega PRIA rahuldas Aquafish OÜ, OÜ Liki Mõis, Vikerforell OÜ, Kaiu Fishfarm OÜ ja Albu Fish Factory taotlused toetuse saamiseks. HKMS § 177 lg 2 kohaselt kehtib kohtuotsus haldusakti tühistamise või tühisuse tuvastamise osas kõigi isikute kohta. Kaebaja tühistamisnõue PRIA 14.08.2013. a otsuse nr XXXXX osas on halduskohtu poolt menetlusse võetud. Kui selle otsuse peale esitatud kaebus rahuldatakse ning PRIA nimetatud otsus tühistatakse, jäävad viidatud haldusakti adressaadid haldusaktiga antud soodustusest (toetusest) ilma. Järelikult on käesolevas haldusasjas menetluses nõue, mille lahendamisel otsustatakse nende isikute õiguste ja kohustuste üle, kelle kaasamist menetlusse kolmanda isikuna taotleti, ning HKMS § 20 lg-st 1 tulenevalt tuleks kohtul sellised isikud kolmanda isikuna menetlusse kaasata.

17. Halduskohus on kolmandate isikute menetlusse kaasamata jätmist põhjendanud ka sellega, et kuna nimetatud isikud ei osalenud oma taotluste menetlemise protsessis, siis ei saa nad anda seisukohta ka PRIA poolsele menetlusprotsessile ning neil ei ole võimalik PRIA tegevuste osas esitada mingit objektiivset informatsiooni, mis aitaks kaasa käesoleva kohtuasja õigele lahendamisele. Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud argumendid võivad olla sobivad selleks, et keelduda tõendi vastuvõtmisest (HKMS § 62 lg 2), kuid HKMS § 20 lg-st 1 ei tulene, et kohus saaks sellisetele argumentidele tuginedes keelduda isikute menetlusse kaasamisest kolmanda isikuna, kui need isikud vastavad HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud kolmandale isikule kehtestatud kriteeriumitele.

18. Mis puudutab halduskohtu väidet, et kaebaja poolt taotletud kolmandate isikute menetlusse kaasamine üksnes pikendaks kohtumenetluse kestust ebamõistlikult ega aitaks mitte kuidagi kaasa efektiivsele halduskohtumenetlusele, siis ei saa ka sellised põhjendused iseenesest olla aluseks kolmandate isikute kaasamata jätmisele, sest nagu juba varem märgitud, ei ole halduskohtul kolmandate isikute kaasamise küsimusega seoses kaalutlusõigust juhul, kui need isikud vastavad HKMS-is sätestatud kolmanda isiku tunnustele. Peale selle nimetavad HKMS § 2 lg-d 1 ja 2 halduskohtumenetluse ülesandena eelkõige isiku õiguste kaitset õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel ja ühe menetluse põhimõttena seda, et haldusasja lahendab sõltumatu ja erapooletu kohus õigesti, ausalt ja mõistliku aja jooksul. HKMS ei sätesta eraldi halduskohtumenetluse ülesande, üldpõhimõtte või eesmärgina efektiivset halduskohtumenetlust ega nõuet lahendada kõik haldusajad võimalikult kiiresti ja selliselt, et menetluse kiiruse või nn. efektiivse halduskohtumenetluse ohvriks võiks tuua kõik muud menetluse ülesanded ja põhimõtted, sh isikute õiguste kaitse, asja õigesti lahendamise vajaduse, uurimispõhimõtte, selgitamiskohustuse jne. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtu 18.02.2015. a määrus tühistada ning ringkonnakohus saadab HKMS § 210 lg 3 teise lause kohaselt asja halduskohtule tagasi eelmenetluse jätkamiseks ja kolmandate isikute menetlusse kaasamise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik esitatud määruskaebust rahuldada selle nõude osas, milles taotleti ringkonnakohtult kolmandate isikute kaasamise otsustuse tegemist halduskohtu asemel juhul, kui halduskohtu 18.02.2015. a määrus tühistatakse. Kuna OÜ Lapavira ja PRIA vaheline vaidlus on alles halduskohtu menetluses, siis saab otsustuse kolmandate isikute kaasamise kohta teha üksnes halduskohus ja mitte ringkonnakohus. Ringkonnakohus sai käesoleval juhul hinnata üksnes seda, kas halduskohtu 18.02.2015. a määrus, millega keelduti rahuldamast OÜ Lapavira poolt esitatud taotlust kolmandate isikute kaasamiseks, oli selle tegemise hetkel ja selles esitatud põhjenduste pinnalt õiguspärane ja põhjendatud või mitte.

19. Kaebaja on määruskaebuses esitanud vastuväited ka halduskohtu 04.09.2014. a määruse peale, millega kohus jättis kaebaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata, ning 10.11.2014. a kohtuistungil tehtud määrusele, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kogutavate tõendite pinnalt ekspertiisi tegemiseks. Kaebaja on seisukohal, et määruse peale, mille peale edasikaebamise õigust HKMS-is sätestatud ei ole, võib esitada vastuväite nii apellatsioonkaebuses kui ka määruskaebuses, sest HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebusele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut.

HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

HKMS § 59 lg 1 teises lauses on sätestatud, et kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb menetlusosalisel näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus ka ise koguda tõendeid, kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või on neid esitatud ebapiisavalt.

20. Ringkonnakohus leiab, et tõendite kogumata jätmise määrust ei saa vaidlustada määruskaebuses, mis on esitatud teise sisuga määruse peale, mis seaduse kohaselt on määruskaebemenetluse korras vaidlustatav. HKMS § 203 lg 1 teise lause kohaselt võib määruse kohta, mille peale määruskaebuse esitamine ei ole seaduse järgi lubatav või kui määrus ei takista asja edasist menetlust, esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendite kogumata jätmise määrus ei ole HKMS-i kohaselt vaidlustatav. HKMS § 62 lg 5 näeb küll ette, et halduskohus teeb tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta põhjendatud määruse, kuid ei näe ette, et seda määrust saaks määruskaebe korras vaidlustada ringkonnakohtus. Tegemist ei ole ka määrusega, mis takistaks asja edasist menetlust. Seega võib HKMS § 203 lg 1 teise lause kohaselt esitada tõendite kogumata jätmise määruse peale vastuväite apellatsioonkaebuses. Seda on halduskohus kaebajale selgitanud ka 07.11.2014. a määruse p-s 9 (II kd, tl 32 pöördel). Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja tõlgendus, mille kohaselt tuleks HKMS § 203 lg 1 teist lauset ning § 203 lg-t 2 koostoimes tõlgendada selliselt, et halduskohtu määruste peale, mille peale määruskaebuse esitamine ei ole seaduse järgi lubatud või mis ei takista iseenesest asja edasist menetlust, saab esitada vastuväiteid lisaks apellatsioonkaebusele ka eraldi määruskaebuses või täiendavate vastuväidetena sellises määruskaebuses, mida HKMS-i järgi saab halduskohtu määruse peale ringkonnakohtule esitada (antud juhul kolmandate isikute kaasamata jätmise määrusele esitatud määruskaebuses), on vastuolus HKMS § 203 lg 1 teises lauses sätestatud regulatsiooniga, mille kohaselt tuleb sellise sisuga vastuväide esitada apellatsioonkaebuses.

21. Mis puudutab veel tõendite kogumise vajadust halduskohtus, siis peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt märkida, et tõendite kogumine või kogumata jätmine seondub HKMS § 56 lg 1 ja § 59 lg 3 kaudu otseselt HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõttega, mille kohaselt tagab kohus ka omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi (vt.

Riigikohtu halduskolleegiumi 23.10.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-49-01, p 5). Tõendite kogumise vajadus ja kogutava materjali ulatus ning liik sõltuvad ka sellest, milline on vaidlusaluse asja sisu ja vastavalt sellele ka kohtuliku kontrolli ulatus. Kohus ei saa näiteks hinnanguliste otsuste puhul kontrollida asutuse või ametiisiku otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.05.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 12).

Kuna tõendite kogumise ja tõendamise kui sellise eesmärgiks on asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemine, siis ei saa tõendite kogumata jätmise põhjendus olla näiteks ainuüksi see, et tõenditena esitatud või tõendite kogumiseks esitatud taotluses märgitud dokumendid võivad sisaldada ärisaladust, seda enam, et sellist olukorda võimaldab lahendada HKMS § 77 koostoimes TsMS §-dega 37-42. Seisukoha selles osas, millised tõendid võivad asja otsustamisel määravat tähtsust omada, saab võtta vaid asja menetlev kohus, milleks antud juhul on halduskohus.

Ringkonnakohus saab võtta seisukoha selles osas, kas kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud on välja selgitatud, alles halduskohtu poolt tehtud lõpplahendi alusel. Oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine, kui see võis mõjutada haldusasja lahendust, võib aga edasikaebemenetluses olla kohtulahendi tühistamise aluseks ning tuua kaasa asja samale kohtule uueks arutamiseks saatmise (vt. nt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.05.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-19-13, p 23; Riigikohtu halduskolleegiumi 27.03.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-21-12, p 18 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 25.11.2008. a määrus asjas nr 3-3-1-76-08, p 13).

22. Kaebaja on määruskaebuses esitanud vastuväited ka halduskohtu poolt 10.11.2014. a kohtuistungil tehtud määrusele, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kogutavate tõendite pinnal ekspertiisi tegemiseks. Kuna ka eksperdiarvamus on halduskohtumenetluses tõendiks (HKMS § 56 lg 2, TsMS § 293 lg 1), siis on ringkonnakohus seisukohal, et ka ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmine ei ole eeltoodud põhjendustel määruskaebekorras eraldi vaidlustatav ning selle kohta saab vastuväite esitada apellatsioonkaebuses.

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, s.o osas, millega taotleti Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a määruse tühistamist ning saadab HKMS § 210 lg 3 teise lause kohaselt asja halduskohtule tagasi kolmandate isikute menetlusse kaasamise uueks otsustamiseks pärast seda, kui on selge, kas kaebaja nõue tühistada ka PRIA 14.08.2013. a otsus nr XXXXX jääb kohtu menetlusse või mitte.

24. Halduskohus ei ole 27.02.2015. a määruse (määruskaebuse menetlusse võtmise, rahuldamata jätmise ja ringkonnakohtule edastamise määrus) põhjendustest nähtuvalt küll sisuliselt kontrollinud, kas kaebaja poolt 26.02.2015 esitatud ja tervikuna Tartu Ringkonnakohtule adresseeritud määruskabus on tervikuna ka lubatav ja tuleb menetlusse võtta või selle menetlusse võtmisest keelduda osas, millega vaidlustati halduskohtu 04.09.2014. a määrust ja 10.11.2014. a määrust, kuid ringkonnakohtu hinnangul saab antud olukorras ka ringkonnakohus HKMS §-de 187 lg 1, 2 ja 3 p 6, 206 lg 1 ja 207 alusel otsustada, kas esitatud määruskaebus on halduskohtu 04.09.2014. a ja 10.11.2014. a määrusi puudutavas osas lubatav või mitte. Kaebaja poolt esitatud määruskaebus ei sisalda üksnes eraldi vastuväiteid viidatud kahele määrusele, vaid ka taotlust nende tühistamiseks ja nõuet rahuldada kaebaja poolt halduskohtule esitatud taotlused, mille halduskohus 04.09.2014. a ja 10.11.2014. a määrustega rahuldamata jättis. Seega oli 26.02.2015. a määruskaebus esitatud ka halduskohtu 04.09.2014. a ja 10.11.2014. a määruste peale. Käesoleva määruse p-des 20-21 ja 23 on ringkonnakohus selgitanud seda, miks ta leiab, et kaebaja määruskaebus halduskohtu 04.09.2014. a ja 10.11.2014. a määruste peale ei ole lubatav. Nõuete osas tühistada Tartu

Halduskohtu 04.09.2014. a määrus, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse tõendite kogumiseks ning 10.11.2014. a kohtuistungil tehtud määrus, millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja ekspertiisitaotluse, tuleb seega 26.02.2015. a määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda ja määruskaebus tagastada, kuna kaebajal puudub HKMS § 203 lg 1 kohaselt õigus nimetatud määrusi määruskaebe korras ringkonnakohtus vaidlustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Agu Timmi Maili Lokk