4-15-607/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2015, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-607 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi N.P kaebus Kunda Linnavalitsuse 12.01.2015 otsusele

väärteoasjas nr 334514000006

Kaebuse esitaja

Vastustaja

Õiguslik alus

Menetlusalune isik: (registrikood N.P

xxx), asukoht Pargi 8, Kunda linn -Viru , Lääne maakond, seaduslik esindaja Kairi Raudberg Kaitsja Sirje Veiman, e-post:

sirje@veiman.ee Kohtuväline menetleja: Kunda Linnavalitsus (registrikood 75020500), Kasemäe 19, 44107, Kunda linn, -Viru maakond, esindaja , e-post: Lääne Tiit Jõgi xxxx

VTMS § 123 § § 135 , 132 p 1,

RESOLUTSIOON: Jätta N.P kaebus

rahuldamata ning Kunda Linnavalitsuse 12.01.2015 otsus

334514000006 muutmata. väärteoasjas nr Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) § 156 lõikes

1 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt ohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või k teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 30.04.2015. ASJAOLUD Kaebuse esitaja . põhjendused

1. 28.01.2015 esitas N.P kaebuse Kunda Linnavalitsuse järelvalveametniku Tiit Jõgi väärteoasja nr 33451400000 12.01.2015 otsusele

6. Otsuse alusel karistati kaebajat KOKS § 66 2 i

100 eurot. lg 2 järgi rahatrahv ga

2. Kaebuse esitaja ei nõustu talle määratud karistusega, põhjendades seda alljärgnevalt. Kaebajale helistati 09.12.14 kella 12.00 paiku järelvalveametniku poolt ja paluti N.P puhastusala teemaa ja kinnistu vahelisel kõnniteel libedustõrje tegemist. Kaebaja juhatuse liige Kairi Raudberg palus saata N.P vastavasisulise märgukir viidetega seadustele, millest tulenevalt on korteriühistule kehtestatud koormis. ja

09.12.14.a. kell 14.06 saabus järelvalveametnukult Tiit Jõgi meil tekstiga, „kuna linnapea on nõupidamisel, siis märgukirja saatmisega läheb natuke aega. Et välistada oht inimeste tervisele tuleb

tänase päeva jooksul KÜ Pargi 8 puhastusalal (kõnnitee) teostada libeduse tõrje.“ Kaebaja selgitab, et vastavasisulist märgukirja koos viidetega õigusaktidele ja normidele soovis ta saada põhjusel, et ka eelnevatel aastatel ei teostanud korteriühistu ise libedustõrjet kinnistuga piirneval kõnniteel vaid seda tegi aastaid OÜ Kinnisvarateenindus, kellel oli sõlmitud leping

Kunda Linnavalitsusega teede hooldamiseks. Kaebaja võttis ühendust OÜ Kinnisvarateeninduse spetsialistiga T S, kes antud lepingu olemasolu kinnitas, kuid väitis, et alates 01.01.2014.a. enam nemad teenust ei osuta ning eelneval perioodil juhtis Kunda linna heakorrastustöid nende piirkonna spetsialist P L, kes vastutas teede ja tänavate korrashoidmise eest. Sellest tulenevalt oli kaebajal alust arvata, et kõnealune puhastusala koristamine ja hooldamine ei olnud korteriühistu kohustus ning kuna eelnevat märgukirja pole ka korteriühistule väljastatud ja koormisi pandud tuli ka eelnimetatud telefoni kõne üllatusena.

3. nr 9- 09.12.2014.a. kell 15.28 saadeti korteriühistu juhatuse liikmele soovitud märgukiri 4.3/1511,

mille korteriühistu juhatuse liige Kairi Raudberg sai kätte kell 22.00 paiku. Koheselt võttis ta ühendust R , ning palus teostada libeduse tõrje. R R, kes elab aadressil xxxx

R kasutas libeduse tõrje tegemisel samal õhtul so. 09.12.2014.a. meresoola, sest muid vahendeid tal selle teostamiseks hetkel ei olnud. Kaebaja ostis 10.12.2014.a. Järva Tarbijate Ühistu Kunda Konsumi kauplusest lumesulataja ja teostas täiendavalt järgnevatel päevadel libeduse tõrjet selleks ettenähtud vahendiga ning lisaks kasutas ka

kõnniteel peenkildu. 10.12.2014.a. kell 10.32 saabub kaebaja meilile järelvalveametnikut Tiit Jõgi informatsioon, milles informeeritakse kaebajat, et 09.12.2012.a. on tema poolt alustatud väärteomenetlust.

4. 16.12.2014.a. on menetlusaluse isikuna järelvalveametniku Tiit Jõgi juurde välja kutsutud N.P juhatuse liige Kairi Raudberg.

Kaebaja kinnitas menetlusaluse isiku , et väärteomenetleja Tiit Jõgi andis talle tühja ülekuulamise protokolli ja palus seal täita ära kõik lüngad. Lisaks kirjutada omakäeliselt oma nägemused asjast. Väärteomenetleja ise täitis vaid lahtrid „järelvalveasutus, protokolli koostanud ametniku ametikoht, ees-ja perekonnanimi; ülekuulamine lõppes ja protokolli koostas: millele lisas vaid oma allkirja“.

Seega on menetlusalune isik ise ennast üle kuulanud, alustanud ülekuulamist kell 11.00 ja ühtlasi ise endale tutvustanud VTMS § 19 õiguseid ja kohustusi. Kaebuse esitaja leiab, et m

enetlusaluse isiku ülekuulamisprotokoll ei vasta VTMS § 49 nõuetele.

5. Peale nende toimingute kohtuvälise menetleja ametnik Tiit Jõgi koostas menetlusalusele isikule v rteoproto äärteoprotokolli nr 334514000006. Vää koll ei sisalda: VTMS § 69 lg 1 p 4,6

kõiki andmeid (sh sidevahendid, ametikoht jne), samuti väärteoprotokolli p.9 lahter ei ole täidetud. Väärteo kvalifikatsioon on märgitud KOK § 66 2 lg 2. Lahtris 19 muud tõendid ja andmed: sündmuskoha vaatlusprotokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamisprotokollid 5 tk, väljavõte äriregistrist 2 l lehel, väljavõte kinnistusraamatust 3 - -l lehel, märgukiri 09.12.2014, märgukiri 30.10.2012, e posti väljavõte märgukirja saatmise kohta - 2-l lehel, kirjavahetus 13-l lehel, ettekanne.

6. Vaatamata kaebaja taotlusele, et viimane soovib tutvuda eelnimetatud materjalidega ei võimaldatud kaebajal nendega tutvuda ning väidetavatest tõenditest näidati kaebajale vaid paari pilti, mis oli tehtud kohtuvälise menetleja väidete kohaselt 09.12.2014. VTMS § 31 4 lg 2 kohaselt fotografeerimise, filmimise või muu salvestamise juures viibinud isiku taotluse või selle puudumise kohta tehakse märge väärteoprotokolli. Väärteoprotokoll ei sisalda eelnimetatud märget. ei kutsutud isegi sündmuskohale ja väärteomenetluse Kaebajat alustamisest teavitati teda alles järgmisel päeval.

7. 12.01.2015.a. koostas Kunda linnavalitsuse järelvalveametnik Tiit Jõgi otsuse väärteoasjas nr 334514000006, millega määras KOKS § 662 lg 2 alusel rahatrahvi 100 eurot.

Otsuse kohaselt: . Menetlusalune isik ei esitanud „ pani nimetatud väärteo toime tahtlikult vastulauset.“

Kaebaja eelnimetatuga . Kaebuse kohaselt reageeris kaebaja m s ei nõustu ärgukirjale, teosta koheselt libedustõrje selleks ettenähtud aja jooksul ja on teinud seda kuni kaebuse esitamiseni.

8. Karistuse määramisel on jäetud arvestamata VTMS § 74 lg 1 p 10 karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kaebaja leiab, et teda on karistatud liialt karmilt rakendades tema suhtes rahalist karistust. Kaebaja on seisukohal, et isegi juhul kui tema suhtes alustati väärteomenetlust, siis oleks see tulnud lõpetada lähtuvalt VTMS § 30 alusel.

9. Kaebaja leiab, et , ei ole kellegi kuna märgukirjad saadeti välja ka teistele korteriühistutele suhtes alustatud väärteomenetlust. Ebavõrd ne on tõendatud korteriühistule Pargi 6 ne kohtlemi

Kunda saadetud märgukirjadega, esimene märgukir kus i saadi 09.12.2014.a. ja teine 23.01.2015.a. Vastustaja seisukoht

10. Vastustaja seisukoha kohaselt alustati v .00 esimese äärteomenetlus 09.12.2014 kl 12

menetlustoimingugasündmuskoha vaatlusprotokolli koostamisega, sest eelnevalt N.P juhatuse liikmele Kairi Raudbergile tulenevalt Korrakaitseseadus § 28 lg 1 ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise lõpetamiseks antud suuline ettekirjutus ei täitnud oma eesmärki, kuna N.P juhatuse liige Kairi Raudberg eiras korrarikkumise kõrvaldamise kohustust ja ei asunud ohtu kõrvaldama. Kairi Raudberg tahtliku tegevusetuse tõttu seati ohtu linnakodanike elu ning tervis.

11. Kaebuses kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja 12.01.2015 otsuse väärteoasjas nr 334514000006 ja lõpetada menetlus. Kaebaja on seisukohal, et väärteomenetlus oleks tulnud lõpetada VTMS § 30 alusel. Kaebuses kaebaja juhib tähelepanu, et kohtuväline menetleja ei esitanud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja nõudmisel koheselt kirjalikult viiteid seadustele, millest tulenevalt on korteriühistule kehtestatud koormis. Järelevalveametniku poolt 09.12.2014 telefonitsi kell 10.30 paiku korteriühistu seaduslikule esindajale Kairi Raudbergile tutvustatud Kunda linna heakorraeeskirja, teeseadust ja tehtud suuline ettekirjutus ohu kõrvaldamiseks ning korrarikkumise lõpetamiseks. Tähtajaks määrati 09.12.2015 kell 12.00.

Kairi Raudberg kategooriliselt keeldus asuma ohtu kõrvaldama ja korrarikkumist lõpetama (mis nähtub ka hilisemast kirjavahetusest). Eelnevalt kell 09.00 paiku tehti suuline ettekirjutus

N.P , et tuleb asuda ohu kõrvaldamisele ja juhatuse liikmele O G lõpetada korrarikkumine.

Kuna korteriühistu ei asunud ohtu kõrvaldama ja ei lõpetanud korrarikkumist määratud tähtajaks, siis järelevalveametnik alustas sündmuskoha vaatlusega väärteomenetlust.

12. Eelnevalt oli Kairi Raudbergile telefonitsi korduvalt selgitatud, et kõnniteel libeduse tõrje teostamine on korteriühistu kohustus. N.P juhatuse liige O G väitis ülekuulamisel, et varasematel aastatel on kõnniteed hooldanud korteriühistu, kuid ei soovinud Kairi Raudbergiga vaidlema hakata.

Toimikust nähtub, et 30.10.2012 ja 31.10.2012 on Kunda Linnavalitsus Kairi Raudberg epostile s xxxx aatnud märgukirja, et korteriühistud on talvisel perioodil kohustatud koristama kinnistuga piirnevatelt kõnniteedelt lume ning tegema libedusetõrjet. Seega ei ole kaebaja poolt õige väita, et korteriühistu ei teadnud oma kohustust.

13. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll vastab VTMS § 49 nõuetele, sest tulenevalt

VTMS § 65 võib menetlusalune isik kirjutada ütlusi omakäeliselt, mida Kairi Raudberg ka nõudis. Kairi Raudberg nõudis ka ankeetandmete täitmist omakäeliselt, mida talle võimaldati, kusjuures avaldas, et vastasel juhul keeldub ütlustest. Enne menetlustoimingu alustamist tutvustati Kairi Raudberg’i VTMS § 19 õiguste ja kohustustega, mis talle ette loetud ja tutvustamise kohta võetud allkiri (Toimik lk 4). Seega on ebaõige väita, et Kairi Raudberg tutvustas ise endale VTMS § 19 õigusi ja kohustusi.

14. - Samuti on ebaõige väita, et väärteoprotokoll ei vasta VTMS § 69 nõuetele. Väärteo protokollis on äratoodud kohtuvälise menetleja ametikoht järelevalveametnik, on äratoodud -

telefoninumber xxxx ja elektronposti aadress xxxx. Väärteoprotokolli p 9 on täitmata põhjusel, et ülekuulamise juures tõlki ei viibinud (ülekuulamine toimus eesti keeles) ning seetõttu lahtrisse märgitud . Väärteokvalifikatsioon KOK § 66 -

lg 2 on parandatud ning märgitud KOKS § 662 lg 2. Kairi Raudberg on parandusega tutvunud.

15. Samuti on ebaõige väita, et Kairi Raudbergi ei tutvustatud väärteomenetluse materjalidega. Peale väärteoprotokolli koostamist teavitati Kairi Raudbergi, et tulenevalt VTMS § 65 lg 6 on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest, mille kohta andis ka allkirja. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud.

16. Ebaõige on viidata VTMS § 314 lg 2 sättele ,,Foto, film ja muu teabesalvestis tõendina''. Väärteoasjas on fototabel on lisatud sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde ja selle kohta on märge tõendite ja andmete lahtris.

VTMS ei nõua menetlusaluse isiku sündmuskohale kutsumist ja ka tema teavitamist väärteomenetluse alustamise kohta. Tulenevalt VTMS § 59 lg 1 on kohtuväline menetleja kohustatud teavitama väärteomenetluse alustamisest väärteoteate esitajat, mitte menetlus-alust isikut.

17. Otsuse koostamisel kohtuväline menetleja arvestas VTMS 74 lg 1 p 10 karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning tulenevalt KARS § 57, 58 kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et korteriühistut ei karistatud liiga karmilt, kuna maksimumkaristus KOKS § 662 lg 2 järgi on kuni 1300 eurot. Kaebaja on seisukohal, et isegi juhul kui tema suhtes alustati väärteomenetlust, siis oleks see tulnud lõpetada lähtuvalt VTMS § 30 alusel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud juhul pole võimalik väärteomenetlust otstarbekuse tõttu lõpetada, kuna menetlusalune isik eitab oma süüd, koheselt ei asunud ohtu ja korrarikkumist kõrvaldama, puudus ostöö tahe. ko

Kunda linnavalitsuse järelevalveametnik kaalub alati väärteomenetluse alustamise otstarbekust, lähtudes süü raskusastmest. Kui oht kõrvaldatakse ja korrarikkumine lõpetatakse koheselt leebema abinõu ehk haldusmenetluse käigus, siis alati ei ole otstarbekas alustada väärteomenetlust.

Seega on ebaõige väita, et N.P ’ bavõrdselt. t on koheldud e

Naaberkorteriühistutele on tehtud samuti suuline ettekirjutus ohu kõrvaldamiseks ning korrarikkumise lõpetamiseks, kuid erinevalt N.P ’ ga on teised

korteriühistud koheselt ohu kõrvaldanud ja korrarikkumise lõpetanud ning seetõttu ei ole otstarbekas neid väärteokorras karistada. Rikkumise fikseerimiseks ja tähelepanu juhtimiseks on saadetud korteriühistutele märgukirjad.

18. Kohtuväline menetleja otsuse koostamisel lähtus Kunda Linnavolikogu 01.07.2008 määrus nr 17 Kunda linna heakorraeeskirjast § 8 lg 1 p 1 ja p 15, mis sätestab, et kinnistu ja hoone omaniku või kasutaja kohustuseks on hoida korras kinnistu ja kinnistu puhastusala ning koristada kinnistult ja kinnistuga külgnevalt puhastusalalt (kui see on kõnnitee) lumi ja teha libeduse tõrjet. Kunda linna heakorraeeskiri § 2 p 5 sätestab, et puhastusala on kinnistu või ehitise territoorium, mis külgneb teega ja mille omanik või kasutaja on kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel. Antud juhul arvestati ka teeseadus § 25 lg 7 sätet, mis sätestab, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel. Läbiviidud väärteomenetluses on jälgitud menetlusnorme, menetlusaluse isiku süü on leidnud tõendamist ning kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alused puuduvad, mistõttu palub kohtuvälise menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohu aga s, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoh ning väärteoasja materjalidega, leiab, et N.P kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Kohus leiab, et menetlusalune isik on rikkunud Teeseaduse § 25 lg 7 ja Kunda Linnavolikogu 01.07.2008 määruse nr 17 Kunda Linna heakorraeeskirja § 8 p 1,15 tulenevat kohustust teha libedusetõrjet kinnistult ja kinnistuga külgnevalt puhastusalalt (kui see on kõnnitee).

20. Antud väärteoasjas on Kunda linnavalitsuse järelevalveametnik Tiit Jõgi 16.12.2014 koostanud väärteoprotokolli, mille kohaselt N.P juhatuse liige Kairi

Raudberg korteriühistu rahaliste vahendite kokkuhoiu eesmärgil korteriühistu huvides jättis korraldamata N.P puhastusalal teemaa ja kinnistu vahelisel kõnniteel libeduse tõrje. Korteriühistu juhatuse liikme Kairi Raudberg tegevusetuse tõttu muutus kõnnitee libedaks, tekkis kiilasjää. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 1 näeb ette vastutuse heakorraja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. KOKS näeb ette vastutuse teo toimepanemise eest juriidilise isiku poolt. Menetlusalust isikut süüdistatakse Teeseaduse § 25 lg 7 ja Kunda Linnavolikogu 01.07.2008 määruse nr 17 Kunda Linna heakorraeeskirja § 8 p 1,15 rikkumises. Teeseaduse § 25 lg 7 kohaselt linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel.

Kunda Linnavolikogu 01.07.2008 määrus nr 17 Kunda linna heakorraeeskirjast § 8 lg 1 p 1 ja p 15, sätestab, et kinnistu ja hoone omaniku või kasutaja kohustuseks on hoida korras kinnistu ja kinnistu puhastusala ning koristada kinnistult ja kinnistuga külgnevalt puhastusalalt (kui see on kõnnitee) lumi ja teha libeduse tõrjet. Kunda linna heakorraeeskiri § 2 p 5 sätestab, et puhastusala on kinnistu või ehitise territoorium, mis külgneb teega ja mille omanik või kasutaja on kohustatud tegema heakor

ratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel.

- . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks sündmuskoha vaatlusprotokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistajate ülekuulamise protokolli , väljavõttega äriregistrist

2 l lehel, väljavõttega dega -

kinnistusraamatust 3-l lehelt, märgukirjaga 09.12.2014, märgukirjaga 30.12.2014, e-post väljavõttega märgukirja saatmise kohta 2-l lehel, kirjavahetusega 13-l lehel, ettekandega. 22. muse KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendu kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.P süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud

etlusaluse isiku tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolli, men ülekuulamise protokolli, tunnistajate ülekuulamise protokolli , väljavõttega äriregistrist 2 dega -l

lehel, väljavõttega kinnistusraamatust 3 l lehelt, märgukirjaga 09.12.2014, märgukirjaga - 30.12.2014, e-post väljavõttega märgukirja saatmise kohta 2-l lehel, kirjavahetusega 13-l lehel, ettekandega.

23. Menetlusalune isik N.P seaduslik esindaja Kairi Raudberg on kohtuvälises menetluses andnud omakäelisi ütlusi (tl 36 37p), et tema on korteriühistu juhatuse -

liige alates 2012 või 2013. Korteriühistul on olnud hooldaja kevadest sügiseni, kelle töökoormuseks on olnud korteriühistu niitmine, lehtede riisumine ning prügi korjamine. muru Talve ajal ei ole hooldajat palgal, maja hoiab kulusid kokku ja lume lükkamine maja välisukse juures on olnud jõukohane maja elanikele solidaarselt. Ta tunnistab, et Kunda linna järelevalveametnik helistas talle 09.12.2014 paiku ja nõudis libedusetõrje kella 12.00

teostamist korteriühistule kuuluva elamu Pargi 8 ees olevalt jalakäijateelt. Märgukiri saadeti talle 09.12.2015 kella 15.22 paiku. Tema vaatas e-ma kella 22.00 paiku. Helistas ile õhtul koheselt oma vennale ja palus tal visata jalakäijateele midagi libeduse tõrjeks. Vend viskas soola. Järgmisel päeval ostis libeduse tõrjeks lumesulatajat ja hiljem peent kruusa.

Menetlusalune isik leidis, et korteriühistu ei ole ainus tee kasutaja ja Kunda linnal oli hooldusleping tee koristamiseks teise hooldajaga. Ta leidis, et Kunda linnavalitsus ei ole käitunud heauskselt, riühistut vastavast korras õigeaegselt. kuna pole teavitanud korte t

24.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Kunda Linnavalitsuse järelevalveametnik Tiit Jõgi, juhindudes V MS § 47 49, 50 ja KrMS § 83,84,87 nõuetest teostas sündmuskoha vaatluse T , N.P- Pargi ning Eha tänava ristumiskoha juures. Vaatlusel tuvastati, et kinnistu piirist lõuna suunas jääb jalakäijatele ettenähtud kõnnitee. Kõnnitee laius 2 meetrit, kõnniteel kivikate. On näha, et kõnniteel teostamata libedusetõrje. Kõnnitee on väga libe ning on tekkinud kiilasjää (foto nr 1-4). Libedus tuvastatud jääl kõndides, kuna kõnniteel ettevaatlikult kõndides oli väga suur oht kukkuda. Kõnniteest lõuna suunas jääb teepeenar ehk teemaa ning teemaaga piirneb sõidutee. Vaatlusprotokolli lisana on fototabelil nr 1-4 (tl 31-32) vaated 09.12.2014 kell 12.00 teostatud vaatlusest . Protokolli lisana on Maa-ameti kaardi N.P kõnniteedele väljavõte 2-l lehel Kunda linnas Pargi 8 paiknemise kohta (tl 34-35).

25. Äriregistri väljavõttest nähtub N.P asukoht ja esindusõigust omavad isikud. Kinnistusraamatu väljavõttes nähtub, et N.P kuulub kaasomanikele korteriomandite t näol. Väljavõte märgukirja saatmisest 30.10.2012 ( tl 22

-23) kinnitab, et Kunda Linnavalitsus

edastas teate hooldustööde teostamise vajalikkuse kohta seoses libedusetõrjega kõnniteedel juba 2012 aastal. Teine märgukiri edastati Kunda Linnavalitsuse poolt 09.12.2014 (tl 20). Ettekandest ( tl 21) nähtub, et N.P oli jätnud teotamata libedusetõrje lisaks 10.12- 12.12.2014.

26. Ko O G htus ülekuulatud tunnistaja , kes oli Kunda Pargi juhatuse liige, sõnul helistati talle Kunda Linnavalitsusest 09.12.2014 kell 10.00 ajal ja öeldi, et väljas on kiilasjää ja tuleb teha libedusetõrje. Ta püüdis ühendust võtta Kairi Raudbergiga, kuna telefon oli välja lülitatud saatis viimasele e-maili. Hiljem helistas talle Kairi Raudberg ja selgitas, et kõnnitee ei kuulu korteriühistule ja lubas ise probleemi lahendada. Tema sel päeval libedusetõrjega ei ise tegelenud. ud tunnistaja R R kinnitas, et 08.12.2014 . Kohtus ülekuulat või 09.12. 2014 õhtul kell 22.00 helistas talle Kairi Raudberg ja palus teha kõnniteel libedusetõrjet. Tema viskas meresoola ja tavalist soola. osteti Kinnitas, et kõnnitee oli too päev libe. Järgmisel päeval kõnnitee libedusetõrjeks lumesulataja ja kruusa. R . Kohtus ülekuulatud tunnistaja H , kes esitas väärteoteate, kinnitas, et 09.12.2014 oli libe

Kundas Pargi 8 kõnnitee. Libedusetõrje oli kõnniteel teostamata kuni 11.12. Ta kinnitas, et mujal 09.12.2014

kõnniteedel libedusega probleeme ei olnud. Kohtus ülekuulatud tunnistaja E Š ütlusi. kinnitas tunnistaja H R

L . Kohtus ülekuulatud tunnistaja S , kes on Kunda linnavalitsuse heakorranõunik, kinnitas, et kinnistutega külgnevaid kõnniteid on kinnistud ise hooldanud. Pargi 8 ei ole kuulunud ühegi hanke alla. Enne talve tulekut on korteriühistutele selgitatud kõnniteede hooldamise vajalikkust. 2014 aastal oli 09.12. probleeme libedusetõrjega Kundas Pargi 4, 6, 8 elamutel. Helistati korteriühistu esimeestele, et 09.12.2014 kell 12.00 käidi nad probleemi lahendaksid. olukorda kontrollimas. Elamud Pargi 4 ja Pargi 6 olid kella 12.00 libedusetõrje teostanud, Pargi 8, kes oli keeldu

nud libedusetõrje teostamisest, oli libedusetõrje teostamata.

30. Karistusseadustik (KarS) § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

31. N.P juhatuse liige Kairi Raudberg korteriühistu rahaliste vahendite kokkuhoiu eesmärgil korteriühistu huvides jättis korraldamata N.P puhastusalal teemaa ja kinnistu vahelisel kõnniteel libeduse tõrje. Korteriühistu juhatuse liikme

Kairi Raudberg tegevusetuse tõttu muutus kõnnitee libedaks, tekkis kiilasjää. Ta rikkus teeseaduse õ 25 lg 7 ja § 8 punkti 1 ja 15 nõudeid. Kunda linna heakorra eeskirja

Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevusetust. Tegevusetusdelikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada se isik oleks saanud teisiti käituda. KarS § 12 lg 3 kohaselt e, kas on N.P väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et juhatuse liikme Kairi Raudberg näol pani toime süüteo kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg

4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus tuvastas, et korteriühistu juhatuse liikmele O G tehti Kunda Linnavalitsuse poolt suuline ettekirjutus ohu kõrvaldamiseks ja korrarikkumise lõpetamiseks. O edastas vastava nõude N.P juhatuse liikmele G Kairi Raudbergile, kes selle asemel, et asuda ohtu kõrvaldama, seadis kohustuse kahtluse alla ja asus vaidlusesse kohustuse õigsuse osas. Kohtu hinnangul oli korteriühistul kohustus oht kõrvaldada ning selleks olid ka vastavad materiaalsed as. võimalused olem Kairi Raudbergi sõnul sama

päeva õhtul soolatati kõnniteed, järgmisel päeval pandi kõnniteele lumesulatajat ja peent kruusa. Kohus tuvastas, et korteriühistu möönis, et kõnniteel libedusetõrje teostamata jätmisel, muutub kõnnitee libedaks ehk ohtlikuks inimeste elule ja tervisele.

enetlust . Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteom välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

33. Kaebuses taotleb kaitsja alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutusel, tuletades otstarbekuse KrMS §-st 203, viidates karistuse ebaotstarbekusele. Kohus leiab, et väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele ei kuulu, kuna Korteriühistu ei ole oma süüd tunnistanud. Kohtus leidis tõendamist, et teised korteriühistud, kellele esitati nõue teostada nende kõnniteedel libeduse tõrje, teotasid selle tähtaegselt, so 09.12.2014 kell 12.00 aebuse esitaja väide, et teda on koheldud ebavõrselt ei . K leidnud kinnitust. VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi lõpetamise hindamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et korteriühistu ei olnud ibedusetõrjet taganud kuni 12.12.2014. Nimetatud asjaolu on l tõendatud ettekande ning tunnistajate ütlustega.

34. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses §-s 662 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. KOKS §-s 662 - lg 2 näeb ette vastutuse heakorra ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormiste täitmata jätmise eest juriidilise isiku poolt ning karistuseks võib mõista rahatrahvi kuni 1300 eurot.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule N.P KOKS 66

2 lg 2 alusel määratud rahatrahv 100 eurot on ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast korda väiksem kolmteist summa. Kunda Linnavalitsus on õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isik oma süüd ei tunnistanud, seega puuduvad kergendavad asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei jaga menetlusaluse isiku arvamust, et nagu oleks kohtuväline menetleja väärtegu menetledes rikkunud

väärteomenetlusõigust. äärteoprotokoll vasta VTMS § 69 nõuetele V b . Asjakohane ei ole viidata VTMS § 314 lg 2 sättele ,,Foto, film ja muu teabesalvestis tõendina''. Väärteoasjas on fototabel lisatud sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde ja selle kohta on märge tõendite ja andmete lahtris. Sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamisel tuleb juhinduda VTMS § 47,49,

50 ja KrMS § 83,84,87 sätetest. VTMS ei nõua menetlusaluse isiku sündmuskohale kutsumist ja ka tema teavitamist väärteomenetluse alustamise kohta. Tulenevalt VTMS § 59 lg 1 on kohtuväline menetleja kohustatud teavitama väärteomenetluse alustamisest väärteoteate esitajat, mitte menetlusalust isikut. Menetlusalusele isikule on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Lähtudes eeltoodust ja juhinduses VTMS § st 132 p 1 tuleb jätta N.P -

kaebus rahuldamata ning Kunda Linnavalitsuse 12.01.2015 otsus väärteoasjas nr 334514000006 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtun

ik