3-14-52369/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52369 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 30.04.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.T. kaebus Tartu Vallavalitsuse 16.07.2014 korralduse nr 194 „Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa väljastamise kohta Kobratu VI uuringuruumis“ tühistamiseks ja Tartu Vallavalitsuse kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised : Kaebuse esitaja E.T.; Tartu vald Resolutsioon Jätta E.T. kaebus haldusasjas 3-14-52369 rahuldamata. Jätta E.T. menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 01.06.2015 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolude kirjeldus

Tartu Vallavalitsusele on laekunud Keskkonnaameti taotlus arvamuse andmiseks uuringuloa väljastamiseks Kobratu VI uuringuruumi osas.

Tartu Vallavalitsus on korraldusega 16.07.2014 nr 194 mitte nõustunud E.T. geoloogilise uuringu loa andmisega Kobratu VI uuringuruumis.

Asja materjalide kohaselt on E.T. esitanud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Tartu vallas asuvale Kobratu VI uuringuruumile. Kobratu VI uuringuruum asub Tartu vallas Kobratu külas E.T. omandis oleval Saamo katastriüksusel.

Kobratu VI uuringuruumi vahetus läheduses on kolm eramaal asuvat tegutsevat karjääri: Kobratu II, kaevandamisloa omanik Virkset OÜ; Kobratu III, kaevandamisloa omanik Mantrum OÜ ja Kobratu IV, kaevandamisloa omanik Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ.

Praegu teostatakse AS Eesti Teed taotluse alusel täiendavaid geoloogilisi uuringuid riigi maal asuvas karjääris Kobratu V, kus on kaevandamine toimunud väga pikka aega.

Kobratu küla elanikud on pöördunud Tartu valla poole, et peatada uute karjääride tekitamine Kobratu külas. Asja materjalidest nähtuvalt on probleemid Melgi teel , mille kaudu toimub maa-ainese väljavedu Kobratu IV karjäärist riigimaanteele 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee, kasutuse ja korrashoiuga. Määravaks asjaoluks on see, et Tartu valla üldplaneeringus ei ole Kobratu VI uuringuruum reserveeritud mäetööstusmaaks. Tartu Vallavalitsuse korraldusega nr 194 16.07.2014 „Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa väljastamise kohta Kobratu VI uuringuruumis“ on mitte nõustutud E.T. geoloogilise uuringu loa andmisega Kobratu VI uuringuruumis.

E.T. on esitanud vaide eelnimetatud korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vallavalitsuse korraldusega 03.09.2014 nr 236 (vaideotsus) on jäetud E.T. poolt 13.08.2014 esitatud vaie Tartu Vallavalitsuse 16.07.2014 korralduse nr 194 „Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa väljastamise kohta Kobratu VI uuringuruumis“ rahuldamata.

E.T. on pöördunud 08.10.2014 kaebusega halduskohtu poole. Kohtumäärusega 20.10.2014 on halduskohus E.T. kaebuse Tartu Vallavalitsuse 16.07.2014 korralduse nr 194 „Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa väljastamise kohta Kobratu VI uuringuruumis“ tühistamiseks ja Tartu Vallavalitsuse kohustamiseks kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata, menetlusse võtnud.

Kaebaja seisukohad, taotlused ja põhjendused

Kaebusega on taotletud Tartu Vallavalitsuse 16.07.2014 korralduse nr 194 „Arvamuse andmine geoloogilise uuringu loa väljastamise kohta Kobratu VI uuringuruumis“ tühistamist ja Tartu Vallavalitsuse kohustamist kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata.

Kaebuses on märgitud, et vastustaja ei ole korralduse andmisel lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest, kuna Kobratu VI uuringuruumi vahetus naabruses on kolm eramaal asuvat karjääri: Kobratu II, Kobratu III ja Kobratu IV. Kaebaja arvates on tema suhtes rikutud Põhiseaduse § 12 sätet. Tegemist on võrdsete kinnistute omanikega, mistõttu märgib E.T., et geoloogilise uuringu loa saamisest keeldumine peab väga olema põhjendatud, kuna naaberkinnistutel on karjääridele kaevandamisluba antud. Kaebaja märgib, et Kobratu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu eesmärk on üksnes ehitustöödeks ja teedeehituseks vajaliku liiva tarbevaru mahu, kvaliteedi ja kaevetingimuste väljaselgitamine. Geoloogiline uuring viiakse läbi kahe-kolme päevaga, mis ei halvendaks keskkonnatingimusi.

Kaebaja ei nõustu ka vaideotsuse toodud seisukohtadega.

Kaebuses on asutud ka seisukohale, et korraldus nr 194 ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ning haldusakt ei ole selge ega üheselt mõistetav. Kaebajale jääb arusaamatuks probleemid korralduses viidatud Melgi teega. Mõistlike põhjenduste puudumine korralduses tekitab küsimuse, kas Tartu Vallavalitsus on esitatud taotlust põhjalikult hinnanud ning loa andmisest keeldumisel lähtunud kõigist talle teadaolevatest asjaoludest. Kaebajale on kaevatav korraldus täiesti mõistetamatu. Kaebaja taotleb kaebuse rahuldamist ja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

Vastustaja seisukohad, taotlused ja põhjendused

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebajat on ebavõrdselt koheldud. Tartu Vallavalitsus märgib, et geoloogilise uuringu loa andmine kuulub Keskkonnaameti pädevusse ning Tartu Vallavalitsuse pädevuses on arvamuse andmine geoloogilise uurimise loa osas ja siin võib Tartu Vallavalitsus lähtuda enda esitatud seisukohtadest ja arvestada tuleb olulise aspektina avalikku huvi ja kohalike elanike arvamust.

Haldusaktis on viidatud probleemidele olemasolevate karjääridega. Kohalik omavalitsus peab arvestama üldplaneeringuga ning üldplaneering väljendab väga olulist avalikku huvi ja kuna see ala ei ole ettenähtud mäetööstusmaana, peab vastustaja arvates uuringuloa väljastaja pöörama sellele aspektile erilist tähelepanu. Oluliseks kriteeriumiks on vallal geoloogilise uuringu loa mitteandmisel kohalike elanike arvamus ja Kobratu seltsingu pöördumine valla poole, kes ei soovi oma vahetus naabruses kaevandamistegevust enne kui ülejäänud karjäärid on tegevuse lõpetanud.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

2.E.T. on esitanud Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioonile taotluse geoloogilise uuringu loa saamiseks Tartu vallas asuvale Kobratu VI uuringuruumile. Kobratu VI uuringuruum asub Tartu vallas Kobratu külas E.T. omandis oleval Saamo katastriüksusel. Tartu Vallavalitsusele on laekunud Keskkonnaameti taotlus arvamuse andmiseks uuringuloa väljastamiseks Kobratu VI uuringuruumi osas.

3. Asja materjalide kohaselt on Kobratu VI uuringuruumi vahetus läheduses kolm eramaal asuvat tegutsevat karjääri: Kobratu II, kaevandamisloa omanik Virkset OÜ; Kobratu III, kaevandamisloa omanik Mantrum OÜ ja Kobratu IV, kaevandamisloa omanik Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ. Praegu teostatakse AS Eesti Teed taotluse alusel täiendavaid geoloogilisi uuringuid riigi maal asuvas karjääris Kobratu V.

4.Kaebaja on seisukohal, et teda ei ole koheldud võrdselt teiste kinnistute omanikega, haldusakt on motiveerimata ning talle on ebaselged nii kaevatavas korralduses kui ka vaideotsuses toodud seisukohad ning vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tegemist on avaliku huviga. Samuti on kaebaja märkinud, et geoloogiline uuring viiakse läbi paari päevaga, mis ei halvendaks ümbruskonna keskkonnatingimusi.

5.Kohus märgib, et antud juhul on kohalik omavalitsus andnud arvamuse, millega ei nõustuta E.T. geoloogilise uuringu loa andmisega Kobratu VI uuringuruumis. Tartu Vallavalitsus on kujundanud oma arvamust lähtuvalt elanike arvamusest ja avalikust huvist ning lähtuvalt valla üldplaneeringust, milles ei ole Kobratu VI uuringuruum reserveeritud mäetööstusmaaks. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud asjaolud on olulised argumendid geoloogilise uuringu loa andmisega mittenõustumisel. Samas ei ole kohalik omavalitsus pädev andma geoloogilise uuringu luba, vaid selleks on pädev Keskkonnaamet, kohaliku omavalitsuse pädevuses on arvamuse andmine, mis on soovitusliku iseloomuga ja ei ole lõplikult määrav.

6.Vastustaja on esitanud kohtule dokumendid, milles on nähtav planeering ning Kobratu küla seltsingu esindaja pöördumine valla poole. Pöördumise põhjuseks on asjaolu, et elamute vahetus naabruses on juba neli tegutsevat karjääri ning külaelanikud ei soovi uut kaevandamistegevust enne kui olemasolevates karjäärides on varud ammendunud ja karjäärid korrastatud. Kohus märgib, et antud hetkel ei ole peetud võimalikuks uue geoloogilise uuringu loa andmist, kuid tulevikus võib see osutuda võimalikuks. Samas ei ole kaevatava korraldusega nr 194 tehtud lõplikku otsustust geoloogilise uuringu loa saamiseks või mittesaamiseks, peale kohaliku omavalitsuse arvamuse saamist saab Keskkonnaamet kaaluda millise otsustuse ta vastu võtab.

7.Kohus märgib, et vastustaja on õigesti talitanud, et on arvestanud avaliku huviga ning pole nõustunud geoloogilise uuringu loa andmisega Kobratu VI uuringuruumis, et peatada uute karjääride tekkimist enne kui praegu tegutsevate karjääride varud on ammendunud ja karjäärid korrastusprojektide alusel korrastatud. Melgi tee kaudu toimub maa-ainese väljavedu Kobratu IV karjäärist riigimaanteele 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee, kasutuse ja korrashoiuga. Korralduse kohaselt on riigi kõrvalmaanteel 22231 Kobratu-Ellia teel raskeveokite liikumine keelatud ja seetõttu ei saa seda maa-ainese väljaveoks kasutada. Avalik huvi tähendabki ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse neile kahju teha. Avaliku huvi seisukohast on olulised sellised hüved, mis on kõigile kättesaadavad nagu loodus ja turvalisus ning tegevus kitsamalt piiritletud isikute grupi heaks võib olla samuti tegevus avalikes huvides. Ka väike grupp inimesi võib olla ebasoodsas olukorras, kelle huvides peab kohalik omavalitsus tegutsema.

8. Kaebaja on viidanud asjaolule, et korralduses on geoloogilise uuringu loa mitteandmise põhjuseks märgitud probleemid Melgi tee kasutamisega. Kohus märgib, et oluliseks põhjuseks on valla poolt geoloogilise uuringu loa andmisega mittenõustumisel avalik huvi ja see, et Tartu valla üldplaneeringus ei ole Kobratu VI uuringuruum reserveeritud mäetööstusmaaks. Üldplaneering väljendab väga oluliselt avalikku huvi. Valla poole on pöördunud Kobratu küla seltsing, kes osalesid ka volikogu istungil ja väljendasid soovi mitte näha kaevandamistegevust Kobratu VI uuringuruumis enne kui teised karjäärid on tegevuse lõpetanud.

9.Mis puudutab võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist kaebaja suhtes, märgib kohus, et Põhiseaduse § 12 rikkumine ei ole kaebaja suhtes aset leidnud. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ning kedagi ei või diskrimineerida. Kohus mõistab, et kaebaja jaoks võib olla ebavõrdne kohtlemine see, et Kobratu II, Kobratu III ja Kobratu IV on antud kaevandamisluba ning Kobratu V karjääril on luba täiendavate geoloogiliste uuringute teostamiseks ning kaebaja ei ole saanud nõusolekut geoloogilise uuringu loa saamiseks (kaebaja meelest kinnistute omanike ebavõrdne kohtlemine), kuid kohus leiab, et igat juhtumit tuleb käsitleda iseseisvalt. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Antud juhul on tulnud iga kinnistu suhtes asja põhjalikult ja iseseisvalt hinnata.

10.Mis puudutab korralduse motiveerimist, siis kohus leiab, et kaevatav korraldus on üheselt selge ja mõistetav, haldusaktis on välja toodud asjaolud, millele on haldusakti andmisel tuginetud, mis tähendab, et haldusakt on vormistatud nõuetekohaselt ja motiveeritud; haldusakt on välja antud selleks pädeva haldusorgani poolt ja kehtiva õiguse alusel, on selge ja üheselt mõistetav. Kohus märgib, et kaevatav korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, HMS § 55 lg 1 ja lg 2 ning HMS § 56 lg 2 tunnustele, menetlusnormi rikkumisi ei ole välja toodud.

11.Kokkuvõttes on kaevatav haldusakt õiguspärane ning ei kuulu tühistamisele. Samuti on õiguspärane vaideotsus, vaie on lahendatud tähtaega ja menetlusnorme järgides, vaideotsuses on samuti põhjendused, miks vaie on jäetud rahuldamata ning asjaolu, et kaebaja ei ole nõustunud vaideotsuses toodud seisukohtadega, ei anna alust vaideotsust õigusvastaseks tunnistada.

Kaebaja ei ole otseselt vaideotsust vaidlustanud, on vaid märkinud, et ta ei nõustu vaideotsuses toodud põhjendustega. Kuna kaebus jääb rahuldamata kaevatava haldusakti tühistamise nõudes, ei saa kohus teha ka ettekirjutust asja uueks läbivaatamiseks ning seega jääb rahuldamata kaebus ka kohustamise nõudes.

12. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata täies ulatuses. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

13.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik