Legislator Case Law & Legislation
3-15-820/4 AI generated

3-15-820/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-820/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Janek Morozov esitas 31.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, kas Tartu Maakohtu 23.03.2015. a vastuskiri on seadustega kooskõlas ning kas seoses vastuse ja esitatud küsimustega on midagi ette võetud. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.

Legislator headnote

AI generated

3-15-820/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebusega on vaidlustatud Tartu Maakohtu 23.03.2015. a vastuskiri nr 1-15-1311 ning esitatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kohus kontrollib, kas vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud.

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing standing against building permit failure to state reasons moral rights locus standi reasonableness
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-820 Määruse kuupäev

29. aprill 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Janek Morozovi kaebus Tartu Maakohtu toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Resolutsioon Tagastada Janek Morozovi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Janek Morozov esitas 31.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, kas Tartu Maakohtu 23.03.2015. a vastuskiri on seadustega kooskõlas ning kas seoses vastuse ja esitatud küsimustega on midagi ette võetud. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 06.04.2015. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt pidi kaebaja selgitama, millise nõude menetlemist ta soovib, esitama põhjendused, miks on vastustaja tegevus kaebaja hinnangul õigusvastane ning kuidas aitab kaebuse esitamine kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele.

3. J. Morozov esitas 23.04.2015 avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Avalduses esitas kaebaja nõude Tartu Maakohtu toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse põhjendustes märgib kaebaja, et Tartu Arestimaja tingimuste õigusvastasus on vaja tuvastada pädeva organi poolt ning alavääristamine ei saa olla politsei ja prokuratuuri töövõtteks. Kaebaja küsib, kas tal on õigus viibida tema lähedaste ülekuulamise juures ja kas miskit on ette võetud. Kaebaja hinnangul on tema õigusi rikutud, kuna oleks tulnud selgitada, kelle poole kaebaja esitatud küsimustega pöörduma peab.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus kaebuse menetlusse võtmisel ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebusega on vaidlustatud Tartu Maakohtu 23.03.2015. a vastuskiri nr 1-15-1311 ning esitatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kohus kontrollib, kas vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud.

5. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 38 lg 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vastavalt HKMS § 45 lg 2 lausele 1 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Tulenevalt tuvastamiskaebuse esitamisele seatud piirangutest on tuvastamiskaebus menetletav vaid juhul, kui see aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele ning õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

6. Kohus märkis 06.04.2015. a määruses, et tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Ühtlasi andus kohus nõu, et kui kaebaja soovib teada, kas maakohus on kaebaja esitatud küsimustega seoses midagi ette võtnud, on efektiivsem esitada vastav päring maakohtule.

Kaebaja ei ole kaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses selgitanud, miks on maakohtu toimingu vaidlustamine vajalik tema õiguste kaitseks. Samuti ei nähtu kaebuse ega puuduste kõrvaldamise avalduse põhjendustest, kuidas aitaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal eeltoodud toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebeõigus, kuna tuvastamiskaebus ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele.

7. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebus toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. Täiendavalt märgib kohus, et puuduste kõrvaldamise avalduses viidatud teemade osas on vaidlusaluses maakohtu kirjas selgitatud, milliste asutuste poole kaebaja esitatud küsimustega pöörduma peab. Seega on kaebaja poolt puuduste kõrvaldamise avalduses märgitud eesmärk (saada teavet, kelle poole kaebaja esitatud küsimustega pöörduma peab) juba saavutatud. Seetõttu kuuluks kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.

10. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik