4-15-2634/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.aprillil 2015

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-15-2634 (2440,15,001407)

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses L.T kaebus PPA Ida Prefektuuri 27.03.2015 otsuse peale, millega tunnistati süüdi LS L.T § järgi ja karistati rah

259 lg 2 p 1 atrahviga 200 eurot.

Menetlusalune isik L.T, isikukood: xxx; elukoht: xxx, e-posti aadress

xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

1. otsuse peale

kaebus kohtuvälise menetleja 27.03.2015 Jätta L.T

väärteoasjas nr 2440,1 rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus, 5,001407

millega määrati L.T-le LS § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut ehk 200 eurot, muutmata.

2. VTMS § 135 Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja L.T-le lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirj

alikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb - puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

1. 01.03.2015 koostas patrullpolitseinik Xxx Xxx väärteoprotokolli AB!¤!%/)! L.T .02.2015 kell 21.20 Jõhvi linnas Rakvere 29 maja suhtes selle fakti kohta, et 28 juures olles alkoholijoobes reisijana sõidukis, ei jäänud oma kohale ning lahkus sõidukist ilma kontrollija loata, millega rikkus LS § 38 lg 3 sätet. Tegu on kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p 1 järgi.

2. suhtes tegi kohtuväline menetleja 27.03.2015 otsuse väärteoasjas L.T 2440,15,001407, millega tunnistati L.T süüdi LS õ 259 lg 1 p 1 järgi ettenähtus väärteo toimepanemises ja karistati rahatrahviga 50 trahviühikut ehk summas 200 eurot

3. 11.04.2015 esitas urmas L.T maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 27.03.2015 otsuse peale. Kaebuses taotleb menetlusalune isik kohtult lõpetada väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel, sest tema tegevuses puudub väärteokoosseis.

Kaebuse järgi on faktilised asjaolud järgmised. Menetlusalune isik ei saanud aru, mida politseinikud temalt tahtsid. Menetlusalune isik soovis suunduda poodi, milleks väljuski sõidukist. Samuti heidab menetlusalune isik kohtuvälise menetlejale ette mitme paranduste tegemist väärteoprotokolli. Lisaks palub kontrollida, miks teda toimetati politseijaoskonda ja piirati tema vabadust. Ühtlasi menetlusalune isik ei taotle kaebuse arutamist kohtuistungil vaid viia s

ee läbi kirjalikus menetluses.

4. .2015 kohtule seisukoha kaebuse suhtes. K Kohtuväline menetleja esitas 28.04 ohtuväline

menetleja leiab, et ja menetlusalune isik on talle inkrimineeritud väärteo toime pannud otsuse tühistamiseks alust ei esine Kohtuväline menetleja väidab, et kohtueelse . uurimisega on tuvastatud faktiliste asjaolude kogum, mille kohaselt olles sõidukis reisija ja joobes, lahkus menetlusalune isik sõidukist politseiametniku loata. Seega vastab tema tegu LS § 259 lg 2 p 1 koosseisule. Sõiduk, millest menetlusalune isik loata lahkunud on, oli peatatud liiklusjärelevalve teostamise käigus, mis on kinnitatud tunnistaja Xxx Xxxi ütlustega. ütlustega on tõendatud, et Tunnistajate Xxxi ja Xxx menetlusalune isik eiras

korduvalt politseiametniku korraldust sõidukist mitte väljuda ja olla kohal.

Politseiametnikud olid kontrollijad LS § 2 p 24 ja 28 1 mõttes. - Eeltoodu alusel palus kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et .

kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata

6. Kohus analüüsib kõigepealt tõendeid, nende lubatavust ning annab neile hinnangu, teeb kindlaks toimepandud teo objektiivsed ja subjektiivseid küljed, kontrollib õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ja isiku süüdiolekut KarS u mõttes seejärel vastab - (I),

väärteoprotokolli koostammisega seotud küsimusele (II), analüüsib kaebuses toodud probleemi isikult vabaduse võtmisega seonduvalt karistuse määramise (III) ning kontrollib aluseid (IV).

7. V™S) Väärteomenetluse seadustiku ( § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kaebuse esitaja märkis kaebuses, et soovib asja lahendamist kirjalikus L.T menetluses. Kirjaliku menetlusega oli nõus ka kohtuväline menetleja ja esitas omapoolse seisukoha kaebuse suhtes.

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja -

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1-45-11).

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

I Tõendid nende analüüs ja

9.

38 lg 3 rikkumist, mis o Süüdistus puudutab LS § n kvalifitseeritud LS § 259 lg 2 p

järgi.

LS § 38 lg 3 teine lause kohaselt juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel. LS § 259 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse rahatrahv kuni 100 trahviühikut ehk summas kuni (

400 eurot) sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest. LS § 2 p 79 kohaselt sõitja on isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda. Seega on menetlusalune isik sõitja LS § 2 p 79 mõttes, sest puudub vaidlus fakti üle, et menetlusalune isik viibis sõidukis reisijana, sõitis sellega, kuid ei juhtinud sõidukit..

10. Kohus käsitleb tõendina menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (t.l. 15), millest nähtub, et menetlusalune isik on andnud järgmised ütlused: menetlusalune isik viibis parkimisplatsil, kus pildistas politseisõi Pärast seda istus dukit, mis asus avalikus kohas.

menetlusalune isik ja autojuht sõidukisse ja liikusid Maxima poe parklasse Rakvere tänaval Jõhvis. Autojuht parkis sõidukit ja sel hetkel peatus nende juures sama politseisõiduk. Parklasse tulid ka isikud, kes viibisid varem parkimisplatsil, kus menetlusalune isik tegi pilte politseiautost nende isikutega oli politseil vaidlus. Politsei , sundis menetlusalust isikut minema autosse ja olema seal, mida menetlusalune isik tegi.

Kuna aga see vaidlus jätkus pikalt, tekkis menetlusa vajadus häda lusel isikul rahuldamiseks ja t l a vä jus sõidukist. Seega ta leiab, et tema tegu ei saa olla karistatav.

Kohus märgib, et menetlusaluse isiku ütlused ja kaebuses toodud faktilised asjaolud ei ühti oma vahel. Nimelt, ütlustes väidab isik, et ta lahkus sõidukist küll häda rahuldamiseks. Kaebuses aga väidab, et tal oli vaja minna poodi. Tuleb rõhutada isiku ütluste analüüsimisel, et ei kaebuses ega ütlustes selgita menetlusalune isik, mis oli see mõjuv objektiivne põhjus, millel tal ei olnud võimalik küsida politseiametnikult luba autost lahkumiseks, kui selleks tekkinud tõeline vajadus. Menetlusaluse isiku endi ütlustega on tõendatud, et ta tõepoolest väljus sõiduautost ja seda ilma politseiametniku loata, eelnevalt talle oli antud korraldus olla autos. Kohus märgib, et teo faktilisest küljest ei oma tähtsust, kas isik lahkus sõidukist ilma politseiametniku loata kas poodi või - WC

sse. Kohus märgib, et LS § 38 lg 3 norm ei tee erandit sõitjale, kes lahkub sõidukist tualetti või poodi. Kas WC sse või poodi suundumiseks - ajal, mil toimub liiklusjärelevalve, peab sõitja küsima politseiametnikult luba sõidukist lahkumiseks.

11. Tunnistaja xxx Xxx Xxx Xxxiga. Nende andis ütlusi, et 28.02.2015 oli ta patrullis koos poolt oli liiklusjärelevalve käigus peatatud sõiduk , selleks anti peatumismärguanne ja xxx

sõiduk keeras rakvere 35 parkimisplatsile, kõrval asub Maxima pood. Sõidukis viibisid kaks isikutautojuht xx xx ja reisija xx xx galdatud . Autojuhil ei olnud sõidukile pai

algaja juhi tunnusmärk ja selle puhul oli autojuht kutsutud politseiautosse menetluse läbiviimiseks. Kell 21.20 väljus aga sõidukist reisija , kes oli visuaalselt L.T

joobeseisundis. Ta tuli politseiauto juurde ja üritas ust avada. Talle keelati lahkuda sõidukist, korduvalt oli antud korraldus minna tagasi autosse. Kuna L.T tekkis tüli isikutega, keda ta eelnevast pildistas, otsustas tunnistaja, et isikut tuleb toimetada politseiasutusse edasiseks toiminguks.

Kohus märgib, et tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused ühtivad omavahel selles mõttes, et menetlusalune isik lahkus sõidukist ega küsinud selleks politseiametnikult luba. Ütlused on erinevad selles osas, kas isik üritas avada politseiauto ust ja kas menetlusalune isik pildistas eelnevalt politseiautot või kõrvalisi isikuid. Kohus märgib, et faktilised asjaolud, mille puhul esinevad menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste vahel vastuolud, ei ole olulised väärteo tuvastamisel.

12. Tunnistaja Xxx Xxx ütlustest ( lk 11) nähtub, et tõepoolest 28.02.2015 peatas teda Rakvere tänaval politseiauto, teda kutsuti politseiautosse. Tema tuttav jäi aga autosse, siis väljus tuttav autost. Tuttav on L.T. Seega tunnistaja xx. Xxx ütlustega leiab kinnitust fakt, et L.T valjus sõidukist.

Tun oleks küsinud selleks politseiametnikult nistaja ütlustest ei nähtu, et L.T luba.

13. Tunnistaja Xxx Xxx xxx andis ütlusi ( lk 12) et sõiduk oli peatatud liiklusjärelevalve

käigus, sest sõidukil ei põlenud tagumise numbritule valgustus. Selgus ka seda, et autojuht on algaja ja sõidukile ei olnud paigaldatud algaja juhi tunnusmärk. Autojuht oli kutsutus politseiautosse, mida ta ka tegi. Autojuhi vestluse ajal väljus sõidukist reisija, kes tuli politseiauto juurde ja üritas uksi avada. Isik oli visuaalselt joobes.. Talle anti mitu korraldus naasta tagasi autosse, kuid urmas L.T ei allunud. Kuna tal tekkis kõrvaliste isikutega tüli, oli otsustatud toimetada ta politseijaoskonda. Kohus märgib, et tunn i ütlused on kooskõlas tunnistaja ütlustega istaja Xxx Xxx Xxx Xxx

faktiliste asjaolude kohta. Erinevus ütluste vahel seisnes selles, et i ütluste xx. Xxx

kohaselt ei põlenud sõidukil numbritule valgustus. Samas mõlemad politseinikud kinnitavad, et tuvastatud sai, et sõidukil ei olnud paigaldatud algaja autojuhi tunnusmärk. K es ei ole oluline ega kutsu esile kahtlusi tunnistaja ohus märgib, et selline lahkheli ütlust ütluste usaldusväärsuses. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub, et politseipatrull kahe politseiniku koosseisus teostas 28.02.2015 liiklusjärelevalvet, mille käigus tekkis vajadus peatada sõiduauto ja reisija L.T. xxx, milles olid autojuh Xxx Xxx t

14. Nimetatud tõenditega on usaldusväärselt kinnitatud fakt, et 28.02.2015 kella 21 paiku

Rakvere tänaval olles joobeseisundis, ei jäänud reisijana sõidukis olnud L.T sõidukisse ja lahkus sõidukist ilma kontrollija loata.

15. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ( lk 13) on tõendatud, et 28.02.2015 Rahu 38

Jõhvis asuvas politseiasutuses kontrolliti isiku joobeseisund ja tuvastati, et isik viibib joobeseisundis ( indikaatorvahendi näit on 1,06. mg/l kohta). Menetlusalune isik ei ole kordagi vaidlustanud joobeseisundit.

16. Politseiametnik on kontrollija LS 2 p 24 mõttes ja liiklusjärelevalve teostaja LS § 2 p 28-1 mõttes. Politseiametnikul on seadusega antud pädevus kontrollida sõidukeid, liiklejaid ja sõitjaid ( LS § 196 korrakaitseseadusega kooskõlas)

-1 lg 1 alusel ja ning teostada liiklusjärelevalvet ( LS § 193 l

g 1).

17. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 38 lg 3 nõuet sõitja peab jääma kohale sõidukis ja -

võib lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal. Nimetatud tegu kvalifitseeritav LS §

259 lg 2 p 1 aluselandud joobeseisundis. liiklusnõuete muu rikkumine, mis on toime p

18. Kohus leiab, et tegu on toime pandud otsuse tahtlusega. Menetlusalune isik teadis, et tal ei ole luba autoast lahkumiseks ka vaatamata sellele ta väljus autost, ning menetlusalune isik tahtis seda, millele osutab tema objektiivne aktiivne tegevusautost väljumine. Samuti soovi väljuda autost kinnitas menetlusalune isik seda korduvalt nii ütlustes, kui ka kohtule esitatud kaebuses.

19. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu on õigusvastane. Kohus ei ole tuvastanud isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kuigi isik väljendas seisukohta, et kuna tal oli h ja sellest tulenevalt leiab ta, et tema tegu ei ole karistatav, äda või ta tahtis poodi minna

on selline menetlusaluse isiku väide ekslik. Väärteoasja läbivaatamisel ei ole kohus tuvastanud ühtki õigusvastasust välistavat asjaolu K peatüki 2.jao mõttes. Ei ole arS-u 2- tuvastatud, et loomuliku häda esinemisel või poodi mineku soovil oleks kas hädakaitse või hädaseisundi või kohustuste kollisiooniga võrdne tähendus. Isegi loomulik häda esinemisel võtaks loa küsimine autost lahkumiseks aega minutit. Seega, oli menetlusalusel isikul võimalust täita avalikku korra eeskirja ega urineerida avalikus kohas parkimisplatsil, samas oleks täidetud LS-st tulenev kohustus mitte lahkuda autost ilma liiklusjärelevalve teostaja loata.

20. Asjaolusid, mis välistaksid isik süüdiolekut KarS u 2.peatüki 3.jao mõttes, ei ole kindlaks - tehtud. Menetlusalune isik on talle esitatud väärteo toimepanemises süüdi.

II Väärteoprotokolli koostamisel tehtud parandused.

21. Kaebuses märkis menetlusalune isik, et tal ei olnud võimalust esitada põhjendatud vastulauset kohtuvälisele menetlejale, sest väärteoprotokollis on mitu parandust, mis teen menetlusaluse isiku arvates protokolli sisu arusaamatuks, ebaselgeks.

22. Selles vänguses peab kohus vajalikuks kontrollida, kas menetlemisel rikuti isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ( VTMS § 19 lg 1 p 1) ja kas rikkumine, kui see esineb, on oluline, mis võib kaasa tuua otsuse tühistamist.

23. Kohus tutvus väärteoprotokolliga ( lk 9). Väärteoprotokollis esinevad järgmised paranduse: protokolli koostamise aasta: oli ekslikult kirjutatud 2014, parandatud pastakaga 2015; lahtris „liikus“ on maha kriipsutatud „RS“, sõna „ “ alkoholijoobes on

kirjutatud sõnade „olles sõitjana“ vahele. Parandust on kinnitanud politseiametnik Xxx Xxx, tema allkiri ja kuupäev on 01.03.2015. Menetlusalune isik andis oma allkirja selle kohta, et ta on oma õigustega tutvunud. Samuti fikseeritud on õiguse kasutamine keelduda allkirja andmisest väärteoprotokollile ( VTMS § 70 lg 2 alusel). Kohus märgib, et tõepoolest, kuigi VTMS näeb ette küll isegi väärteokvalifikatsiooni muutmist väärteoprotokollis uue kande tegemisega ja selle kinnitamisega kohtuvälise menetleja allkirjaga ( VTMS § 69 lg 3), ei näe VTMS väärteoprotokolli paranduste tegemist ega ebatäpsuste lahendamise korda läbivaatamisel . Asja kohtus kirjalikus menetluses on

tuvastatud, et tegu oli toime pandud 29.03.2015, seega loogiline, et väärteoprotokolli koostati 01.03.2015, mitte 01.03.2014, ehk tegemist on kahetsusväärse tehnilise veaga, mis ei mõjuta väärteoprotokolli sisu ja isikule esitatud süüdistust. Sõna „RS“ lahtris „liikus“ mahakriipsutamine on samuti kohtu arvates ei mõjuta kuidagi väärteoprotokolli sisu, vaid lisab protokolli vormistamisele hoolimatust, mis on küll kahetsusväärne, aga ei too kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kuna isikule esitatud süüdistuse sisu ei ole seotud sukohalt ei oma sõiduki juhtimisega, siis on arusaadav, et süüdistuse sei tähtsust asjaolu, mis suunas ja kuhu sõiduk liiku Väärteoprotokollist nähtub, et sõna s. „ “ oli juurde kirjutatud sõnadele „olles sõitjana“ vähemalt pärast seda, kui alkoholijoobes sõnad „olles sõitjana“ olid juba protokollile kirjutatud. Samas ei ole menetlusalune isik kordagi väitnud, et tegelikult süüdistus teo toimepanemises joobeseisundis ei olnud talle esitatud, et joobeseisund oleks juurde kirjutatud hiljem, juba pärast protokolli koostamist ja menetlusaluse isikule allkirjastamisele lihtsal esitamist. Seda oleks võimalik tõendada moel koopia kontrollimiseks, kas , esitades kohtule isikule kätte antud väärteoprotokolli isikule oli esitatud süüdistus rikkumise toimepanemises joobeseisundis ( isegi kui isik keeldub allkirja andmisest, l

oetakse protokoll kätte toimetatuks – VTMS § 70 lg 2 ja 2).

Joobeseisundis viibimine on väärteoprotokolli ja süüdistuse su poolest tähtis asjaolu,

si sest see on obligatoorne väärteokoosseisu tunnus LS § 259 lg 2 p 1 mõttes.

Menetlusalune

isik ei esitanud

st rikkumise kohtule ühtegi tõendit ega väidet, et tegelikult süüdistu toimepanemises joobeseisusundis ei olnud talle esitatud. Ka kohus ise selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Sõna „alkoholijoobes“ kirjutamine sõnade „olles sõitjana“ kõrvale kahju reeglit, et stab teatud määral väärteoprotokolli koostamise korrektsust ja üld dokumendi kirjapilt ja -viis peab olema selge ja hoolikas, et tagada isiku( ) te õigusi, keda

see dokument puudutab. Mõlemad tunnistajad xx. Xxx ja xx. Xxx ud olid üle kuulat 28.02.2015 et isik on visuaalselt joobes vahetult pärast juhtumit ja mõlemad avaldasid, . Menetlusalune isik oli toimetatud politseijaoskonda 28.03.2015 kell 22.35, mil tuvastati tema isik ( lk 14), samal ajal kontrolliti ja tuvastati tema joobeseisund ( lk 13). Hinnates eelkirjeldatud asjaolusid leiab kohus, et kohtuvälisele menetlejale oli isiku joobeseisundist teada isiku toimetamisel jaoskonda, kohapeal oli mõlemal tunnistajal põhjendatud kahtlus, et isik viibib joobeseisundis. Kohus on arvamusel, et sel juhul ei ole kohtuvälisel menetlejal vajadust koostada väärteoprotokolli selliselt, et isik süüdistatakse ilma raskendava asjaoluta rikkumise toimepanemises, aga hiljem asutakse väärteoprotokolli võltsim n LS § 259 lg 2 p 1 järgi rikkumise a, kirjutades juurde joobeseisundit, mis o kvalifitseeritav tunnus. Tähelepanu väärt on ka see, et teo kvalifikatsioon on väärteoprotokollis märgitud ilm LS § a parandusteta, korrektselt,

259 lg 2 p 1 aluselteo

toimepanemine joobeseisundis. Kõik see osutab kohtu arvates sellele, et sõna

„alkoholijoobes“ sõnade „olles sõitjana“ kõrvale kirjutamine oli ametniku tehtud stiilivõi väljendusviga. Isegi võttes kokku kõik väärteoprotokollis tehtud parandused, on väärteoprotokolli põhjal absoluutselt selge ja ühiselt arusaadav, milles isik süüdistatakse. Seega ei ole menetlusaluse isiku õigusi rikutud paranduste tegemisega.

III Isikult vabaduse võtmine

24. Kaebuses heitis menetlusalune isik politseile ette politseijaoskonda toimetamist ja temalt vabaduse võtmist. Menetlusalune isik väidab, et tema isi oli tuvastatud kohapeal ja isiku tuvastamiseks politseijaoskonda toimetamine oli põhjendamatu. Ühtlasi isik leiab, et vajalik on uurida videosalvestis tema paigutamisest kambrisse.

25. Kohus leiab, et videosalvestise uurimises vajadust ei ole. Isik ise ei selgita, miks seda oleks vaja . Vaidlust ei ole isiku suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisel asjas fakti üle, kas menetlusalune ik oli toimetatud politseijaoskonda. Seda kinnitavad is menetlusalune isik ise, kaks politseinikest tunnistajat, samuti isiku tuvastamise protokoll ning joobeseisundi tuvastamise protokoll, et isiku vabadus oli teatud ajaks ja määral piiratud.

26. Kohus märgib, et kas ja mis alusel oli menetlusaluse isiku vabadus piiratud 28.02.2015 tema isiku tuvastamisel, ei oma tähtsust isiku poolt toimepandud rikkumise tuvastamisel ja selle kvalifitseerimisel. Isegi kui tuvastatakse menetlusõiguse rikkumist või muu seaduse rikkumist isiku tuvastamisel, ei tee see toimepandud ja kohtulikul läbivaatamisel tuvastatud tegu olematuks.

27. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada menetlusalusele isikule, et kui tegelikult ta soovis vaidlustada kohtuvälise menetleja tegevust, siis on selleks ette nähtud eraldi menetluskord VTMS 10.peatüki, 3.jao 6.jaotuses. Esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale lahendab VTMS § 77 alusel kõigepealt kohtuvälise menetleja juht, pärast seda saaks esitada kaebuse kohtule VTMS § 78 korras.

28. Selgituse korras märgib kohus, et korrakaitseseaduse § 32 lg 6 alusel on korrakaitseorganil õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, kui see on vajalik vahetu ohu korral või olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, ehk iseenesest isiku toimetamine politseijaoskonda ja seal kinnihoidmine kuni isiku tuvastamiseni ei ole seadusega välistatud. Kohus kordab, et küsimus, kas menetluse isiku tuvastamisel järgis kohtuväline menetleja korrakaitseseadusest tulenevat korda, ei ole kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisel asjassepuutuv küsimus. Kohtuvälise menetleja tegevust tuleks sel juhul vaidlustada VTMS § 76-80- korras.

IV Karistus

29.

K e menetleja 27.03.2015 otsuse karistati LS § 259 lg 2 p 1 ohtuvälis ga L.T järgi rahatrahviga 50

200 eurot. trahviühikut, s.o

LS § 259 lg 2 p 1 järgi karistataks joobeseisundis muu liiklusnõude rikkumise eest e rahatrahviga kuni 10 ehk summa kuni 400 eurot..

0 trahviühikut

30. Kohus märgib aristuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud , et k

karistuse eesmärkidest: karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1- -11, p 11 ja 3-1-1-52- 13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui

isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutad - a süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1- -03, p 5).

31. Kohus leiab, et isiku süü vastab k iühikut 2 aristusraami keskmise karistusele, s.o 50 trahv le eurot. alusel Kohus leiab, et isiku süü ei ole alla keskmise määra. Kuigi LS § 259 lg 2 p 1 kvalifitseeritav väärtegu ei ohusta liikluses konkreetselt teisi liiklejaid ja seab ohtu kõigepealt tõhusa liiklusjärelevalve läbiviimist, on seaduseandja otsustanud kuulutada tegu karistatavaks ja seda kõigepealt üldise liiklusohu vähendamiseks. Kohtuliku läbivaatamisel on tuvastatud, et isik pani toime üheepisoodilise rikkumise, tegemist on ohudeliktiga, kahju ei ole tekitatud, samuti ei ole isiku tegu esile kutsunud muid negatiivseid tulemusinäiteks järelevalvetoimingute läbiviimise olulist tõkestamist. Kohtumenetluse käigus ei ole kohus tuvastanud, et isiku süü oleks üle või alla keskmise määra. Kohus on seisukohal, et kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine.

32. korral

karistatud ühel Kari ) kohaselt oli stusregistri väljavõtte (t.l. 18 L.T

väärteokorras auto juhtimise eest, mil tema organosmis esines alkoholisisaldus, karistus rahatrahv 500 eurot on täidetud. Menetlusalune isik ei ole karistuse osas oma seisukohta kaebuses

väljendanud ega esitanud täiendavaid tõendeid, mis võiksid karistust mõjutada. Tema varasem karistus on määratud talle samuti liiklusväärteo toimepanemise eest ja seotud alkoholi tarvitamisega. Käesolevas asjas on teo kvalifitseeritavaks tunnuseks teo toimepanemise joobeseisundis. Sellest nähtub, et isiku puhul esineb piisaval määral riski uute väärtegude toimepanemiseks ja seda eriti seoses alkoholi tarvitamisega. Olles tarvitanud alkoholi ei kontrolli menetlusalune isik seega piisaval määral oma käitumist. See iseloomustab isikut negatiivses mõttes.

33. Karistus on määratud proportsionaalselt süü suurusele ja isikule. 200-eurose rahatrahvi puhul on tegemist rahalise kohustusega, mis ei koorma isikut põhjendamatult. Rahatrahvi summa on oluliselt väiksem kui Eestis kehtestatud miinimumpalk. 34. määratud karistus Kohus, võttes arvesse eeltoodut L.T-le , on seisukohal, et vastab sanktsiooni keskmisele määrale trahviühikut, s.o rahatrahvi 50

200 eurot ja selle muutmiseks alust ei esine.

KOHTU MEE™ED

Jätta L.T kohtuvälise menetleja väärteoasjas nr kaebus 27.03.2015 otsuse peale

2440,15,001407 rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus, millega määrati L.T-le LS § 259 lg 2 p 1 järgi ra ühikut ehk 2 hatrahvi 50 trahvi

00 eurot, muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik