3-13-1535/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1535 Haldusasi Grigory Shcherbakovi kaebus Viru Vangla 25. aprilli 2013. a käskkirja nr 6.-3/537-D ja 18. juuni 2013. a vaideotsuse nr 6-12/142-1 tühistamiseks ning televiisori tagastamisele kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. novembri 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Grigory Shcherbakovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Grigory Shcherbakov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. novembri 2013. a otsuse resolutsiooni p 3 õigusabikulusid puudutavas osas muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega

1. juuni 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla inspektor-kontaktisik koostas 25. aprillil 2013 käskkirja nr 6.-3/537-D, millega tunnistati vahistatu Grigory Shcherbakov süüdi vangla kodukorra p 8.2.6. rikkumises, kuid otsustati teda mitte karistada, vaid viia läbi motiveeriv vestlus selgitamaks kodukorras kehtestatut. 7. mai 2013. a otsusega nr 6-9/40606-2 tunnistati Grigory Shcherbakovile välja antud elektriseadme kasutamise luba kehtetuks. Grigory Scherbakov esitas vaide käskkirja ja otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mis 18. juuni 2013. a vaideotsusega rahuldamata jäeti.

2. Grigory Shcherbakov esitas 17. juulil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla 25. aprilli 2013. a käskkirja nr 6-31/537-D ja 18. juuni 2013. a vaideotsuse nr 6-12/142-1 õigusvastaseks tunnistada ning televiisori tagastada.

3. Tartu Halduskohus tühistas 22. novembri 2013. a otsusega Viru Vangla 25. aprilli 2013. a käskkirja nr 6.-3/537-D p 3, kuna käskkirja koostanud inspektor-kontaktisikul puudus televiisori kasutamise loa ajutiselt kehtetuks tunnistamiseks pädevus. Halduskohus mõistis Viru Vanglalt välja riigilõivu tasumisega kantud 15 euro suuruse menetluskulu. Halduskohus jättis kaebuse muus osas rahuldamata ning väidetava õigusabikulu kaebaja enda kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis, et õigusabikulude kandmist tõendavaid dokumente pole kaebaja kohtule edastanud. Seetõttu jättis halduskohus kaebaja väidetava õigusabikulu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 1 alusel hüvitamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Kaebaja esitas 17. detsembril 2013 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, millega vaidlustas Tartu Halduskohtu 22. novembri 2013. a otsust õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Apellatsioonkaebusele on lisatud Sidiv Õigusbüroo OÜ arve kuupäevaga

13. detsember 2013, mille kohaselt kuulub kaebuse koostamise eest kohtuasjas nr 3-13-1535 tasumisele 180 eurot (tl 71). Kaebaja palub HKMS § 34 lg 3 alusel võtta see arvesse uue tõendina ning rahuldada õigusabikulude hüvitamise taotlus summas 180 eurot. Kaebaja väidab, et tema esindaja Artur Pärnoja lubas kõik vajalikud dokumendid ja tõendid ise halduskohtule esitada, kuid kohtuotsuse kättesaamisel sai kaebaja teada, et esindaja oli jätnud õigusabikulude kandmist tõendavad dokumendid esitamata.

5. Viru Vangla palub 29. jaanuaril 2014 esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja viitab Tartu Halduskohtu 2. augusti 2013. a määruse punktile 4, milles on selgesõnaliselt välja toodud, et 24. oktoobriks 2013 tuleb esitada ka menetluskulusid puudutavad dokumendid. Kuna HKMS § 109 lg 1 viimase lause kohaselt kuludokumentide esitamata jätmise korral vastaspoolelt menetluskulusid välja ei mõisteta, mistõttu apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vastustaja märgib, et isegi juhul, kui kaebaja oleks kuludokumendid korrektselt esitanud, ei oleks saanud talle kogu õigusabikulu välja mõista, kuivõrd kaebus jäi suures osas rahuldamata ning vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 oleks tulnud õigusabikulud jagada proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Seega oleks pidanud enamik jääma kaebuse esitaja kanda. Lisaks märgib vastustaja, et ka apellandi poolt esitatud Sidiv Õigusbüroo OÜ arve ei ole kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtete kohaselt käsitletav kuludokumendina HKMS § 109 lg 1 tähenduses, kuivõrd sellest ei nähtu kulude tegelik kandmine. Vastustaja leiab, et apellandi etteheited oma esindajale ei ole lahendatavad käesoleva haldusasja lahendamise käigus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. HKMS § 109 lg 1 kolmanda lause kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Käesolevas asjas määras halduskohus 2. augusti 2013. a määrusega (tl 40-41) täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks 24. oktoobri 2013. Halduskohus on määruse põhjendavas osas selgitanud, et lisaaeg on menetlusosalistele antud muuhulgas menetluskulu nimekirja ja kulude tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et õigusabikulusid tõendav kuludokument jäi halduskohtule 24. oktoobriks 2013 esitamata. Seega ei saanud halduskohus väidetavaid õigusabikulusid vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ning halduskohtu otsus on selles osas õiguspärane. Kuludokumentide esitamine apellatsioonimenetluses ei muuda halduskohtu otsust tagantjärele õigusvastaseks. Lisaks ei ole kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud arve näol tegemist nõuetele vastava kuludokumendiga. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et menetluskulud peavad väljamõistmiseks olema reaalselt kantud ja menetluskulude reaalne kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega (nt 31. juuli 2014. a otsus nr 3-3-1-28-14 p 16). Esitatud arvest ei nähtu, et kaebaja oleks reaalselt tasunud Sidiv Õigusbüroo OÜ-le kaebuse koostamise eest 180 eurot.

8. Ringkonnakohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Artur Pärnoja oli 10. juunil 2013 koostatud volikirja alusel kaebaja lepinguline esindaja kuni 31. detsembrini 2014 (tl 9). Kui kaebaja leiab, et tema lepinguline esindaja käesolevas haldusasjas rikkus käsundi täitmisel ehk õigusabiteenuse osutamisel oma kohustusi, saab tema vastu esitada kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1 alusel.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. novembri 2013. a otsuse vaidlustatud osas muutmata.

10. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, kuid pole esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 109 lg 1 ls 4 kohaselt sellisel juhul menetluskulusid välja ei mõisteta. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Tiina Pappel

Madis Ernits

Einar Vene allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt