1-15-1834/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprillil 2015. a Tartu Kalevi 1

Kriminaalasja number

1-15-1834

Kohtukoosseis

kohtunik Ingeri Tamm

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kristi Suvi

Anna Jänes Kriminaalasi

K.D süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Abiprokurör Ruti Kilg

Süüdistatav

K. D

elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töövõi õppimise koht: XXXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Tartu Maakohtu 25.03.2009. a otsusega KarS § 121, §

200 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 2 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust karistuse kandmise algusajaga 24.09.2008. a tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud 02.03.2015. a

Kaitsja

- (kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat Niina

Agarjova)

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K. KarS § 201 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi D ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut D kuritegu ja täidab nõuetekohaselt KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS §-s

75 toodud käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.

K.D-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada.

Välja mõista K.D-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel (kuussada) eurot J.Š. (isikukood XXXX, arvelduskonto nr XXXX) kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.D-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha (viissada kaheksakümmend viis) eurot ja muud menetluskulud kokku

(nelikümmend) eurot.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud (kuussada kakskümmend viis) eurot

tasumisele ositi (kümmet) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, jõustub see 16.05.2015. a ja menetluskulude tasumise lõpptähtaeg on 15.03.2016. a.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber: 99915700030298.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

K.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pööras ebaseaduslikult enda kasuks 03.01.2015. a Tartu linnas Põhja pst 4 juures enda valdusesse saadud J.Š. kuuluva sõiduauto Audi 80 registreerimisnumbriga XXXX väärtusega

600 eurot, jättes sõiduauto eest J.Š. tasumata ja müües sõiduki 03.01.2015. a Tartu linnas eeluurimise käigus täpselt kindlaks tegemata asukohas 600 euro eest V.B. ning saadud raha omastas.

Sellega pani K.D toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omastamise kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.

K.D süüdistatakse veel selles, et tema Tartu linnas, enne selle esitamist 03.01.2015. a, koostas sõiduauto Audi 80 registreerimisnumbriga XXXX ostu-müügilepingu, millel jättis ostja andmed täitmata, müüja andmeteks märkis J.Š. ning võltsis ostumüügilepingul J.Š. allkirja, eesmärgiga sooritada müügitehing J.Š. kuuluva sõiduautoga registreerimisnumbriga XXXX. Sellega pani K.D toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise.

K.D süüdistatakse veel selles, et tema esitas 03.01.2015. a Tartu linnas eeluurimise käigus täpselt kindlaks tegemata asukohas V.B. enda poolt varasemalt võltsitud

J.Š. allkirjaga ostu-müügilepingu, et tõendada enda omandiõigust sõiduautole Audi 80 registreerimisnumbriga XXXX selleks, et sooritada müügitehing V.B.. Sellega pani K.D toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise, eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 201 lg 2 p-s 1, § 344 lg-s 1, § 345 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus KarS § 63 lg 1 järgi K.D-le karistuseks 1 aasta vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus K.D suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.D ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.D on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.D süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kannatanu J.Š. on esitanud tsiviilhagi 600 eurot temale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks (tl 12).

K.D on nõus tsiviilhagi 600 eurot väljamõistmisega kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks kannatanu J.Š. kasuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg

1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 40 eurot (tl 71)

ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot).

K.D menetluskulud kokku on 625 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

K.D on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi. Kohus leiab, et K.D taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. K.D sõnul on tal praegu juhutööd, millest teenib ca XXX eurot kuus. Lisaks menetluskuludele tuleb hüvitada tsiviilhagi 600 eurot. K.D-le tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 10 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik