4-15-2167/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-15-2167

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2015

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-15-2167

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses G.Z-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 06.03.2015.a otsusele nr 2440,15,001221.

Menetlusalune isik G.Z, isikukood: xxx, elukoht: xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 3, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta G.Z-i kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse

vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 06.03.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2440,15,001221 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Määrata G.Z-ile KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 600 eurot tasumine ositi 1

2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE403300333416110002 Danske pangas arveldusarvele nr EE701700017001577198, või viitenumber 10220155039534 12

kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

MENETLUSE KÄIK

14.02.2015 liikluspolitseinik Xxx Xxx koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo

väärteoprotokolli G.Z suhtes selle fakti kohta, et 14.02.2015 kell 21.20 Ida-Viru maakonnas linnas Narva mnt maja nr 8 juures Jõhvi andis mootrosõiduki onamikuna juhtimise üle ´ile, kes oli alkoholijoobeseisundis. Xxx Xxx

Nimetatud teoga rikkus LS § 90 lg 2. on kvalifitseeritud LS G.Z G.Z-i tegu § järgi.

Ida prefektuuri

- ja menetlustalituse menetlusteenistuse Jõhvi politseijaoskonna ennetus

vanemväärteomenetleja Meelis K väärteoasjas a

tegi 06.03.2015.a otsuse ev

nr

2440,15,001221, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku . ütlustega ning indikaatorvahendi kasutamise protokolliga

Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsiduki omanikuna and Xxx Xxx, kes oli alkoholijoobes. Menetlusalune isik is üle juhtimise isikule rikkus LS § nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 22

90 lg 2

5 lg 1 alusel. Karistust kergendad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja G.Z-i LS § 22 järgi otsusega karistati

5 lg 1 rahatrahviga 150

600 eurot. trahviühikut summas

27.03.2015 saabus Viru Maakohtule kaebus tema suhtes 06.03.2015 tehtud G.Z-i otsuse peale nr 2440,15,001221.

KAEBUS

27.03.2015 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul kergem mõista talle karistus. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda .

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjali kult oma seisukoha väärteoasjas.

Esitatud kaebuses ei esine asjaolusid, millele tuginedes saaks kergendada menetlusalusele isikule etteheidetava liiklusalase väärteo eest määratud karistust. Kergendavaid asjaolusid ei esinenud. Isik andis oma sõiduki juhtimise üle isikule, kes viibis sõiduki juhtimist keelavas joobeseisundis. Ju ühest liitrist väljahingatavast õhust on tuvastatud 0, mg alkoholi. Tegemist on suuremääralise alkoholpiirmäära ületamisega, millega kaasnevad nähud on näitavad ka ilma mõõteseadmeta. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt, mis ta andis kohtueelses menetluses, ei nähtu, et ta oleks üldse midagi teinud või mingisuguselgi moel veendunud või küsitlenud, kas isik, kellele ta oma sõiduki juhtimise loovutab on kaine või kas ta ei ole tarvitanud alkoholi. Isikule piisas teadmisest, et juht omaks juhilube. Kohtuvälisele menetlejale on selline kergekäeline lähenemine ning suhtumine oma kohustuste täitmisesse vale. Selline käitumine võib enesega kaasa tuua raskeid tagajärgi, nii mõlemale osapoolele, kui ka teisele liiklejatele. Sõiduki omanikul lasub kohustus ning vastutus oma sõiduki ees.

Männikult on nõutav tagada, et sõiduk, mis osaleb liikluses, oleks töökorras ning juht, kes seda juhi, oleks ka nõutavas ja adekvaatses seisundis. Karistuse mõistmisel võeti arvesse nii teo iseloomu kui ka selle tõsidust. Arvestati, et eelnevalt on isikut ühel korral kriminaalkorras ning kolmel korral väärteokorras raskete õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud.

Samuti oli isikule kohtuvälise menetleja poolt võimaldatud määratud rahatrahvi tasumise tähtaja edasilükkamist 12 kuu võrra.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi k

ohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § alifitseeritud LS § järgi.

90 lg 2 rikkumist mis on kv

255 lg 1

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja -

kaebuse lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised - rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks.

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud G.Z-ile LS § järgi selles, et 225lg 1

tema 14.02.2015 kell 21.20 Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Narva mnt maja nr 8 juures andis mootrosõiduki onamikuna juhtimise üle ´ile, kes oli alkoholijoobeseisundis. Xxx Xxx

Nimetatud teoga rikkus LS § 90 lg 2. G.Z-i tegu on kvalifitseeritud LS G.Z § 225 järgi.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Indikaatorvahendi ja t (tl 9-10), mille kohaselt õendusliku alkomeetri kasutamise protokoll

14.02.2015 kell tuvastati Xxx Xxx il alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,70 mg/l.

Tunnistaja xx xx mille kohaselt 14.02.2015 kella 21.20 paiku Narva mnt 8 ütlused (tl 11),

suunaga Raudtee tn poole sõitis sõiduauto. Sõiduk tuli Jõhvi bussijaama poolt, kus on mõlemalt poolt pandud sissesõidu keelavad liiklusmärgid. Kaupluse „Selveri“ parklas peatati mootorsõiduki, kus viibisid 4 in tema kõne oli aeglane ja imest. Juhiks osutus Xxx Xxx,

arusaamatu. Juhil tuvastati indikaatorvahendiga joove 0,76 mg/l. Sõiduki omanik G.Z viibis ka autos juhukoha tagaistmel. G.Z väitis, et tal ei olnud võimalik kontrollida juhi kainust.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 12-13), mille kohaselt tema auto omanikuna andis rooli inimesele, kes osutus ebakaineks, ta ei saanud seda kontrollida, kuna tal ei ole alkomeetrit. Karistusregistri väljavõte

1 kehtiv kriminaalkaristus (tl 14), mille kohaselt on G.Z KarS § 424 järgi ning 3 kehtivat väärteokaristust sh LS § 224 lg 2, § 201 lg1, § 242 lg 1 järgi.

Taotlus rahatrahvi tasumise pikendamiseks ja -19) taotluse rahuldamise määrus (tl 16

Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ning dokumentaalsetes tõendites, tõendid langevad omavahel kokku, andes kohtule süüteo tervikpildi. Kohus loeb tunnistaja Xxx Xxx ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid usaldusväärseteks.

Arvestades G.Z tuvastatud alkoholijoobe määra (0,70 mg/l), tuleneb, et sellises seisundis alkoholi tarmimise tunnused on nähtavad ilma mõõteseadmeta. Antud asjaolu on kinnitatud tunnistaja Xxx Xxx

ütlustega, mille kohaselt pööras ta kohe tähelepanu autole, mis sõitis Jõhvi bussijaama poolt, kus on mõlemalt poolt pandud sissesõidu keelavad liiklusmärgid. Juba väliste tunnuste põhjal tekkis tunnistajal kahtlus autojuhi seisundi kohta kuna tema kõne oli aeglane ja arusaamatu. Tehtud alkotest kinnitas, et juht viibib juhile keelavas seisundis. Seega tunnistaja Xxx Xxx ütluste pinnal järeldub, et visuaalselt oli arusaadav seisund. G.Z-i

Analüüsides G.Z-i ütlusi, leiab kohus, et ütlused on ebausaldusväärsed. Kohtu hinnangul

G.Z andis enda õigustavaid ütlusi soovides vabaneda toime pandud väärteoga kaasnevast vastutusest, G.Z-i ütlused ei ole „eluliselt usutavad“, sest ei ole eluliselt usutav, et olles ühes kambas (kokku 4 inimest) ühel ajal ja kohas – ei teadnud ta Xxx

Xxxi seisundist. ütlused on ümber lükatud tunnistaja ütlustega, G.Z-i

i iga ja objektiivsete ndikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll asjaoludega.

Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05).

Kuna

Xxx Xxx G.Z-i ütlused ei ole eluliselt usutavad, ei lange kokku tunnistaja ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega, leiab kohus, et G.Z-i ütlused tuleb välja jätta tõendite hulgast. Kogutud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, G.Z

14.02.2015 kell 21.20 Ida-Viru

maakonnas Jõhvi linnas Narva mnt maja nr 8 juures andis mootrosõiduki onamikuna juhtimise üle ´ile, kes oli alkoholijoobeseisundis. Xxx Xxx

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

LS § 90 lg 2 kohaselt liiklusohtlikus terviseseisundis.

Liiklusseaduse

§ 225 lg 1 sätestab

teadvalt

Käesoleval juhul tuva G.Z mootorsõiduki andis üle stati, et

omanikuna

mootorsõid ´ile, kellel ühes liitris väljahingatavas uki juhtima joobeseisundis isiku Xxx Xxx le õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0, G.Z oli teadlik,

70 mg/l. Siinjuures

et Xxx Xxx on joobeseisundis.

Kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisel kvalifitseeris G.Z-i tegu LS §

225 järgi, kuid otsuse vastuvõtmisel on G.Z-i tegu kvalifitseeritud LS § 225 lg 1 järgi. Kohus ei näe selles olulist väärteomenetluse rikkumist, sest LS § 225 hõlmab mõlemaid lõikeid ning otsuse tegemisel täpsustas kohtuväline menetleja millise LS § 225 lõikega on tegemist.

Eeltoodud alusel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 225 lg 1 ettenähtud väärteona.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et G.Z pani toime väätreo vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. G.Z tarvitas alkoholi, väliste tunnuste järgi peaks , pidi olema teadlik, et Xxx Xxx pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et xx x viibis juhile keelavas seisundis.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Sergei Vinogradov on talle süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest

225 lg 1 vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

06.03.2015 tunnistati süüdi tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega G.Z ning karistati

255 lg 1

0 EUR. LS § järgi 150 trahviühikuga s.o 60

Kaebuse esitaja palus

mõista kergem karistus.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 06): „13.1

-1-1-43-

Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud - tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoone s isiku süü.“

LS § mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku,

255 lg 1 kohaselt karistatakse valdaja või juhi poolt teadvalt joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. – (see on 1200 eurot trahviühik on 4 eurot). Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr valitud rikkumisele vastavalt. väärteoasjas ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, tegu on ohtlik, kuid ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Isik on varem nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistatud.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

Kohus ei näe aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.

KOHTU MEE™ED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 06.03.2015 2440,15,001221 muutmata. otsus väärteoasjas

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Larissa Prokopenko