3-15-1113/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1113 Määruse kuupäev

29. aprill 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Lõuna Prefektuuri volitatud esindaja Janika Valge taotlus varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Istungil osalenud isikud Lõuna prefektuuri esindaja – Janika Valge Isik, kelle kinnipidamist taotletakse – XXX(sündinud 27.09.1989) Juures olid istungisekretär Ülle Volmer ja tõlk Khurana Jitendra. Resolutsioon Anda luba varjupaigataotleja XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 29. aprillist 2015 kuni VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kuni kinnipidamiskeskusesse transportimiseni paigutada isik arestimajja. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 29.04.2015 esitas Politseija Piirivalveamet (PPA) Tartu Halduskohtule taotluse XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1-7 alusel.

2. Taotluse kohaselt peeti 27.04.2015 kell 22.41 Võru maakonnas Meremäe vallas Maaslova küla läheduses Venemaa Föderatsiooni piiritähise VPT306 lähistel, kontrolljoonest ca 20m kaugusel kinni kaks meessoost dokumentideta isikut. Isikute enda sõnade kohaselt oli tegemist ühe Venemaa Föderatsiooni ning ühe India Vabariigi kodanikuga. Alust oli arvata, et tegemist on ebaseaduslikult ajutist kontrolljoont ületanud isikutega. Isikud toimetati Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri ametiruumidesse.

Isikute edasise kontrollimisel nimetas üks isik ennast XXX, sündinud 27.09.1989 Indias, India Vabariigi kodanik. Elukoht: Sadarbazzar-32, Dish´i linn, Karnal piirkond, Haryanal osariik, India. Isiku sõnade kohaselt on ta vallaline, omab keskharidust ja lisaks on kaks aastat õppinud automehaanikat. Tema emakeeleks on hindi keel, lisaks valdab inglise keelt keskmisel tasemel. Isikul puudusid isikut tõendavad dokumendid.

28.04.2015. a kell 01.19 esitas XXX varjupaigataotluse, mis registreeriti nr 7001510078. Nimetatud taotluse suhtes ei ole PPA otsust teinud.

3. XXX´i sõrmejälgede sisestamisel varjupaigataotlejate andmebaasi ja sealt üleeuroopalise otsingu päringu tegemisel tuli vaste, et isik on taotlenud varjupaika eelnevalt Saksamaal 18.10.2006.

XXX selgitas, et ta lahkus Indiast 22.12.2014, kuna tema onu kiusas teda taga usu tõttu. Isik on oma sõnade kohaselt madalamast kastis ja tema tulevik ei ole Indias olles kindel. Isik ütles PPA ametnikele tõlgi vahendusel telefoni teel oma sünniajaks 27.09.1989. Edasi rääkis isik, et omab keskharidust ja lisaks on omandanud automehaaniku eriala. 2002.a käis isik õppimas Küprosel hotellindust ja töötas kokana. Küprosel oli kuni 2006.a, kui läks edasi Portugali Lissaboni. Portugalis töötas isik ühes ja samas restoranis kokana kuni 2011.a. Siis suundus tagasi Indiasse. XXX selgitas, et viibis 2006.a Portugalis, kui täitis online´s varjupaigataotlust Saksamaa jaoks. Selgitustes on isik veel väitnud, et Küproselt lahkus 2009.a ja suundus kohe Portugali. 22.12.2014 saabus XXX oma sõnade kohaselt Venemaale. Venemaale tuli isik lennukiga omades kehtivat passi, milles oli kehtiv Venemaa viisa. Tegemist oli äriviisaga kehtivusajaga üks aasta. Isiku sõnade kohaselt läks ta Venemaale tekstiiliga seotud äri ajama. Kuna äriga ei läinud hästi, siis maksis ühele kolmandale isikule 4000 EUR-i, et see teeks talle viisa või elamisloa Euroopasse. Eesmärgiks oli XXX´il jõuda välja Itaaliasse. Itaalia oligi tegelik eesmärk isikul, kuna seal viibib isiku enda sõnade kohaselt sõbrad, kes aitavad leida tööd kohvikus. See, et ta viibib Eestis ei teadnud isik enne, kui PPA ametnikud talle selgitasid. XXX väidab, et ta ei soovinud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelist kontrolljoont ületada, vaid soovis tutvuda vaatamisväärsustega ja õpetada temaga kaasas olnud Vene kodanikule A. Z.´ile inglise keelt. XXXväitis, et tutvus A. Z.´iga 2-4 tundi tagasi ja ei tunne teda varasemast ajast. XXX selgitas, et soovis saada infot selle kohta, kuidas edasi minna Itaaliasse.

4. PPA on seisukohal, et käesoleval ajal esineb vältimatu vajadus XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1-

7 sätestatud asjaolud.

VRKS §361 lg 2 p 1 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isiku samasuse kontrollimiseks. Isikul ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti ja isik on tuvastatud oma sõnade kohaselt. XXX on esitanud PPA ametnikele kaks erinevat sünniaega. Esmalt esmastes ütlustes oli ta sünniaeg 27.09.1989, kuid varjupaigataotluse juures märkis oma sünniajaks 27.04.1985, kuid siis parandas selle ära. Kumb isiku poolt märgitud sünniaeg on õige, tuleb välja selgitada. PPA-l on kahtlus isiku poolt antud isiku nime ja sünniaja kohta. Kuna isiku juurest leiti Venemaa migratsioonikaart teistsuguse isiku nimega, sünniajaga ja Venemaale saabumise ajaga, kui XXX ise märgib. Lisaks kui saadakse Saksamaalt vastus päringule, selgub, kas isiku poolt antud andmed kattuvad nendega mis isik on esitanud Eestis. Juhul kui ei kattu, tuleb teha päring Küprosele ja Portugali, et selgitada välja milliste isikuandmetega oli ta nendes riikides esindatud.

VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Isik selgitab, et ta on India kodanik. Ja isik on tuvastatud tema sõnade kohaselt, kuid PPA ei saa selles kindel olla enne, kui on saadud vastava riigi poolt kinnitus. Samas tuleb vajadusel veel päringuid teha Küprosele ja Portugali, et tuvastada isikuandmed nendes riikides.

VRKS § 361 lg 2 p 3 kohaselt isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. Isik saabus Eesti Vabariiki selleks mitte ettenähtud kohast. Isikul puudub isikut tõendav dokument. Samuti puudub isikul viisa, elamisluba või elamisõigus, mis tõendaks isiku seaduslikku viibimist Eesti Vabariigis.

VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Isiku põgenemisoht seisneb selles, et kui PPA ametnikud soovisid isikut kinni pidada, siis esmalt peitis isik ennast ametnike eest ja siis osutas vastupanu, mille tulemusena tuli kasutada erivahendeid (käeraudu). Lisaks on isiku eesmärk jõuda Itaaliasse ja seal oma elu uuesti alustada, mitte jääda Eesti Vabariiki. Seega võib isik põgeneda ja varjupaigamenetluses tähtsate asjaolude väljaselgitamine langeb ära. Samas võib näidata ka põgenemisohtu see, et isiku sõnade kohaselt ei ole ta saanud veel vastust 2006.a. Saksamaale esitatud varjupaigamenetluse otsusest.

VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik peeti kinni kell 22.41 kui isik suundus tagasi Venemaa Föderatsiooni, kavatsusega ületada kontrolljoont selleks mitteettenähtud kohas teistkordselt. Pärast isiku kinnipidamist suhtles isik PPA ametnikega inglise keeles. Kuid kell 01.19 avaldas isik soovi saada varjupaika ja enam ei rääkinud inglise keeles ametnikega ning selgitas, et nüüdsest suhtleb ta ametnikega ainult oma hindi keeles. Varjupaigataotluse esitas isik, kuna talle selgitati, et teda ootab ees kriminaalmenetlus ebaseadusliku grupiviisilise piiriületuse eest.

VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaselt kui on ohus riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine. Kuna isik osutas vastupanu PPA ametnikele ja ka peitis ennast ametnike eest, et teda ei võetaks kinni. Lisaks soovis isik korda saata korduvat ebaseaduslikku piiriületust Eesti vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisel kontrolljoonel. Eelnevalt oli 27.04.2015 kell 19.21 sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ja selleks mitte ettenähtud kohast, siis kinnipidamisel oli isik teel, et ebaseaduslikult ja selleks mitte nähtud kohast lahkuda Eesti Vabariigist ja minna tagasi Venemaale. Lisaks on XXX´ile ja A. Z.´ile on esitatud süüdistus KarS § 259 välismaalase ebaseaduslik toimetamine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone. Eelpool nimetatud kriminaalmenetlus on veel pooleli ja otsust ei ole tehtud.

VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras. Kuna isiku sõrmejälgede kandmisel rahvusvahelisse andmebaasi tuli vaste Saksamaalt. Seega tuleb teha päring Saksamaale ja oodata sealt vastus tulemusele, kas isikuga on Saksamaal menetlus lõpetatud või tuleb isik üle anda Saksamaale sealse menetluse lõpetamiseks. PPA märgib, et Tartu Ringkonnakohtu 29.11.2013. a otsuse asjas nr 3-13-2162 kohaselt on varjupaigataotleja kinnipidamiseks piisav ka ainult ühe VRKS § 361 lg-s 2 toodud aluse esinemisest.

5. PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus. XXX saabus Eestisse õigusvastaselt, isikul puudub isikut tõendav dokument. Lisaks ei ole PPA kindel, et tegu on just selle isikuga kellena ta ennast esitleb. Isik tuvastati isiku enda sõnade järgi, puuduvad ametlikud andmed tema isikusamasuse ja kodakondsuse kohta. Isik on ise tunnistanud, et passi andis ära Venemaal olles, et sinna saaks ebaseaduslikul viisil kantud Euroopa Liidu ükskõik millise riigi elamisluba või viisa. Isik ületas korduvalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoont ilma dokumentideta, raskendades sellega teadlikult enda isiku ja kodakondsuse kontrollimist ja tuvastamist, millest tulenevalt ei saa aga olla veendunud, et isik on see, kelleks ta end nimetab. Samuti muutis isik menetluse käigus ära oma sünnikuupäeva mida võib pidada valeandmete esitamiseks.

Lisaks on XXXile ja A. Z.´ile esitatud süüdistus KarS § 259 välismaalase ebaseaduslik toimetamine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone. Eelpool nimetatud kriminaalmenetlus on veel pooleli ja otsust ei ole tehtud. A. Z. on tunnistanud, et nad toimetasid 29.03.2015 kolm nepaallast üle kontrolljoone.

PPA hinnangul ei pruugi järelevalvemeetmete kohaldamine olla käesoleval juhul tõhus, kuna isik võib põgeneda Itaaliasse. Itaaliasse välja jõudmine on olnud isiku kindel soov ja tahtmine. Isik on teadlikult saabunud Eesti Vabariiki õigusvastaselt, isiku tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule piiriületusele. Isik soovis saada infot Läti Vabariigi kohta, kuidas Läti Vabariigist minna Itaaliasse.

Isik on selgitanud, et tema eesmärk ei olnud just Eesti Vabariiki jõuda, et siin varjupaika paluda, vaid jõuda välja turvalisse riiki Itaaliasse. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoont ületas, et tutvuda piiri ääres olevate vaatamisväärsustega. Seega on menetluses oluline tõeste asjaolude väljaselgitamine. Samuti on vaja välja selgitada isiku Eestisse saabumise tegelikud motiivid. Isiku käitumise asjaolud viitavad võimalikule menetlusest kõrvalehoidmisele ja põgenemise ohule. Lisaks on algatatud kaks kriminaalasja ebaseadusliku piiriületamise kohta ja nepaallaste üle piiri toimetamise kohta. Nendes asjades menetlus veel käib.

VSS § 68 p 8 sätestab eelduse, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on kinni peetud Eesti Vabariigi ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Toodud põhimõte on analoogia korras kohaldatav ka isiku põgenemisohu hindamisel varjupaigamenetluses. Seda on kinnitanud ka Tartu Halduskohus 08.10.2014. a otsuse asjas nr 3-14-52365. Seda kinnitab isik korduvalt, et tema eesmärk ei olnud jõuda Eestisse vaid saada infot Läti Vabariiki sisenemise kohta ja siis Läti kaudu jõuda Itaaliasse

Riigikohus on oma 29.01.2015 kohtmääruses 3-3-1-52-14 märkinud punktis 14, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist. Piiratud informatsiooni tõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas. Piiratud informatsiooniga võib tegemist olla ka kinnipidamiskeskusse paigutamiseks antud loa pikendamise taotluse lahendamisel.

Samuti on vajalik isiku kinnipidamine varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, ei ole PPA-l võimalik varjupaigataotlust nõuetekohaselt menetleda ilma, et kaebajat kinni peetaks, sest VRKS § 18 lg 2 kohaselt vajab kontrollimist eelkõige VRKS § 4 lg-des 1 ja 3, §-s 20, § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-des 1 ja

3 sätestatud asjaolude esinemine. Tarvilik on sooritada lisaks muid vajalikke menetlustoiminguid.

Kuna VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS §361 lg 2 p-des 1- 7 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa PPA hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Käesoleval ajal ei ole võimalik välistada põgenemisohtu. Leebem meede võib takistada isiku korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist.

PPA leiab, et XXX’i kinnipidamine on vältimatult vajalik tema varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni. Sammuti on vaja ära oodata vastus Saksamaalt sealse varjupaigataotluse kohta. PPA hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist.

Eeltoodust tulenevalt taotleb PPA halduskohtult luba XXX’i kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse kuni tema varjupaigataotluse suhtes lõpliku otsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks VRKS § 362 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 1- 7 sätestatud asjaolud.

6. 29.04.2015 kohtuistungil selgitas isik, et tema sünniaeg on 27.09.1989 ja ta on 26 a vana. Ta loeb oma vanust aasta järgi, mitte kuupäeva ja kuu järgi. Ta ei tunnista, et osales 29.03.2015 nepaallaste üle piiri toimetamisel. Tal on India kodakondsus. Venemaal oli tal 1-aastane viisa. Tema eesmärgiks oli uurida, kuidas lähiriikidest saab minna Itaaliasse. Selleks tuli ta piiri lähedale, kuid ei tahtnud seda ületada. Tema eesmärgiks ei olnud piiri ebaseaduslik ületamine. A. Z. suhtles ta inglise keeles ja nad mõlemad nautisid loodust. Tal ei ole passi ja Eesti riigist ta ei tea midagi. Tema eesmärgiks ei olnud siia tulla. Aastal 2006, kui ta oli Saksamaal, ta valetas oma nime ja sünniaja kohta. Kui oli Küprosel ja Portugalis, siis tal oli juba praegune nimi, mis on õige.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS

7. VRKS § 362 lg 1 sätestab, et Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib varjupaigataotlejat VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi kinnipidamiskeskuses või ametiruumides. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui

48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

8. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et kui välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, võib varjupaigataotleja kinni pidada VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alusel. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

9. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel:

1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 3) isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine; 4) varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud varjupaigataotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; 6) riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine; 7) isiku üleandmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras.

10. Kohus peab seega hindama, kas esinevad raskused järelevalvemeetmete tõhusal kohaldamisel, kas VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esinevad ning kas isiku kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada varjupaigataotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA on käesoleval juhul viidanud VRKS § 361 lg 2 punktidele 1-7. Seega peab kohus kontrollima, kas käesoleval juhul nimetatud alused esinevad. PPA on tuginenud asjaoludele, et isikul puuduvad dokumendid, ta ületas riigipiiri ebaseaduslikult ning tema eesmärgiks ei olnud tingimata Eestis varjupaiga palumine. PPA on seisukohal, et eeltoodust tuleneb isiku põgenemise oht, samas on vajalik välja selgitada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud.

11. Tõepoolest puuduvad käesoleval juhul isikul dokumendid, mistõttu ei ole võimalik käesoleval hetkel tõsikindlalt tuvastada, et isik on tõepoolest India Vabariigi kodanik XXX. Olukorras, kus isikusamasuse ja kodakondsuse kohta puuduvad muud tõendid peale isiku enda ütluste, nõustub kohus PPA-ga, et esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alused. Dokumentide puudumisel ei ole võimalik ka PPA-le ette heita, et isikusamasust ja kodakondsust pole umbes poolteise ööpäevaga kindlaks tehtud.

12. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud ka VRKS § 361 lg 2 p 3 eeldused, sest XXX isikusamasus ja seega ka riigis viibimise õiguslikud alused vajavad veel tuvastamist.

13. Kohus ei kahtle, et PPA-l esineb vajadus varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuivõrd isik esitas varjupaigataotluse 28.04.2015 ning ta on olnud kinni peetud alles poolteist ööpäeva. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades asjaolu, et isikul on selge kavatsus liikuda edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse, saab pidada põgenemisohtu tõenäoliseks. Seega on kohtu hinnangul ka VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.

14. Käesoleval juhul esinevad alused varjupaigataotleja kinnipidamiseks ka VRKS § 361 lg 2 punktide 5-7 alusel. Isiku selgitustest nähtub, et tegelikke takistusi Indiasse tagasipöördumiseks tal ei ole. Ta on soovinud leida Euroopas majanduslikult paremat elu ja tööd. Seega võib eeldada, et ta ei soovi Indiasse tagasi pöörduda ja on esitanud varjupaigataotluse, et vältida väljasaatmist. Kuna isikule on esitatud ka kriminaalsüüdistus selles, et ta on toimetanud ebaseaduslikult välismaalasi üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja on seda ise korduvalt ebaseaduslikult ületanud, siis isiku vabadusse jäädes võib taoline tegevus jätkuda ning see ähvardaks riigi julgeolekut ja avalikku korda. Kuna isik on varasemalt esitanud varjupaigataotluse Saksamaal, siis esineb alus tema kinnipidamiseks ka VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel.

15. VRKS § 29 lõike 1 kohaselt võib PPA varjupaigataotluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmetena elamist kindlaksmääratud kohas, ilmumist määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele, PPA teavitamist elukohast eemal viibimisest kauem kui kolm päeva ning välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmist. Kohus nõustub PPA-ga, et järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi käesoleval juhul olla tõhus. Vajalik on välja selgitada ka varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, muuhulgas kontrollida VRKS §-s 20, § 21 lõikes 1 ning § 22 lõigetes 1 ja 3 sätestatud asjaolude esinemist. Samuti on järelevalvemeetmed oma olemuselt tõhusamad isikute suhtes, kelle identiteet on tõsikindlalt teada ning kellel on olemas kehtivad reisidokumendid. Arvesse tuleb võtta ka isiku põgenemise ohtu. Põgenemisohu korral on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik, kuivõrd teist efektiivset meedet põgenemisohu vältimiseks ei ole ning see pole ka ilmselgelt mittemõõdukas.

16. Kuna VRKS § 29 lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi olla piisavalt tõhusad ning esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 1-7 sätestatud kinnipidamise alused, ei saa kohtu hinnangul kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada asjaolude korrektset tuvastamist ja varjupaigataotluse nõuetekohast läbivaatamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud asjaolud oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemisel. Kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada isikuga seotud olulised asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud varjupaigataotluse menetlemiseks ja vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Seega rõhutab kohus, et kohtu poolt isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiseks loa andmine ei võta PPA-lt kohustust hinnata pidevalt isiku kinnipidamise aluste esinemist ning juhul, kui need langevad ära enne kahe kuu möödumist, tuleb isik vabastada sõltumata sellest, kas varjupaigamenetlus on lõppenud või mitte.

17. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VRKS § 362 lõike 2 alusel PPA taotluse ja annab loa XXX kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 29. aprillist 2015 kuni VRKS §

361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik