2-15-256/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. aprill 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-256

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu korteriomandi valduse saamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Leino Biin

Kostja: XXX(isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada kostjat XXX(isikukood XXX) andma hagejale XXX(isikukood XXX)

üle XXX asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) valdus.

3. Rahuldada

poolte

taotlused

kohtuotsuse

täitmise

korra

ja

tähtaja

kindlaksmääramiseks:

3.1. kui kohtuotsus ka jõustub enne 1. juulit 2015, siis ei saa otsuse resolutsiooni

punkti 2 sundkorra täita enne nimetatud kuupäeva;

3.2. kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust vabatahtlikult hiljemalt

eelmises alapunktis 3.1 märgitud kuupäeval, siis tõsta ta punktis 2 märgitud

korteriomandist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal ja mõista

kostjalt XXX hageja XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas

300 eurot (riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

2-15-256

2 (4)

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(hageja) esitas 8. jaanuaril 2015 kohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu nõudega

kohustada kostjat andma hagejale üle XXX asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa

nr XXX, edaspidi „vaidlusalune korteriomand”) valdus. Hageja taotleb otsuse täitmise korra

kindlaksmääramist viisil, et kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust vabatahtlikult,

siis tõsta ta korteriomandist välja täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.

2. Kohus võttis hagiavalduse 22. jaanuari 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas

kostjale kätte. Kostja esitas 30. jaanuaril 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu.

Hageja esitas 12. veebruaril 2015 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.

3. Kohus määras 30. märtsi 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses

ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Kostja esitas kohtu määratud tähtajaks täiendava

seisukoha ja taotluse otsuse täitmise tähtaja määramiseks. Hageja kostja taotlusele ei vastanud.

Pooled ei esitanud menetluskulude nimekirju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Hageja kui omanik nõuab kostjalt vaidlusaluse korteriomandi valdust. Pooled olid abielus

ja sõlmisid abielu ajal abieluvaralepingu, mille kohaselt vaidlusalune korteriomand jäi hageja

lahusvaraks. Ka pärast abielu lahutamist 2014. aasta suvel on vaidlusaluse korteriomandi

reaalosaks olev korter poolte ühine elukoht. Poolte kooselu ei laabu ja hageja on korduvalt

palunud kostjal välja kolida, aga kostja ei ole seda vabatahtlikult teinud. Menetluskulud palub

hageja panna kostja kanda.

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Esiteks väidab kostja, et pooled sõlmisid suulise üürilepingu,

mis on endiselt kehtiv ja mille alusel kostja võib korteriomandit kasutada koos hagejaga

tasudes poole korteriühistu arvetest. Teiseks vaidleb kostja vastu hageja väitele nagu oleks

hageja nõudnud valduse üleandmist enne kohtusse pöördumist. Kolmandaks märgib kostja, et

tema arvates tuleks vaidlusaluse korteriomandi valduse küsimus lahendada koos poolte

muude varasuhetega. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

7. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

8. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda

kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt

2-15-256

3 (4)

viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi, dokumente ja

menetluskulu nimekirju, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

9. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− pooled abiellusid 30. detsembril 1999 ja nende abielu lahutati Harju Maakohtu

30. juuni 2014. a. otsusega (tl 15–17);

− 4. novembril 2003 sõlmitud abieluvaralepingu (tl 16–12) järgi kuulub vaidlusalune

korteriomand hagejale, kes on ka omanikuna kantud kinnistusraamatusse (tl 13–14);

− vaidlusaluse korteriomandi reaalosaks olev korter on poolte ühine elukoht;

− kostja on tasunud osa korteriomandiga seotud korteriühistu arvetest (tl 32–33).

10. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt omanikul

on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt AÕS § 80

lg-le 2 on omaniku selline nõue (vindikatsiooninõue) suunatud omandiõiguse tunnustamisele

ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Hageja peab vindikatsiooni-

nõude edukuseks esile tooma ja vaidluse korral tõendama, et ta on asja (käesoleval juhul

vaidlusaluse korteriomandi) omanik ja kostja seda asja valdab (AÕS § 82 lg 1). Poolte

avalduste põhjal ei ole kumbki neist asjaoludest vaidlusalune. AÕS § 83 lg 1 näeb ette, et

valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.

Kostja väidabki, et pooled on sõlminud üürilepingu. Hageja vaidles kostja väitele vastu ja

kostjal tuli oma väide TsMS § 230 lg 1 üldreegli järgi tõendada. Kohus tegi kostjale

ettepaneku esitada kõnealuse asjaolu kohta täiendavaid tõendeid, mida kostja ei teinud.

Pelgalt maksetest korteriühistule ei saa kohus järeldada pooltevahelist üürilepingut. Seetõttu

ei tuvasta kohus, et kostjal oleks õigus vaidlusalust korteriomandit vallata, ja kostja esimene

vastuväide ei ole edukas.

11. Pooled vaidlevad lisaks selle üle, kas kostja sai kätte hageja varasemad teated vaidlusaluse

korteriomandi vabastamise soovi kohta (tl 18–21), aga kohtu hinnangul ei mõjuta see asja

lahendamist. Omaniku vindikatsiooninõude edukus ei sõltu vähemalt üldjuhul sellest, kas

omanik on enne kohtusse pöördumist oma asja tagasi nõudnud. Käesolevas asjas ei ole pooled

toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks siduda hageja nõude lahendamise

tulemuse sama nõude kohtuvälise esitamisega. Järelikult ei anna ka kostja teine vastuväide

alust jätta hagi rahuldamata.

12. Kohus ei nõustu kostja kolmanda vastuväitega, et vaidlusaluse korterimandi valduse nõue

tuleks lahendada koos poolte teiste varaküsimustega. AÕS § 32 järgi valdus on tegelik võim

asja üle ja selle kaitseks esitatud nõue ei sõltu samade poolte muudest varasuhetest.

Kokkuvõtvalt ei ole edu ühelgi kostja vastuväitel ja hagi tuleb rahuldada.

13. Pooled taotlevad otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist ega ole neile

taotlustele vastastikku vastuväiteid esitanud. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab muu

hulgas, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi, korra ja

tähtaja. Kinnisasja, sh korteriomandi väljaandmise korda reguleerib TMS § 180, mille kolmas

lõige näeb ette, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult,

võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Kohtu

hinnangul vastab hageja taotlus piisavalt TMS § 180 lg-le 3, sest taotletud täitmise korra

kindlaksmääramine on TMS-ga kooskõlas. Kostja soovib kohtuotsuse täitmise tähtaja

määramist selliselt, et seda oleks võimalik vabatahtlikult täita kuni 1. juulini 2015. Kuigi

TMS § 180 lg 1 näeb ette kuni kolmekuulise tähtaja andmise täitedokumendi vabatahtlikuks

täitmiseks, siis ei takista see kohtuotsuse täitmise tähtaja määramist TsMS § 445 lg 1 alusel.

Eelkõige võimaldab kohtuotsuses endas määratud tähtaeg pooltel vältida täitmiskulusid,

2-15-256

4 (4)

mistõttu kohus määrab vabatahtliku täitmise tähtaja viisil, et enne selle möödumist ei saa

otsust sundkorras täita. Tähtaja määramine ei pikenda tervikuna tegelikku täitmist, sest

kohtutäitur saab vajadusel TMS § 180 lg 1 tähtaega määrates võtta arvesse kohtu poolt juba

antud vabatahtliku täitmise tähtaega. Neil kaalutlustel rahuldab kohus poolte taotlused otsuse

täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks.

14. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1¹ ja lg 4 p 3 alusel 3 500 eurot.

15. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus ei nõustu kostjaga, et esineks alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, mis eeldab

erandlike asjaolude olemasolu (Riigikohtu 15. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

126-14, p 16). Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole kostja esile toonud.

16. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja tasus riigilõivu summas 300 eurot, mis

vastab riigilõivuseaduse lisas 1 ette nähtud määrale hagi esitamise ajal. Seega on riigilõivu

kulu põhjendatud ja vajalik ning kostjal tuleb vastav summa hagejale hüvitada. Kuna hageja

ei esitanud menetluskulude nimekirja kohtu määratud tähtpäevaks, siis tulenevalt TsMS § 174

lg-st 11 ei saa hageja nõuda kostjalt muude menetluskulude hüvitamist. Kohus selgitab

pooltele, et menetluskulude väljamõistmise osas kuulub otsus täitmisele üldises korras, sest

kohus määrab otsuse täitmise korra ja tähtaja üksnes hageja nõude lahendamisel tehtud

otsustuse kohta.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik