2-14-51531/43 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. aprill 2015. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-51531

Tsiviilasi

XXXOÜ (esialgse hageja XXXOÜ eriõigusjärglane) hagi

XXX, XXX ja XXX vastu elamule isikliku

kasutusõiguse lõpetamise tahteavalduse andmise

kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, esialgse hageja

XXXOÜ (registrikood XXX) eriõigusjärglane), mõlema

seaduslik esindaja juhatuse liige XXX

Kostja I: XXX (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Leino Biin

Kostjad II ja III: XXX(isikukood XXX) ja

XXX(isikukood XXX), kes on ühtlasi kostja I

vanematena tema seaduslikud esindajad

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XXXOÜ (esialgse hageja XXXOÜ eriõigusjärglane) hagi

XXX, XXX ja XXX vastu elamule isikliku kasutusõiguse lõpetamise

tahteavalduse andmise kohustamiseks.

2. Jätta kõik menetluskulud solidaarselt hagejate XXXOÜ ja XXXOÜ kanda ning

määrata need kindlaks rahaliselt. Hagejatelt kostjate kasuks välja mõistetavate

maakohtu menetluskulude hüvitise suurus on null eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

2-14-51531

2 (4)

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XXXOÜ (esialgne hageja) esitas 28. aprillil 2014 kohtule hagiavalduse XXX (kostja I)

vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamise ja kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise

nõudes. Hageja täpsustas oma nõuet 21. mail 2014 ning nõudis lisaks kostja I vanemate

XXX(kostja II) ja XXX(kostja III) kohustamist kohtule avalduse esitamiseks kostja I nimel

tehingu tegemise nõusoleku saamiseks. Hageja avaldas, et ta ei soovi enam kinnistusraamatu

ebaõige kande parandamist, vaid kostjate sellise tahteavalduse kohtuotsusega asendamist, mis

võimaldaks kostja I isikliku kasutusõiguse kohta tehtud kande kustutamist hageja avalduse

alusel.

2. Kohus küsis 3. juuni 2014. aasta kirjaga hagiavalduse kohta kostjate ja kohaliku omavalit-

suse seisukohad. Kohus võttis 22. augusti 2014. aasta määrusega menetlusse hagiavalduse

isikliku kasutusõiguse lõpetamise tahteavalduse andmise kohustamise nõudes ja keeldus

menetlemast kostjate II ja III vastu esitatud nõuet kohtult nõusoleku taotlemiseks

kohustamiseks. Kohus toimetas hagi kostjatele kätte ja määras kostjale I esindaja riigi

õigusabi korras. Kostja I esitas 14. jaanuaril 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu.

Samas menetlusdokumendis taotles kostja I, et esialgse hageja asemel astuks menetlusse

XXXOÜ (hageja), kes omandas vaidlusaluse kasutusõigusega koormatud kinnisasja

menetluse ajal. Hageja avaldas, et ta soovib menetlusse astuda ja kohus koostas hageja

asendamise kohta 10. märtsi 2015. aasta määruse. Kostjad esitasid 19. märtsil 2015

seisukohad, milles muu hulgas kostjad II ja III ühinesid kostja I vastusega.

3. Kohus määras 30. märtsi 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses

ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Hageja esitas kohtu määratud tähtajaks

täiendavad seisukohad. Kohus selgitas 20. aprilli 2015 kirjaga menetluslikku olukorda.

MENETLUSOSALISTE JA KOHALIKU OMAVALITSUSE SEISUKOHAD

4. Hageja nõuab kohustada kostjat I (tema seaduslike esindajate ehk kostjate II ja III läbi)

andma

järgmise

sisuga

tahteavaldus:

„XXX

palub

kustutada

Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosas nr XXX III jaost

kanne, millega on XXX kasuks seatud isiklik kasutusõigus elamule asukohaga XXX,

Tallinn”. Hageja väitel seati praeguseks talle kuuluval kinnistul asuvale elamule kostja I

kasuks 2009. aastal isiklik kasutusõigus, aga kostja I ei ole elamus kunagi elanud. Sellest

järeldab hageja, et isiklik kasutusõigus on kaotanud kostja I jaoks igasuguse õigusliku

tähtsuse ja tuleks hageja nõudel kustutada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda.

Menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud.

5. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostja I elas periooditi XXX asuvas elamus oma isa

(kostja III) juures kuni 17. juunini 2011. Elamu oli sel ajal kostja III alaline elukoht ja

kinnistu toonane omanik tunnistas kostjate I ja III õigust elamut kasutada. Alates

17. juunist 2011 viibis kostja III Valgevenes. Alaealine kostja I ei saanud üksi isiklikku

kasutusõigust kasutada ja alates nimetatud ajast elamus elada. Praegu kasutab elamut hageja

seaduslik esindaja, kes kostjaid ei ole elamusse lubanud. Kostjal I on ka tulevikus huvi kas

koos vanematega või täisealiselt iseseisvalt kasutada elamut elamiseks. Menetluskulud

paluvad kostjad panna hageja kanda. Menetluskulude nimekirju kostjad ei esitanud.

2-14-51531

3 (4)

Kohtuotsuse allkirjastamise aja seisuga ei ole kohtute infosüsteemis registreeritud kostja I

riigi õigusabi korras esindaja taotlust riigi õigusabi tasu ja kulude maksmiseks.

6. Kohalik omavalitsus (Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus) avaldas 16. juuni 2014. aasta

kirjas, et isikliku kasutusõiguse kustutamine ei ole kooskõlas alaealise kostja I huvidega.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.

8. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

9. TsMS § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda

kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt

viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente,

samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− 8. detsembril 2009 kinnistamisavalduse alusel kostja I kasuks isiklik kasutusõigus

elamule asukohaga XXX, Tallinn (edaspidi „elamu”), vastav kanne tehti

kinnistusraamatusse 29. detsembril 2009 (tl 5–6 ja 156–158), aga lepingut selle õiguse

täpsemaks sisustamiseks ei sõlmitud;

− pärast 17. juunit 2011 ei ole kostja I elamus elanud;

− esialgne hageja (tl 159–160) omandas kinnistu (registriosa nr XXX), mille oluliseks

osaks on elamu, 21. detsembri 2011 asjaõiguslepingu alusel ja hageja (tl 161–162)

omakorda 27. novembril 2014 (tl 5–6 ja 156–158);

− esialgne hageja pöördus enne kohtuvaidlust kostja II poole taotlusega anda nõusoleku

isikliku kasutusõiguse kustutamiseks (tl 7), aga kostja II vastavat nõusolekut ei andnud.

11. Hageja soovib vabaneda talle kuuluvat kinnisasja koormavast isiklikust kasutusõigusest

alaealise kostja I kasuks. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus

koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja

teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab

mõnele reaalservituudile. Hageja väidab, et isiklik kasutusõigus on kaotanud kostja I jaoks

igasuguse tähtsuse, sest kostja I ei ela kinnistul asuvas elamus ega ole seal kunagi elanud.

Kostjad vaidlevad hagile vastu ja leiavad, et kostjal I on huvi isikliku kasutusõiguse säilimise

vastu.

12. Hageja nõude õiguslik alus on esmalt AÕS § 228 teise lause kaudu kohalduv AÕS § 212

lg 2 p 1, mille alusel kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui

kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Vaidlust ei ole selles, et

kostja I praegu kasutusvaldust ei teosta, aga hageja ei ole tõendanud, et oleks ära langenud

asjaolud, mille tõttu kostjal I – või tema vanematena kostjatel II ja III esines huvi

kasutusvalduse seadmise vastu, ega ka seda, et kostjal I ei ole tulevikus mõistlikult eeldatavat

huvi kasutusvalduse teostamise vastu. Kohtu hinnangul tulnuks hagejal oma nõude edukuseks

need kaks aspekti vaidluse tõttu konkreetsete asjaoludega sisustada ja oma vastavad väited

tõendada. Kohtu sellist käsitlust toetab ka õiguskirjandus (vt Varul, P. jt, Asjaõigusseadus II.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2014, § 212, p 3.4 teine lõik, lk 40). AÕS § 212 lg 3

kaudu saaks asjas vähemalt osaliselt kohaldada ka AÕS § 177 lg 2 teist lauset, mille järgi huvi

kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti

kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on

vastuolus reaalservituudiga. Kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt ei ole praeguseks nii pikk

2-14-51531

4 (4)

periood veel möödunud, siis ei saa hageja viidatud eeldusele tugineda. Neil kaalutlustel ei

tuvasta kohus, et kasutusvaldus oleks kaotanud kostja I jaoks tähtsuse. Kohus nõustub

kostjatega, et alaealisel kostjal on mõistlik eeldatav huvi asuda täisealiseks saamisel

iseseisvalt teostama talle vaidlusalusest kasutusõigusest tulenevaid õigusi.

13. Kostja I nimel ülejäänud kostjate poolt avaldatava tahteavalduse tegemiseks kohustamise

nõude õiguslik alus on lisaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5, mis näeb ette, et kui

isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust

andma. Ka kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 8 järgi võiks hageja nõuet rahuldav kohtulahend

asendada puudutatud isiku nõusolekut, mis on sama paragrahvi esimese lõike ja teise lõike p 2

alusel

vajalik

kostja I

kasuks

kinnistusraamatusse

kantud

isikliku

kasutusõiguse

kustutamiseks. Kuna kohus ei tuvastanud, et isiklik kasutusõigus oleks kaotanud kostja I jaoks

tähtsuse, siis ei ole kostja I ega tema vanematena kostjad II ja III kohustatud tegema hageja

nõudes märgitud tahteavaldust. Seetõttu jääb hagi rahuldamata.

14. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata OÜ GRAND

KINNISVARA registriandmete väljatrüki (tl 163–164), sest sellest ei nähtu asja lahendamisel

tähtsust omavad asjaolud. Kohus küsis käesolevas asjas kohaliku omavalitsuse arvamuse

(tl 41–42) tulenevalt TsMS § 552 lg-st 2, sest kohtu esialgsel hinnangul olnuks sama

menetluse raames võimalik otsustada ka perekonnaseaduse § 131 lg 1 esimeses lauses

nimetatud nõusoleku üle. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis ei ole vaja nimetatud

nõusoleku üle otsustada ja kohaliku omavalitsuse arvamusega ei pea kohus asja lahendamisel

samuti arvestama. Siiski märgib kohus, et kui hagi rahuldamise muud eeldused oleksid

täidetud, siis saaks kohus kaaluda kostja I kui alaealise huve Eesti Vabariigi lastekaitse

seaduse alusel ja vajadusel hinnata ka kohaliku omavalitsuse arvamust.

15. Tsiviilasja hind on TsMS § 126 lg 2 alusel 3 500 eurot.

16. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda. Tulenevalt TsMS § 166 esimesest lausest kannavad asendatud ja asendav pool (st

käesoleval juhul hageja ja esialgne hageja) solidaarselt vastaspoole menetluskulud. Kohus ei

pea kulude sellist jaotust ebaõiglaseks. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1

p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejal tuleb

kostjatele hüvitada null eurot, sest kohtutoimikust ei nähtu kostjate kantud kulusid ja

menetluskulude nimekirju kostjad ei esitanud. Kui kostja I esindaja riigi õigusabi korras on

esitanud tähtaegselt taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude maksmiseks, siis lahendab kohus

selle eraldi määrusega, milles otsustab vajadusel ka vastava rahasumma hüvitamise riigile

lähtudes otsuses esitatud menetluskulude jaotusest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik