3-14-51220/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51220 Haldusasi A.L. kaebus Tallinna Vangla 21.04.2014 käskkirja nr 528 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — A.L. Vastustaja — Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 29.04.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 21.04.2014 käskkirjaga nr 528 karistati vahistatut A.L.t distsiplinaarkorras noomitusega, selle eest, et A.L. ei allunud valvuri korraldusele anda tema kätte A.L. suus olnud sigarett (tl 9–10). 2. A.L. esitas 29.04.2014 Tallinna Vanglale 21.04.2014 käskkirja nr 528 kehtetuks tunnistamiseks vaide (tl 11–12), mille Tallinna Vangla jättis 19.05.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/12696-2 täies ulatuse rahuldamata (tl 13). 3. A.L. esitas Tallinna Halduskohtule 19.06.2014 kaebuse (tl 1–2), milles palub Tallinna Vangla 21.04.2014 käskkiri nr 528 tühistada. 4. Kohus jättis kaebuse selles esinenud puuduste tõttu 26.06.2014 määrusega käiguta (tl 17–18). Kaebaja kõrvaldas viidatud puudused (tl 28).

2 5. Kohus võttis kaebuse 26.08.2014 määrusega menetlusse (tl 42–44), tunnistades vastustajaks Tallinna Vangla (resolutsiooni p 2). Kohus palus vastustajal esitada kaebusele vastus (resolutsiooni p 5) ning teatada, kas vastustaja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (resolutsiooni p 6). Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, paludes jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda (tl 67 pöördel). Vastustaja on teatanud, et ei pea võimalikuks vaidluse lahendamist kompromissiga (tl 59). Kaebaja on soovinud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses (tl 2), vastustaja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses (tl 67 pöördel). Vastustaja seisukohad on kaebajale edastatud (tl 67 pöördel). 6. Kohus määras 10.10.2014 määrusega (tl 69–70) asja lahendamisele kirjalikus menetluses, ning andis menetlusosalistele tähtaja asjas täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Määratud tähtaja jooksul menetlusosalised kohtule täiendavaid tõendeid ega taotlusi ei esitanud.

KAEBAJA SEISUKOHT 7. Tallinna Vangla valvuri suuline korraldus (haldusakt) „Suits ära anda!“ oli haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 punkti 5 tähenduses tühine. Kaebajal ei olnud võimalust korraldust täita, kuna selle andmise ajal ei olnud tema juures tubakatooteid, sest see on keelatud kehtivate vangistusalaste õigusaktidega. Valvur ei andnud kaebajale korraldust näidata eset, mis oli kaebajal käes või suus. Õigusvastase haldusakti õigustamiseks Riigikohtu lahendi asjas nr 3-3-1-103-06 esiletoomine vangla poolt on väär ja asjakohatu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT 8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 9. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 100 lõikest 1 on antud seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on: 1) noomitus; 2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks; 3) kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks. VangS § 100 lõikest 3 tulenevalt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse eelvangistuse põhjust ja eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 8² lõike 2 kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus tal on lubatud suitsetada. 10. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et 03.04.2014 kella 15.00 paiku ei allunud ta vanglaametniku seaduslikule korraldusele suits ära anda, vaid korralduse täitmise asemel kõndis kambris asetsevasse WC-sse, kus arvatavasti suitsu ära viskas. Distsipliinirikkumine on tõendatud Tallinna Vangla 2. üksuse vanemvalvuri David Möldre 03.04.2014 ettekandega nr 789. Nimetatud ettekande kohaselt märkas vanemvalvur D. Möldre 03.04.2014 igatunnist visuaalset järelevalvet teostades 03.04.2014 kella 15.00 paiku teise üksuse teisel korrusel, kuidas A.L. kõndis ukse taga suits suus. Ettekande kohaselt avas D. Möldre kambriluugi ja andis A.L.le korduvalt korraldusi suits tema kätte anda, mille omamist A.L. aga eitas ja keeldus sellegipoolest tegemast. Ettekandest nähtub, et korralduste ajal kõndis A.L. kambris asuvasse WC-sse, kus ta arvatavasti suitsu ka ära viskas. A.L.t teavitati tema kohta ettekande koostamisest 03.04.2014. 08.04.2014 on A.L.le koostatud distsiplinaarmenetluse alustamise teade, millele A.L. on 15.04.2014 kinnitanud oma allkirjaga, et on teatega tutvunud ja soovib anda asjas selgitusi. 03.04.2014 on A.L.

3 kirjutanud seletuskirja, milles märgib, et tema sigaretid on hoiul vastavalt ettenähtud korrale suitsulaekas. A.L. selgituste kohaselt ametnik arvas, et nägi läbi uksesilma tema käes sigaretti. A.L. selgituste kohaselt on tal ajal, kui ta närveerib, halb harjumus närida pastaka otsa, küüsi või rulli keeratud paberitükki, kujutades, et ta suitsetab, mis omakorda rahustab teda nagu e-sigarett Sky Smoke. 17.04.2014 on asjas koostatud menetlusprotokoll ning 21.04.2014 on Tallinna Vangla inspektorkontaktisiku käskkirjaga nr 528 määratud A.L.le VangS § 67 punkti 1 nõuete rikkumise eest karistuseks noomitus. Sama käskkirjaga lõpetati distsiplinaarmenetlus A.L. suhtes VSkE § 82 lõike 3 rikkumise osas teokoosseisu puudumise tõttu. 11. Distsiplinaarmenetluse käigus on tõendatud, et vahistatu A.L. rikkus VangS § 67 punktist 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt VangS §-st 90 kohaldatakse eelvangistuse kandmisele VangS 1., 2. ja 7. peatüki sätteid eelvangistuse peatükis sätestatud erisustega. Kuna eelvangistuse peatükk VangS-s ei sätesta erisusi vahistatutele kohustuste osas, mis on sätestatud VangS §-s 67, siis laienevad VangS §-s 67 sätestatud kohustused ka vahistatutele. 12. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõenditele tuginedes on vangla asunud õiguspäraselt seisukohale, et jättes täitmata ametniku poolt korduvalt antud korraldusi suits ära anda, pani isik antud korraldusele reageerimata jättes toime distsipliinirikkumise. Tallinna Vanglas on suitsetamist lubavateks kohtadeks jalutusboksid ja jalutushoovid. Kinnipeetavatel ja vahistatutel ei ole lubatud Tallinna Vanglas suitsetada elukambris ning nimetatud keelust kinnipidamise kontrollimiseks antigi kaebajale korraldus ära anda suits, mida vanglaametnik nägi kaebaja käes, kuid mida hilisemal kambri läbiotsimisel ei leitud. Vanglaametniku poolt antud seaduslikule korraldusele mitteallumine on ilmselgelt lubamatu ja vastuolus VangS § 67-st tuleneva kohustusega. Seega on tegemist rikkumisega, mille eest võidi isikut karistada distsiplinaarkorras. 13. Vaidlustatud käskkirjaga määratud karistust ei saa pidada ka ülemäära raskeks, arvestades, et vaidlustatud käskkirja kohaselt määrati A.L.le karistuseks noomitus. 14. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 21.04.2014 käskkiri nr 528 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. 15. Valvur D. Möldre poolt antud korraldust ei saa pidada ilmselgelt tühiseks. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-21-03 (p 14) asunud seisukohale, et „kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend asjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Tühine haldusakt on HMS § 63 lõike 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Ringkonnakohus märkis õigesti, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.“ Käesoleval juhul tuleb arvestada konteksti, milles vaidluse keskmeks olev sündmus aset leidis. Nimelt avastas vanglaametnik rutiinset järelevalvet teostades kaebaja rikkumiselt ning antud sündmusele viivitamatult reageerides andis kaebajale korralduse, mille eesmärgiks oli lõpetada rikkumine viivitamatult. Tuleb arvestada, et rikkumine toimus vanglas, seega asutuses, kus julgeoleku ja korra tagamiseks on oluline täita isikule antud korraldused, neile mitte vastu vaielda või vanglaametnikku sealjuures eksitada. Kaebajal oli võimalik juhul, kui tema valduses tõepoolest puudus suits, mille äraandmiseks talle korraldus anti, näidata ette tema käes olnud ese. Seda aga kaebaja ei teinud, vaid vanglaametniku poolt antud korduva korralduse täitmise asemel vaidles sellele vastu ning kõndis hoopis kambris asuvasse WC-sse. Vanglas on üsna levinud, et kinnipeetavad üritavad keelatud esemest selle vanglaametniku poolt avastamise korral vabaneda sel viisil, et ese lastakse WC-st veega kanalisatsiooni. Ka kaebaja käitumine viitas sellele, et kaebaja asus hävitama tema valduses olnud keelatud eset. Seega oli kaebajal võimalik talle antud korraldust objektiivselt täita näidates ette või andes ära tema käes olnud

4 ese, kuna kaebajale oli üheselt arusaadav, millise eesmärgiga oli antud talle suunatud korraldus. Käesoleval juhul aga A.L. ei täitnud talle antud korraldust, pannes sellega toime distsipliinirikkumise.

KOHTU PÕHJENDUSED 16. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgnevad. 17. VangS § 4 kohaselt on vahistatu VangS tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Tulenevalt VangS § 90 lõikest 1 kohaldatakse eelvangistuse kandmisele vangistusseaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid 5. peatükis sätestatud erisustega. Seega kohalduvad käesolevas asjas VangS 2. peatüki 5. ja 7. jao sätted, mis reguleerivad kinnipeetava distsiplinaarset mõjutamist ja kohustusi kinnipidamisasutuses. VangS ei näe selles osas ette vahistatute erinevat kohtlemist. 18. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud VangS § 67 punkti 1 rikkumise, s.o vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmise eest. Pooled ei vaidle selle üle, et vanglateenistuse ametniku seadusliku korralduse täitmata jätmine on käsitatav distsiplinaarsüüteona VangS § 63 lõike 1 tähenduses. Pooled on eri meelt selles, kas valvuri David Möldre poolt kaebajale antud korraldus, suits valvuri kätte anda, oli tühine või mitte. 19. Tallinna Vangla teise üksuse valvuri David Möldre 03.04.2014 ettekande nr 789 (tl 3) kohaselt teostas ta 03.04.2014 Tallinna Vangla teise üksuse teisel korrusel igatunnist visuaalset ringkäiku. Ringkäigu ajal kella 15:00 paiku märkas ta läbi kambri nr 438 vaateava vaadates, et kinni peetav A.L. kõndis ukse taga suits suus. Valvur D. Möldre avas kambriluugi ja andis A.L.le korduvalt korraldusi suits valvuri kätte anda. A.L. eitas suitsu omamist ja keeldus valvuri korraldust täitmast. Korralduste andmise ajal kõndis A.L. kambris asuvasse WC-sse. Intsidendi ajal kaebaja suus olnud eset, mida valvur suitsuks pidas, kätte ei saadud. 20. Kaebaja ei väida, et ta ei saanud valvuri korralduste tähendusest aru ega väida ka seda, et ta ei saanud aru, et kaebaja oli korralduse adressaadiks. Kaebaja ei eita, et ta jättis valvuri korraldused, suits valvuri kätte anda, täitmata ega ka seda, et korralduste andmise ajal liikus kaebaja kambris olevasse WC-sse. Kaebaja leiab, et ta ei pidanudki korraldust täitma, kuna suus ei olnud tal mitte suits, vaid rullikeeratud paber. Seega ei olnud kaebaja hinnangul korraldust võimalik täita. 21. Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt lahendid asjades nr-d 3-3-1-21-03; 3-3-1-103-06; 3-3-1-44- 12), et vanglateenistuse ametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lõikes 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Tühine haldusakt on HMS § 63 lõike 1 järgi kehtetu algusest peale ning seda ei ole kellelgi kohustust täita. Kinni peetava isiku teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinni peetavale isikule õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega on kaebaja vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud distsiplinaarrikkumise koosseisu täitnud, välja arvatud juhul, kui vanglateenistuse korraldus suits valvuri kätte anda oli tühine ja tühisus oli ilmselge. Vanglateenistuse ametniku korralduse õigusvastasus võib olla oluline kaebajale määratud karistuse liigi ja määra proportsionaalsuse hindamisel. 22. Kaebaja väidete ja asja materjalide pinnal ei esine vangalaametniku korralduse suhtes HMS § 63 lõikes 2 nimetatud tühisuse aluseid. Kaebajale andis korralduse vanglateenistuse ametnik, korraldus oli kaebajale arusaadav, täidetav ning see ei kohustanud teda toime panema õigusrikkumist. Asjaolu, et kaebaja imiteeris suitsu suus hoidmist rullikeeratud paberitükiga, ei muuda vanglaametniku korraldust suits (s.o ese, mida kaebaja suitsu sarnaselt suus hoidis) valvurile anda, ilmselgelt realiseerimatuks. Valvuri poolt kaebajale suunatud korraldus põhines Vangla Sisekorraeeskirjal, mille § 8² lõike 3 järgi ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid ning need võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Seega tulenevalt ülaltoodust ning asjaolust, et kaebaja mõistis, millist eset valvur kaebaja käest suitsuks nimetatuna

5 enda kätte nõudis, ei olnud ilmselt tegemist tühise haldusaktiga ja kaebaja oleks pidanud korralduse täitma, s.o ulatama valvurile eseme, mida valvur pidas suitsuks. 23. Seega oli korraldus täitmiseks kohustuslik ja selle täitmata jätmisega pani kaebaja toime distsiplinaarsüüteo VangS § 63 lõike 1 ja § 67 punkti 1 järgi, mille eest karistuse määramine oli õiguspärane ning kaebaja on põhjendatult süüdi tunnistatud VangS § 67 punkti 1 rikkumises. 24. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla vaidlustatud käskkirja õiguspärasust ülejäänud osas. Kohus märgib siiski, et distsiplinaarmenetluse materjalidest (tl 3–8, 68) nähtuvalt on distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, kaebaja on saanud võimaluse seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks (tl 68). Kaebajale määrati karistuseks noomitus (tl 10 pöördel). Kaebaja karistamist noomitusega on vastustaja põhjendanud üldpreventiivse eesmärgiga, et vahistatu teeks omad järeldused ning hoiduks edaspidi rikkumiste toimepanemisest. Distsiplinaarse mõjutamisega on vangla soovinud näidata vahistatule, et igal rikkumisel on tagajärjed, ning heidutada vahistatut edasistest rikkumistest hoiduma; samuti tagada vanglas üldine julgeolek. Vastustaja on hinnanud rikkumise selliseks rikkumiseks, mis endaga raskeid tagajärgi kaasa ei toonud. Ehkki kaebajal puuduvad varasemad samaliigilised rikkumised, nõustub kohus vastustajaga, et karistamata jätmine ei motiveeriks vahistatut edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele. Karistuse määramisel arvestatud kaalutlused on asjakohased, arvestades vangistuse täideviimise eesmärke. Karistus ei ole ilmses vastuolus rikkumise raskusega. Vastustaja ei ole lähtunud lubamatutest kaalutlustest ega jätnud asja otsustamiseks olulisi asjaolusid arvestamata. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajale määratud karistus on proportsionaalne. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-44-12 (p 18) märkinud, et „käskkirjaga määratud karistuse (noomituse) vähest raskust arvestades ei oleks ka korralduste õigusvastasuse korral põhjust pidada määratud karistust ebaproportsionaalseks.“ Kohtu hinnangul on toodud seisukoht kohaldatav ka käesolevas asjas. Kaebaja karistamise tõttu kergeliigilise karistusega ei oleks vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õigusvastane isegi juhul, kui kaebajale antud korraldus suits valvurile anda, osutuks õigusvastaseks. Seetõttu on vaidlustatav käskkiri ka karistuse määramise osas õiguspärane. 25. Asja materjalide pinnalt ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel oleks esinenud selliseid minetusi, mille tõttu distsiplinaarmenetluse tulemusena kaebaja karistamine oleks õigusvastane. Ka kaebaja ei ole selliste minetuste esinemist väitnud. 26. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 21.04.2014 käskkiri nr 528 on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. A.L. kaebus Tallinna Vangla 21.04.2014 käskkirja nr 528 tühistamiseks jääb rahuldamata. 27. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lõikest 1 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik