3-13-1640/36 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-13-1640

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-1640 Haldusasi AXR Trade OÜ Maksuja Tolliameti 29.04.2013.a maksuotsuse nr 12.2-3/9760-16 ja 04.07.2013.a vaideotsuse nr 6-1/1528-2 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.03.2015 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AXR Trade OÜ, esindaja Helmut Pikmets Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Källi Kiik RESOLUTSIOON Jätta AXR Trade OÜ kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) 29.04.2013.a maksuotsusega nr 12.2-3/9760-16 vähendati AXR Trade OÜ poolt maksustamisperioodidel juuni, juuli ja august 2012.a deklareeritud sisendkäibemaksu kogusummas 13 182,29 eurot; jäeti maksustamisperioodide juuni, juuli ja august 2012.a tagastusnõuded kogusummas 13 182,29 eurot rahuldamata; nõuti tagasi AXR Trade OÜ poolt alusetult deklareeritud ja maksuhalduri poolt 14.11.2012.a ettemaksukontole vabastatud juuni, juuli ja august 2012.a enammakstud käibemaks summas 9996 eurot; nõuti tagasi alusetult tagastatud maksusumma 3186,29 eurot ning määrati tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt maksustamisperioodide juuni ja juuli 2012.a eest summas 9582,84 eurot.

2. MTA 04.07.2013.a vaideotsusega nr 6-1/1528-2 jäeti AXR Trade OÜ vaie rahuldamata.

3. AXR Trade OÜ esitas 31.07.2013.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 29.04.2013.a maksuotsuse nr 12.2-3/9760-16 ja 04.07.2013.a vaideotsuse nr 6-1/1528-2 tühistamiseks.

4. Tallinna Halduskohtu 25.09.2013.a määrusega võeti kaebus menetlusse ning määrati vastustajaks MTA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebuse põhjendused.

5.1 Maksuotsuse argumendid seoses B. Siven Yhtiot OY juhatuse liikme väitega, et ta ei ole teinud tehinguid AXR Trade OÜ-ga ning et tema allkiri ei sarnane visuaalsel vaatlusel kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud dokumentidel olevate B. Siven Yhtiot Oy juhatuse liikme allkirjaga, on rajatud tõenditele, mis on kogutud menetlusnorme rikkudes. Soome maksuhalduri poolt B. Siven Yhtiot Oy juhatuse liikme B. S. telefoni teel küsitlemisel ei saa järgida menetlusnõudeid, sh tuvastada isikut. Seega ei saa olla kindel, keda Soome maksuhaldur küsitles. Soome maksuhalduri poolt edastatud kirja osas ei saa samuti kindel olla, kes on kirja autor. Vastustaja väited allkirjade visuaalse mittesarnasuse koha kinnitavad samuti menetlusnõuete rikkumist tõendite kogumisel. Allkirjade ehtsust kontrollitakse ekspertiisi käigus.

5.2 Maksuhaldur ei ole välja selgitanud kauba transportimise ja raha üleandmisega seotud asjaolusid. OÜ Lamark kinnitas nii transporditeenuse osutamise fakti kui ka raha osalise tasumise fakti B. Siven Yhtiot Oy poolt. Väär on vastustaja seisukoht, et L. J. tunnistas transporditeenuse mitteosutamist kaebajale. Asjaolust, et Lamark OÜ välja selgitamata põhjusel muutis oma käibedeklaratsiooni 2012.a augusti käibe osas, ei saa järeldada, et teenust kaebajale ei ole osutatud.

A. J. poolt maksuhaldurile antud seletused ei ole tõesed ning on vastuolus nii faktiliste asjaoludega kui muude tõenditega, sh Lamark OÜ esindaja L. J. selgitustega. Maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja selgitusega, et A. J. pöördus ise kaebaja seadusliku esindaja poole ja uuris prussi müügi võimalusi Soomes asuva laohoone ehituseks. O. S. kohtus B. Siven Yhtiot Oy esindajaga. Kohtumisel osalesid B. Siven Yhtiot Oy esindaja, A. J., O. S. ja M. S. B. Siven Yhtiot Oy esindaja esitas tellimuse andmed ja A. J. lubas teostada transpordi. Raha laekumisega seotud asjaolud, samuti Lamark OÜ seadusliku esindaja ja töötaja kummaline ja vastuoluline käitumine maksumenetluses osutab sellele, et kaup on kaebajalt välja petetud, kuid raha kauba eest ei ole täies ulatuses tasutud. Kaebaja tegutses tehingutes Lamark OÜ-ga ja B. Siven Yhtiot Oy-ga heauskse teenuse ostja ja kauba müüjana. Juhul, kui kaebaja kahtlused kauba väljapetmise kohta leiavad kinnitust, ei ole kaebaja maksukoormuse suurendamine seoses maksuotsuses nimetatud tehingutega õigustatud ega õiglane.

5.3 Määrates kaebajale tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud vara soetamiselt ja korrigeerides sisendkäibemaksus, ei selgitanud vastustaja välja kaebaja ja AS-de Rake, Palmako ja Fenestra vaheliste tehingutega seotud asjaolusid, sh ehitusmaterjali soetamise eesmärke, selle asukohta ja kasutamist. Kui vastustaja leiab, et kaebaja ei ole ehitusmaterjale B. Siven Yhtiot OY-le müünud, siis sellest eeldusest ei saa veel järeldada, et ehitusmaterjalid olid soetatud kaebaja poolt algusest peale ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Selle järelduse tegemiseks oleks pidanud vastustaja uurima, kuhu tegelikult oli ehitusmaterjal suunatud ja tuvastama selle, et kaebajal ei olnud algusest peale ehitusmaterjali edasimüügi eesmärki. Ehitusmaterjali soetas kaebaja edasimüügi eesmärgil, mistõttu ei saa olla tegemist ettevõtlusega mitteseotud vara soetamisega. Samuti ei kasutanud kaebaja soetatud materjali maksuvaba käibe tarbeks.

5.4 Maksuhalduri järeldused seoses seadmete rentimisega OÜ-lt Männimetsa Arendus, seadmete transportimisega Uusikaupunkisse ning edasirentimisega Extra Logistics UAB-le, tuginevad ebaõigesti tuvastatud asjaoludele ning tõendid on kogutud menetlusõigust rikkudes. Kuna seadmed olid Männimetsa Arendus OÜ valduses ja äriühingu seaduslik esindaja sõlmis kaebajaga rendilepingu, ei saanud kaebaja eeldada muud, kui seda, et seadmed annab rendile Männimetsa

Arendus OÜ, mitte E. P. isiklikult või kolmas isik. Asjaolud, kuidas seadmed sattusid Männimetsa Arendus OÜ valdusesse, ei puuduta kaebajat ja õiguslikult ei saa kaebajat panna nende asjaolude eest vastutama. Kui vastustaja kahtlustab, et seadmeid pole üldse olemas, siis oleks ta pidanud tuvastama nende seadmete asukoha. Maksuotsusest ei selgu, et vastustaja oleks seda teinud. Seadmete transportimine oli lepingu järgi Männimetsa Arendus OÜ kohustus ning maksuhalduri järeldus Kuljetusliike Kangastupa Oy poolt Männimetsa Arendus OÜ-le väljastatud arve ebaehtsusest nõuab ekspertiisi läbiviimist. Tegelikkusele ei vasta maksuhalduri väide, et kaebaja esindaja O. S. ei viibinud Soomes seadmete üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel ja seadmete üleandmisel Extra Logistics UAB-le. Kaebaja ja Männimetsa Arendus OÜ vahelise tehingu puhul ei oma tähtsust, mida Extra Logistics UAB tegi edasi renditud seadmetega.

6. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

6.1 Kinnitust ei ole leidnud kaebaja poolt B. Siven Yhtiöt Oy-le saematerjali ja ehitusdetailide müük. Kaebaja väidetava tehingupartneri B. Siven Yhtiöt Oy juhatuse liige B. S. on kinnitanud, et pidas kaebajaga küll läbirääkimisi, kuid tehinguteni ei jõutud. Samuti ei ole kinnitust leidnud väidetavalt B. Siven Yhtiöt Oy-le müüdud kauba transportimine Soome Lamark OÜ vahendusel. Asjakohane ei ole kaebaja etteheide nagu maksuhaldur oleks pidanud kauba veoga seonduvate asjaolude osas esitama küsimused kauba tarnijatele. Kaebaja 01.03.2013.a eriarvamuse kohaselt toimus vaidlusaluste ehitusmaterjalide pealelaadimine B.Siven Yhtiöt Oy-le transportimiseks kaebaja tegevuskoha aadressil ning vedu teostas väidetavalt Lamark OÜ. Asjassepuutuv ei ole ka see, kes ja millise autoga käis kaubal järgi AS-des Rake, Palmako ja Fenestra ning tõi kauba kaebaja tegevuskoha aadressile, sest vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on eelnimetatud äriühingutelt kauba soetanud.

6.2 Kuna B. Siven Yhtiöt Oy-le ehitusdetaile ei müüdud ning kaebaja ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, aitamaks tuvastada, kuhu ta tegelikkuses kauba suunas ning puuduvad asjaolud, mis annaksid alust arvata, et kaupa võidi ikkagi ettevõtluses kasutada, leiab vastustaja, et kinnitust ei ole leidnud vastava kauba kasutamine ettevõtlusega seonduvalt.

6.3 Kinnitust ei ole leidnud kaebaja poolt Männimetsa Arendus OÜ-lt kompressorite, liivapritside ja sinna juurde kuuluvate tarvikute rent ning vastavate seadmete edasirent Extra Logistics UAB- le. Ükski asjaolu ei viita vaidlusaluste seadmete reaalsele olemasolule. Puuduvad igasugused dokumendid, mis kinnitaksid E.P. väiteid, kuidas Männimetsa Arendus OÜ väidetavalt kaebajale edasi rentinud seadmed on saanud. Orrenhoff AS likvideerija kinnitas, et tema andmetel Orrenhoff AS-l vastavaid seadmeid ei ole olnudki, mistõttu ei saa tõele vastata ka E.P. väited, et ta sai seadmed Orrenhoff AS-st pärast seadmete arvelt maha võtmist. Eluliselt ei ole usutav E.P. väide, et ta hoidis 16 660 euro eest väidetavalt välja renditud seadmeid Harjumaal Kose vallas Oru külas Töötoa kinnistul asfaltplatsil, sest tegemist oli kinnistuga, kus puudus valve ja väravad. Kui maksuhaldur viis Töötoa kinnistul läbi vaatlust, siis kinnistul viibinud ja Oru külas pikemalt elanud küsitletud isikud D. B. ja T. T. kinnitasid, et ei ole eales seal territooriumil midagi väärtuslikku näinud (sh, liivapritse ja kompressoreid). Naaberkrundi omanik R. S., kes on külas elanud alates 01.08.1983.a, ei ole Töötoa kinnistul suuri esemeid näinud. Kuigi E. P. väitis, et hiljem toimetas seadmed Soome ja hoidis neid ühe tuttava juures, ei osanud ta täpsustada, kus täpsemalt ta seadmeid hoidis. Kinnitust ei ole leidnud ka seadmete edasirent Extra Logistics UAB-le. Kaebaja ja Männimetsa Arendus OÜ juhatuse liikmete seletuste kohaselt organiseeris vastavate seadmete transpordi Extra Logistics UAB-ni Männimetsa Arendus OÜ, kes enda sõnul kasutas ettevõtet Kuljetusliike Kangastupa Oy. Selle tõenduseks esitas Männimetsa Arendus OÜ ka 14.05.2012.a arve nr 30704 ja 21.05.2012.a arve nr 30709. Samas kummaltki arvelt ei nähtu, mida transporditi. Soome maksuhaldurilt saadud vastusest ilmnes, et Kuljetusliike Kangastupa Oy juhatuse liige S.

K. sõnul ei ole tema ettevõte osutanud teenust ei Männimetsa Arendus OÜ-le ega kaebajale.

Samuti märkis Soome maksuhaldur, et Männimetsa Arendus OÜ poolt maksuhaldurile esitatud arved erinevad oma kujunduselt kõigist teistest Kuljetusliike Kangastupa Oy arvetest. Tõele ei vasta kaebaja juhatuse liikme O. S. väide, et ta tuli laevaga Soome, kus Männimetsa Arendus OÜ andis seadmed üle talle ning tema omakorda andis seadmed isiklikult üle Extra Logistics UAB-le. Nii Männimetsa Arendus OÜ juhatuse liige E. P. kui ka Extra Logistics UAB juhatuse liige P. L. on kaebaja juhatuse liikme O. S. sõnul tema pikaajalised isiklikud tuttavad. Kuna maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad vaidlusaluste tehingute mittetoimumisele, siis eelnimetatud isikute pikaajaline tutvus annab alust arvata, et tegelikkusele mittevastavate tehingute tegemine oli osapoolte poolt kokku lepitud. Seetõttu ei saa pidada ka kaalukaks argumendiks Extra Logistics UAB ja Männimetsa Arendus OÜ esindajate väiteid, et seadmete rentimise tehingud toimusid.

6.4 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et Soome maksuhaldurilt saadud informatsioon ei ole tõendina kasutatav. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, mis lükkaks ümber Soome maksuhalduri poolt kogutud tõendite usaldusväärsuse. Üksnes asjaolu, et Soome maksuhaldur kasutas tõendite kogumisel enda riigis kehtivaid menetlusreegleid ei ole piisav, seadmaks kahtluse alla tõendite kasutatavuse ja usaldusväärsuse. Euroopa Liidu tasandil on paika pandud, et teabetaotluse saaja ei ole kohustatud järgima teabetaotluse esitaja riigis kehtivaid tõendite kogumise menetlusnõudeid, vaid peab lähtuma enda riigis sätestatud nõuetest. Seega puudub Eesti maksuhalduril õigus dikteerida teise riigi maksuhaldurile, mismoodi tuleb teavet koguda. Kui teabetaotluse esitaja ja teabetaotluse saaja riikide menetluse läbiviimise nõuete erinemise korral ei ole teabetaotluse saaja poolt kogutud tõendid teabetaotluse esitaja riigis kasutatavad, siis puuduks maksuhalduritel võimalus läbi viia piiriüleste tehingute osas kontrolle ning koguda nö kõlbulikke tõendeid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

8. MTA 29.04.2013.a maksuotsus nr 12.2-3/9760-16 ja 04.07.2013.a vaideotsus nr 6-1/1528-2 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuja vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2).

9. Täiendavalt märgib kohus järgmist.

9.1 Maksuotsuse kohaselt ei ole kinnitust leidnud AXR Trade OÜ poolt perioodil juuni-august 2012.a käibedeklaratsioonidel kajastatud transporditeenuse soetus Lamark OÜ-lt; saeja ehitusmaterjali müük Soome äriühingule B.Siven Yhtiot Oy ning seadmete (kompressorid, liivapritsid ja juurde kuuluvad tarvikud) rent Männimetsa Arendus OÜ-lt ning nende edasi rentimine Leedu ettevõttele Extra Logistics UAB. AS-lt Palmako, AS-lt Fenestra ja AS-lt Rake nimetatud perioodil soetatud kaupade osas asus maksuhaldur seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud nende kasutamine AXR Trade OÜ ettevõtluse tarbeks.

9.2 Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-s 1 sätestatakse, et maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et konkreetseid majandustehinguid kajastavad tõendid saavad algselt olla vaid tehingupoolte valduses või neile teada. Maksuhalduri ülesanne on MKS §-st 11 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast tähtsad, seejuures nii maksukohustust suurendavad kui seda vähendavad asjaolud. Tõendada on üldjuhul võimalik positiivseid asjaolusid, st mingisuguse sündmuse toimumist või teo sooritamist. Negatiivse asjaolu tõendamine ei ole üldjuhul võimalik ning selliste asjaolude esinemist on võimalik järeldada sellest, et neile vastanduva positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda oluliste olevate asjaolude kohta nii palju tõendeid kui võimalik ning kui need teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalse toimumise osas ei veena, põhjendada, miks need tõendid piisavad ei ole. Kui maksuhaldur seda on teinud, tuleb maksukohustuslasel MKS §-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis vastavat sooritust kinnitavad. Maksukohustuslase osalemist maksupettuses, ei pea maksuhaldur aga tõendama, vaid oma vastavasisulist kahtlust veenvalt põhjendama. Sellist kahtlust saab põhjendatuks pidada siis, kui maksuhaldur on menetluses nõuetekohaselt uurimispõhimõtet järginud ning sel moel kogutud tõendite põhjal on eluliselt usutavam, et kontrollitav maksukohustuslane osales maksupettuses. Kui selline kahtlus on piisavalt põhjendatud, peab kontrollitav maksukohustuslane esitama omalt poolt täiendavad tõendid, mis maksuhalduri kahtlused ümber lükkavad ja/või kinnitavad maksukohustuse seisukohast oluliste asjaolude esinemist sellistena, nagu maksukohustuslane need olevat väidab. (vt TlnHKo 27.06.2014.a nr 3-14-50445, p-d 30-31).

9.3 B.Siven Yhtiot Oy-ga ja Lamark OÜ-ga tehtud tehingute osas põhjendatakse maksuotsust kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega: 1) B.Siven Yhtiöt Oy juhatuse liige B.S. kinnitab, et ei ole teinud tehinguid AXR Trade OÜ-ga; 2) B. S. allkiri ei sarnane visuaalsel vaatlusel AXR Trade OÜ poolt maksuhaldurile esitatud dokumentidel olevate B.S. Yhtiöt Oy juhatuse liikme allkirjadega; 3) Lamark OÜ juhatuse liige L. J. tunnistas, et Lamar OÜ ei osutanud AXR Trade OÜ-le arvetel märgitud transporditeenust; 4) Lamark OÜ parandas 2012.a augusti käibedeklaratsiooni, vähendades 20% määraga käivet ja sellelt arvestatud tasumisele kuuluvat käibemaksu 2012.a augustis AXR Trade OÜ-le esitatud arvetel olevate summade võrra; 5) kinnitust ei ole leidnud, et AXR Trade OÜ Lamark OÜ-le teenuse eest tasus; 6) Lamark OÜ töötaja A. J., kes kaebaja väitel „viis kauba Soome kliendile“, tõi tagasi „nii CMR-d, saatelehed kui arved“, võttis kauba üleandmisel vastu „esimese osa rahast“ ning tõi selle kaebajale, kaebaja väiteid ei kinnitanud. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodud asjaolud annavad kogumis alust järeldada, et kaebaja ei ole B.Siven Yhtiot Oy-le vaidlusaluseid kaupu müünud ning Lamark OÜ ei ole kaebajale transporditeenust osutanud. Kaebaja poolt erinevate versioonide esitamine tehingute toimumise asjaolude kohta (kahtlused kauba väljapetmise kohta, vastuolulised selgitused raha üleandmise ja kauba transpordi kohta jne), ei ole maksuotsuse ümberlükkamiseks piisav.

Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et maksuhaldur on jätnud välja selgitamata kauba transportimise ja raha üleandmisega seotud asjaolud. Kaebaja poolt 01.03.2013.a esitatud eriarvamusest nähtub, et „A. J. võttis Jänedalt kauba peale ja viis kauba Soome kliendile. A. J. tõi meile tagasi allkirjadega nii CMR-d, saatelehed kui ka arved. Esimese osa rahast pidi kauba üleandmisel vastu võtma A. J. ja tooma selle Eestisse AXR Trade OÜ-le ning seda ta ka tegi (summa 10 290 eurot)“ (kd II tl 206). Seega oli kaebaja väitel A. J. isikuks, kes pidi olema teadlik kauba transpordiga seonduvatest asjaoludest. A. J. 08.04.2013.a (kd I tl 157-158) seletuse kohaselt: 1) Lamark OÜ AXR Trade OÜ tellimusel juulis-augustis 2012.a Soome B.Siven Yhtiot Oy-le ehitusja saematerjali ei transportinud; 2) B.Siven Yhtiot Oy ja AXR Trade OÜ vahel toimusid üksnes läbirääkimised, kuid tehinguteni ei jõutud (eeltoodud väide kattub ka B.Siven Yhtiot Oy juhatuse liikme B. S. poolt Soome maksuhaldurile antud selgitustega (kd I tl 96-109); 3) Lamark OÜ rekvisiitidega arved ja CMR-de blanketid andis A. J. O.S. viimase soovil etteulatuvalt ning 4) B.Siven Yhtiot Oy-lt AXR Trade OÜ-le A. J. mingisugust raha ei toonud. OÜ Lamark juhatuse liige L. J. märgib 07.03.2013.a vastuses, et koostas arved CMR-de põhjal ja „kassa sissetuleku suuliste ütluste põhjal. Kuna rohkem dokumente, mis tõendaksid transportteenuse osutamist Soomes juulis, augustis, pole saanud, siis on alust arvata, et neid reise ei toimunudki.“ (kd I, tl

152-154). Seega ei ole kaebaja väited kauba transportimise ja raha üleandmise osas kinnitust leidnud. Kohus nõustub vastustajaga, et viimane ei pidanud kauba veoga seonduvate asjaolude osas pöörduma täiendavalt AS Rake, AS Palmako ja AS Fenestra poole, kuivõrd vaidlus selle üle, et kaebaja on nimetatud äriühingutelt kauba soetanud, puudub ning kaebaja ei ole väitnud, et kauba väidetav transportimine Soome B.Siven Yhtiot Oy-le oleks toimunud vahetult otse vastavatest ettevõtetest. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kuidas oleks saanud kaebaja poolt nimetatud transporditeenuse ja raha üleandmise asjaolude täiendav kontrollimine ümber lükata asjaolu, et kaebaja tehingupartner B.Siven Yhtiot Oy on maksumenetluses kinnitanud, et kaebaja ei ole B.Siven Yhtiot Oy-le kaupu vaidlusaluste arvete alusel müünud (kd I tl 96-109).

9.4 Männimetsa Arendus OÜ-ga tehtud tehingute osas tuvastas maksuhaldur, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks Männimetsa Arendus OÜ-lt väidetavalt renditud kompressorite, liivapritside ja sinna juurde kuuluvate tarvikute reaalset olemasolu. Kuivõrd seadmete olemasolu ei ole kinnitust leidnud, ei saanud Männimetsa Arendus OÜ neid ka välja rentida. Samuti on maksuotsuse kohaselt tõendamata seadmete transportimine Extra Logistics UAB väidetavasse tegutsemiskohta (Varsanpolku 3 23500 Uusinkaupunki) ning nende üleandmine O. S. poolt 01.05.2012.a, nagu nähtub O. S. ütlustest ja üleandmise-vastuvõtmise aktist. Tuginedes Soome maksuhaldurilt saadud teabele järeldas maksuhaldur, et E. P. poolt maksuhaldurile esitatud Soome transpordiettevõtte Kuljetusliike Kangastupa Oy arved on võltsitud (kd I tl 121-139). Samuti tuvastas maksuhaldur, et AXR Trade OÜ juhatuse liige O. S. ei viibinud vastavalt Tallinn-Helsingi liinil opereerivatelt laevandusettevõtetelt saadud teabele Soomes 01.05.2012.a, kui seadmete üleandmisevastuvõtmise aktid allkirjastati ja seadmed väidetavalt Extra Logistics UAB-le üle anti.

Kaebaja seisukoht, et Männimetsa Arendus OÜ arvetel märgitud tehingud on tegelikkuses toimunud, tugineb tehingu kohta vormistatud dokumentidel, arvete tasumisel ja tehingu osapoolte kinnitusel. Kohus leiab, et olukorras, kus maksuhaldur on seadnud kahtluse alla vaidlusalustel arvetel märgitud seadmete reaalse olemasolu, ei piisa tehingute toimumise tõendamiseks tuginemisest tehingu kohta vormistatud dokumentidele, arvete tasumisele ja tehingu osapoolte kinnitusele. Kuivõrd dokumente on võimalik vormistada ka tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta, ei saa dokumendid iseenesest omada määravat tähendust kauba olemasolu ja tehingu toimumise tuvastamisel. Samuti on võimalik teha tehingu toimumisest mulje jätmiseks pangaülekandeid ilma, et reaalselt oleks tehinguid toimunud. Kui puuduvad usaldusväärsed tõendid seadmete tegeliku olemasolu kohta, võib pidada usutavaks ja tõenäoliseks raha jõudmist tagasi ülekande tegijale, isegi kui selle kohta puuduvad otsesed tõendid. Seega ei saa ka arvete tasumine kinnitada tehingute toimumist. Sisendkäibemaksu mahaarvamise seisukohalt on oluline, et väidetavalt teostatud tehingul on tegelik majanduslik sisu ning tehingu tulemusel on isikule ka reaalselt kaup üle antud. Tuvastades, et algdokumentidel kajastatud kaupa ei ole tehingute raames tegelikkuses üle antud, on ühtlasi tuvastatud sisendkäibemaksu deklareerimise alusetus. Asjaolu, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et vaidlusalused seadmed oleksid üleüldse eksisteerinud, viitab otseselt sellele, et tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis seadmete reaalset olemasolu kinnitaks.

9.5 Puutuvalt kaebaja väitesse, et Soome maksuhalduri poolt saadud informatsioon ei ole tõendina kasutatav märgib kohus, et Euroopa Liidu 15.02.2011.a direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta art 6 lg 3 sätestab, et teabetaotluse saanud asutus peab järgima samasid menetlusi, mida ta järgiks juhul, kui ta tegutseks omal algatusel või oma liikmesriigi muu asutuse taotlusel. Seega ei saa Eesti maksuhaldur teha Soome maksuhaldurile ettekirjutusi tõendite kogumise järgimise osas. Eeltoodu ei tähenda, et menetluse läbiviimise nõuete erisuse korral ei oleks teabetaotluse saaja poolt kogutud tõendid teabetaotluse esitaja riigis kasutatavad. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et üksnes asjaolu, et Soome maksuhaldur kasutas tõendite kogumisel enda riigis kehtivaid menetlusreegleid ei ole tõendi kohtumenetluses usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks piisav. Ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber Soome maksuhalduri poolt esitatud teabe usaldusväärsuse, kaebaja esitanud ei ole.

9.6 AS Palmako, AS Fenestra ja AS Rake arvete (kd II tl 53-60) osas asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Kaebaja poolt esitatud tõendite kohaselt on kulutused seotud kauba müümisega B.Siven Yhtiöt Oy-le. Maksuhaldur tuvastas, et tehinguid B.Siven Yhtiöt Oy-ga tegelikkuses aset ei leidnud ning kaebaja ei ole esitanud mingisuguseid täiendavaid andmeid ega tõendeid, mis võimaldaks asuda seisukohale, et maksuhaldur on teinud tehingute osas B.Siven Yhtiöt Oy-ga ebaõige järelduse. Muid tõendeid, mis kinnitaks, et nimetatud äriühingutelt soetati kaup kaebaja ettevõtluse tarbeks, kaebaja esitanud ei ole. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja oleks pidanud täiendavalt uurima, kuhu tegelikult oli ehitusmaterjal suunatud. MKS § 150 lg-st 1 tulenevalt on kaebaja kohustus tõendada, et ta kasutas ehitusmaterjali oma ettevõtluses.

10. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys