1-13-2039/80 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

.aprillil 2015. a Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-2039 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Kriminaalasi

G U . süüdistus KarS§200 lg 2 p 4,6,7,8,10 ja §

09 lg 2 p 1,3 järgi G.I süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi

Z F- . i süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1,3, § 348 järgi kokkuleppemenetluses Taotlus Tartu vangla taotlus karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks . suhtes G U Süüdimõistetu

G.U,

isikukood XXX asukoht: Tartu Vangla Turu 56 Tartu

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 431 ja § 432 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta Tartu Vangla taotlus kinnipeetava .U karistuse vähend G amise otsustamiseks rahuldamata ning temale Viru Maakohtu 30.04.2013 kohtuotsusega nr 1-13-2039 mõistetud karistus muutmata.

Saata kohtumäärus .U´ile, Viru G Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, esitada

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

G.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.04.2013 kohtuotsusega nr 1-13-2039

KarS § 4,6,7,8,10 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust; KarS § 209

200 lg 2 p

lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 5 kuud 28 päeva, mõistes karistuseks 2 aastat 6 kuud 2 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 08.02.2012 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 6 kuud 13 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Harju Maakohtu 08.02.2012 kohtuotsusega nr 1- -12885 G.U on süüdi tunnistatud

KarS § 199 lg 2 p 4,7 § 25 lg 2 järgi

30 pä - ja karistatud evase vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistus vähendati 1/3 võrra mõistes karistuseks 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus ning mõistes karistuseks 13 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 19.04.2010 otsusega mõistetud karistus, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 13 päeva vangistust.

Viru Maakohtu 19.04.2010 kohtuotsusega nr 1- -

09 18785 .U on süüdi tunnistatud G

ja karistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi 3 aasta 3 kuulise vangistusega ja KarS § 121 järgi 3

- kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust, mis amata. jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pöör

2.01.2015 edastas Tartu Vangla KrMS § 431 lg 3 alusel andmed karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks .U suhtes tulenevalt KarS § 5 lg 2. G

Kohtu seisukoht

01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 5 lg 2, mille kohaselt

„Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”;

K -des 424 428 rMS § 431 lg 1 kohaselt lahendab käesoleva seadustiku § –

ja 430 reguleerimata

küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega ning lõike 2 kohaselt kohaldatakse seda ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et vangla, milles kannab karistust karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isik, teavitab teda seaduse tagasiulatuvast mõjust 15 päeva jooksul kergendava seaduse jõustumisest arvates ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks.

G U . kannab Viru Maakohtu 30.04.2013 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust, mis sisaldab ka varasemate koht

uotsustega mõistetud karistusi.

Viru Maakohtu 30.04.2013 otsusega .U on süüdi tunnistatud ja karistatud KarS G

§ lg 2 p 4,6,7,8,10 järgi

3 aastase vangistusega; KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi -

- 1 aastase vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 5 kuud 28 päeva, mõistes karistuseks 2 aastat 6 kuud 2 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 08.02.2012 otsusega mõistetud karistus 3 aastat 6 kuud 13 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

KarS lg 2 p 4,6,7,8,10 § 200 pole ülalmainitud seadusega muudetud ning selle sätte järgi mõistetud karistuse vähendamiseks või vabastamiseks puudub alus.

Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 209 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja

204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

G U . kannab Viru Maakohtu 30.04.2013 kohtuotsusega KarS § 209 2 p 1, 3 järgi mõistetud vangistust, mis loeti kaetuks sama otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,6,7,8,10 järgi mõistetud vangistusega.

Süüdistusest nähtub, et on põhjustanud KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi

G U .

kvalifitseeritava teoga varalise kahju summas 1000 eurot ja seega ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga KarS-i 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS §218 lg4) ning jätkuvalt on tegemist kuriteoga.

Osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest, mida .U kannab, moodustab G

talle Harju Maakohtu 08.02.2012

kohtuotsusega mõistetud karistuse osa.

Harju Maakohtu 08.02.2012 otsusega .

G U on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p

4,7 -

§ 25 lg 2 järgi ja karistatud 30 päevase vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistus vähendati 1/3 võrra mõistes karistuseks 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistus ning mõistes karistuseks 13 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 19.04.2010 otsusega mõistetud karistus, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 13 päeva vangistust.

Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 199 lg 2 p 4,7 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 - alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Süüdistusest nähtub, et KarS § 199 lg 2 p 4,7 § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteoga on - põhjustanud kahju 465,66 euro väärtuses ja seega ei ole tegemist väheväärtusliku asjaga KarS-i 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni mõistes, (asja väärtus alla 200 euro, vt KarS § 218 lg 4) ning on tegemist jätkuvalt kuriteoga. Seega .U tegu on käesoleval ajal jätkuvalt kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,7 G -

§25 lg 2 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Antud juhul puudub alus karistuse vähendamiseks või vabastamiseks nimetatud KarS § 199 lg 2 p4,7 -

§ 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse puhul.

Veel ühe osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest, mida .U kannab, G

moodustab tal

le Viru Maakohtu 19.04.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse osa.

Viru Maakohtu 19.04.2010 kohtuotsusega nr 1- -

09 18785 .U on süüdi tunnistatud G

ja karistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi 3 aasta 3 kuulise vangistusega ja KarS § 121 järgi 3 - kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust, mida KarS § 74 alusel jäeti täitmisele pööramata.

KarS § 200 lg 2 p 4,7 pole ülalmainitud seadusega muudetud ning selle sätte järgi mõistetud karistuse vähendamiseks või vabastamiseks puudub alus.

01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 121 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine:

(1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui:

1) sellega on tekitatud terviseka

hjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat;

-

2) see on toime pandud lähi või sõltuvussuhtes või

3) see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on säte jagatud mitmeks lõikeks ning tekkisid juurde uued kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud karistuse ülempiiri lõikes 2.

Süüdistusest nähtub, et .U tegu kvalifitseeruks käeolevas redaktsioonis samuti G

KarS §121 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega ei kuulu .U le KarS § 121 järgi mõistetud karistus G - vähendamisele.

Kuna puudub alus . -le G U üksikkaristuste ja otsustega mõistetud karistuste vähendamiseks ei ole alust ka liitkaristuse vähendamiseks.

Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava .U karistuse vähendamise G või vabastamise otsustamiseks jätta rahuldamata.

Loretta Pikma Kohtunik