2-13-37613/52 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-37613

Tsiviilasi

Kenkmani OÜ hagi Leo Maante, Marika Maante, OÜ

Pähkli

Metsatööd

ja

OÜ

Astelmari

vastu

kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke kandmise

nõudes ja Leo Maante, Marika Maante, OÜ Pähkli

Metsatööd ja OÜ Astelmari vastuhagi Kenkmani OÜ

vastu omandi valduse üleandmiseks ja tegevuste

keelamiseks hagejatel omandil

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioon I - 4 458,30 eurot

Apellatsioon II - 1 486,10 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. aprilli 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Leo Maante, Marika Maante, OÜ Pähkli Metsatööd, OÜ

Astelmari apellatsioonkaebus (apellatsioon I)

Kenkmani OÜ apellatsioonkaebus (apellatsioon II)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid I (vastustajad II, maakohtu menetluses

kostjad/vastuhagejad):

Leo Maante (isikukood: XXXXX),

Marika Maante (isikukood: XXXXXX),

OÜ Pähkli Metsatööd (registrikood: 10254227),

OÜ Astelmari (registrikood 10802002)

Apellantide I esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Marko

Paabumets

Apellant

II

(vastustaja

I,

maakohtu

menetluses

hageja/vastukostja):

Kenkmani

OÜ

(registrikood:

11886188), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Kenkmani apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada osaliselt Leo Maante ja Marika Maante apellatsioonkaebus.

3. Jätta OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2014.a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus luges

tuvastatuks Leo Maante ja Marika Maante kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatus

kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse Kenkmani

OÜ kasuks rendilepingu kohta märke kandmiseks tähtajaga kuni 01.10.2014.a (kohtuotsuse

resolutsiooni p 4). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata OÜ Kenkmani

nõue tuvastada Leo Maante ja Marika Maante kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus

kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse Kenkmani

OÜ kasuks rendilepingu kohta märke kandmiseks. Lugeda nimetatud kinnistute puhul

rendilepingu lõppenuks alates 01.10.2014.a.

5. Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2014.a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus jättis

täielikult rahuldamata Leo Maante ja Marika Maante vastuhagi Kenkmani OÜ vastu

kinnistute valduse üleandmiseks (kohtuotsuse resolutsiooni p 5). Teha tühistatud osas uus

otsus, millega rahuldada osaliselt Leo Maante ja Marika Maante vastuhagi. Kohustada

Kenkmani OÜ-d andma Leo Maante ja Marika Maante valdusesse kinnistud registriosa

numbritega XXX, XXX ja XXX.

6. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

7. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„1. Rahuldada Kenkmani OÜ hagi OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI ning Leo

Maante ja Marika Maante vastu kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märgete kandmise

nõudes osaliselt.

2. Lugeda tuvastatuks Leo Maante ja Marika Maante kohustus anda nõusolek

kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX

kolmandatesse jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märke kandmiseks.

Rendilepingu lõppemise tähtpäev on 12.04.2019. a.

3. Lugeda tuvastatuks OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI kohustus anda

nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX kolmandatesse

jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märke kandmiseks. Rendilepingu

lõppemise tähtpäev on 12.04.2019. a.

4. Jätta rahuldamata OÜ Kenkmani nõue tuvastada Leo Maante ja Marika Maante

kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX ja

XXX kolmandatesse jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märke

kandmiseks. Lugeda käesolevas punktis nimetatud kinnistute puhul rendileping lõppenuks

alates 01.10.2014.a.

5. Rahuldada osaliselt Leo Maante ja Marika Maante vastuhagi Kenkmani OÜ vastu

kinnistute valduse üleandmiseks ja tegevuste keelamiseks. Kohustada Kenkmani OÜ-d

andma Leo Maante ja Marika Maante valdusesse kinnistud registriosa numbritega XXX,

XXX ja XXX. Jätta rahuldamata Leo Maante ja Marika Maante vastuhagi Kenkmani OÜ

vastu kinnistute nr XXX, XXX, XXX ja XXX valduse üleandmiseks ja kinnistutel tegevuse

keelamiseks.

6. Jätta rahuldamata OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ ASTELMARI vastuhagi Kenkmani

OÜ vastu kinnistute valduse üleandmiseks ja kinnistutel tegevuse keelamiseks.

7. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 26.08.2013.a ja 09.09.2013.a

määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud.“

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jaotada menetlusosaliste poolt maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

järgmiselt:

1. Jätta Kenkmani OÜ kanda 33 % tema enda menetluskuludest ja 40 % Leo Maante

ja Marika Maante menetluskuludest.

2. Jätta Leo Maante ja Marika Maante kanda 60 % nende endi menetluskuludest ja

45 % Kenkmani OÜ menetluskuludest.

3. Jätta solidaarselt OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari kanda täies ulatuses nende

endi poolt menetluses kantud menetluskulud ja 22 % Kenkmani OÜ

menetluskuludest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kenkmani OÜ esitas 13. august 2013. a Tartu Maakohtule kaks hagiavaldust: 1) Leo Maante ja

Marika Maante vastu kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke kandmise nõudes ja

2) OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari vastu kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke

kandmise nõudes.

Kostjad Leo Maante ja Marika Maante esitasid 10. septembril 2013. a Kenkmani OÜ vastu

vastuhagi kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandi

valduse üleandmiseks ja tegevuste keelamiseks nimetatud kinnistutel alates 02. aprillist 2014.a.

Kostjad OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari esitasid 20. septembril 2013. a Kenkmani OÜ

vastu vastuhagi kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX omandi valduse üleandmiseks ja

tegevuste keelamiseks nimetatud kinnistutel alates 02. aprillist 2014.a.

Kohus liitis hagid 02. detsembril 2013.a määrusega ühte menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kenkmani OÜ ja FIE A.M. 12. aprillil 2012 põllumajandusliku

rendilepingu XX-l kinnistul, mille alusel FIE A.M. andis hagejale rendile põllumaad, haritava

pinnaga 177,69 hektarit, tähtajaga seitse aastat, s.o lõpptähtajaga 12. aprill 2019.a.

Tartu Maakohtu 21. veebruari 2013.a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-49028 rahuldati Kenkmanni

OÜ 23. novembril 2012 esitatud hagi A.M. vastu ja kohus luges tuvastatuks A.M. nõusoleku

kinnistusraamatus registriosade numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX

kolmandatesse jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmiseks.

Tsiviilasjas 2-12-49028 oli kohus 04. detsembri 2012. a määrusega kohaldanud hagi tagamise

abinõud, mille alusel kanti registriosade numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX

ja XXX kolmandatesse jagudesse eelmärked Kenkmani OÜ kasuks hageja ja A.M. vahel sõlmitud

põllumajandusliku rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks.

A.M. võõrandas kohtumenetluse ajal kinnistud järgmiselt: OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari

kaasomandisse 06. novembril 2012.a kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX, XXX,

12.12.2012 kinnistud registriosa numbritega XXX ja XXX ja 16. jaanuaril 2013.a numbriga XXX

ning 12. märtsil 2013 kinnistud registriosa numbritega XXX ja XXX. OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ

Astelmari omakorda võõrandasid 22 jaanuaril 2013.a kinnistud registriosa numbritega XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX Leo Maante ja Marika Maante ühisomandisse.

Hageja on pöördunud kinnistute uute omanike poole märgete kandmise sooviga, kuid kostjad ei

märgete kandmisega nõus. Kostjate Leo Maante ja Marika Maante esindaja saatis hagejale

05. augustil 2013.a keelduva avalduse, millele oli lisatud rendilepingu ülesütlemise avaldus.

Kostjate OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari esindaja saatis hagejale 31. juulil 2013.a keelduva

avalduse, mille juurde oli lisatud rendilepingu ülesütlemise avaldus. Hageja leidis, et kuivõrd

kostjad esitasid ülesütlemise avalduse alles 31. juulil 2013.a, on ülesütlemise tähtaeg möödunud.

Seega on rendileping kehtiv ja tal on õigus nõuda rendilepingu alusel märgete kandmist

kinnistusraamatusse.

Kenkmani OÜ soovib rendilepingu kohta märke kandmist kinnistusraamatusse eelkõige seetõttu,

et Kenkmani OÜ on teostanud harimistöid, mille tulemusel sisaldub mullas järgmise kolme aasta

saagiks vajalikku fosfori (P), kaaliumi (K) ja magneesiumi (Mg) toitainete sisaldus.

3. Kostjad vaidlesid oma kirjalikes vastustes hagile vastu, paludes jätta hagi rahuldamata.

Kostjate väitel ei ole kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märgete kandmine põhjendatud, sest

kostjad kinnistute uute omanikena on rendilepingu üles öelnud alates 01. aprillist 2014.a VÕS

§ 323 lg 1 esimese lause alusel. Kostjad leidsid, et ebaõige on hageja väide, et kostjad on lepingu

üles öelnud pärast tähtaja möödumist ehk alles 31. juulil 2013.a. Kostjad on edastanud hagejale

rendilepingu ülesütlemise avalduse 16. aprillil 2013.a ning seega on järginud VÕS § 323 lõikes 1

sätestatud kolmekuulist tähtaega. 16. aprilli 2013.a ülesütlemise avalduse saatsid kostjad aadressil

XXXX, saajaks oli märgitud Kenkmani OÜ R.J.. Avalduse võttis 17. aprillil 2013. a vastu U.J.,

kes on hageja juhatuse liikme R.J. XXX. Seega tuleb ülesütlemisavaldus lugeda hageja juhatuse

liikmele kätte toimetatuks. Kostjatele teadaolevalt on R.J. ja U.J. tihedalt seotud läbi

majandustegevuse ja neil on ühine elukoht. Kostjad on edastanud rendilepingu ülesütlemise

teatised

ka

hageja

e-posti

aadressile:

XXXXXXX

ja

XXXXXX. Rendilepingu

ülesütlemiseavaldus on toimetatud hageja esitatud ametlike e-kirjade aadressidele, kus hagejal oli

mõistlikult võimalik avaldusega tutvuda. Seega on rendileping kehtivalt üles öeldud alates

01. aprillist 2014.a ja hagejal puudub alus nõuda rendilepingu kohta märke kandmist

kinnistusraamatusse lepingu lõppemise tähtpäevaga 12. aprill 2019. a.

4. Kostjad esitasid vastuhagid, milles Leo Maante ja Marika Maante taotlesid kinnistute

registriosa numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX omandi valduse üleandmist

Kenkmani OÜ-lt ja tegevuste keelamist nimetatud kinnistutel ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ

ASTELMARI taotlesid Kenkmani OÜ-lt kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX omandi

valduse üleandmist ja tegevuste keelamist nimetatud kinnistutel.

Kostjate väitel on nad hageja ja A.M. vahel 12. aprillil 2012. a sõlmitud rendilepingu üles öelnud

alates 01. aprillist 2014. a ja nõudnud hagejalt kinnistute valduse üleandmist ning keelanud hagejal

kinnistutel viibimise ja igasuguse põllumajandusliku tegevuse läbiviimise. Kuna hageja on

esitanud hagi rendilepingu kohta kinnistute registriosadesse märke kandmiseks, siis on kostjatel

põhjendatud alus eeldada, et hageja ei pruugi rendilepingu lõppemisel tähtaegselt rendipinda

vabastada ning võib teha põhjendamatuid takistusi rendilepingu eseme omanikele rendilepingu

lõppemist rendieseme edaspidisel eesmärgipärasel kasutamisel.

5. Hageja vaidles vastuhagidele vastu. Hageja leidis, et kostjate poolt rendilepingu ülesütlemine

on tühine, kuna kostjad ei ole järginud ülesütlemisel VÕS § 323 lõikes 1 sätestatud kolmekuulist

tähtaega. Hageja arvates tuleb kolmekuulise tähtaja arvutamist alustada alates ajast, mil kostjad

said vaidlusaluste kinnistute omanikeks: kostjate Leo Maante ja Marika Maante puhul seega

28. jaanuarist 2013. a ja kostjate OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari puhul 14. märtsist 2013.a.

Hageja sai rendilepingu ülesütlemise avaldustest teada lepingulise esindaja vahendusel

05. augustil 2013. a, kui viimane tegi 30. juulil 2013. a järelepärimisi kostjate seisukoha saamiseks

rendilepingu kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et

rendilepingu ülesütlemise teatis on talle kätte toimetatud 17. aprillil 2013.a. Kostjate esitatud

tõendi kohaselt on 17. aprillil 2013.a kätte toimetatud dokumendid U.J.ile. Hageja märgib, et U.J.

ei ole hageja juhatuse liige ja ei ole ka muul viisil ettevõttega seotud ega volitatud isik ja kirja

väljastamisteatis ei tõenda, et kätte on toimetatud rendilepingu ülesütlemise teade. Hageja teatas,

et hageja tegevuskoht ei ole aadressil XXXX ning hagejal ei olnud võimalik saadetisega tutvuda.

Hageja tegevuskohaks on XXXX, millisel aadressil elab ka hageja juhatuse liige R.J.. Hageja

hinnangul pidid kostjad Marika ja Leo Maante teadma, kus hageja tegelik tegevuskoht, kuna

kostjad Marika ja Leo Maante elavad ise vaid umbes 1,5 km kaugusel. Väidetavalt hageja e-posti

aadressile saadetud ülesütlemise teatisi ei ole hageja samuti kätte saanud.

Hageja esindaja leidis, et isegi, kui lugeda, et kostjate ülesütlemisavaldused on hagejale kätte

toimetatud 17. aprillil 2013. a, ei saa vaidlusalust rendilepingut lõpetada alates 01. aprillist 2013.a,

kuivõrd selleks ajaks ei ole möödunud etteteatamisest ühte kalendriaastat. VÕS § 353 kohaselt

võib vähemalt ühe aastase etteteatamisega põllumajandusliku rendilepingu üles öelda üksnes

selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Seega oleksid kostjad saanud lepingu üles öelda

alles alates 01. oktoobrist 2014.a.

Hageja leidis, et kostjate ülesütlemisavaldused on tühised, kuna hageja ja A.M. vahel sõlmitud

rendilepingu kohta on tsiviilasjas nr 2-12-49028 tehtud hagi tagamise määruse alusel

13. detsembril 2012. a kantud kinnistusraamatusse kinnistute registriosadesse eelmärked hageja

kasuks hageja ja A.M. vahel sõlmitud rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks

tegemiseks.

Hageja vaidles vastu kostjate väitele, et tsiviilasjas nr 2-12-49028 hagi tagamise käigus

kinnistusraamatusse hageja kasuks rendilepingu kohta kantud eelmärked ei oma õiguslikku

tähendust. VÕS § 324 lg 2 kohaselt tagab kinnistusraamatusse kantud märge, et kinnisasja

igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab

lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust

üürilepingut vastavalt sama seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-

1-136-04 asunud seisukohale, et „kui üürileandja kohtumenetluse ajal vahetub, siis ei saa hagi

rahuldada eelmise omaniku suhtes. Kui uus omanik üürilepingu VÕS § 323 alusel üles ütleb, siis

puudub üürileping, mis on VÕS § 324 kohaselt märke nõudmise eeldus. Seega tuleb üürilepingu

kohta märkuse tegemise hagi vastava taotluse korral tagada. Kui hagi jääb rahuldamata vastava

nõude puudumise tõttu, siis eelmärke aktsessoorsuse tõttu ei ole sellel VÕS-i § 324 lõikes 2

ettenähtud toimet ja hagi tagamine tuleb TsMS § 160 korras tühistada. Hagi rahuldamisel oleks

aga üürilepingu ülesütlemine VÕS § 323 lg 1 alusel AÕS § 63 lõikest 3 tulenevalt tühine.“

Kenkmani OÜ hagi rahuldati tsiviilasjas nr 2-12-49028, mistõttu on kostjate üürilepingu

ülesütlemine tühine.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohtu 14. aprilli 2014 otsusega rahuldati Kenkmani OÜ hagi OÜ Pähkli Metsatööd,

OÜ Astelmari ning Leo Maante ja Marika Maante vastu kinnistusraamatusse rendilepingu kohta

märgete kandmise nõudes osaliselt.

Kohus luges tuvastatuks Leo Maante ja Marika Maante kohustuse anda nõusolek

kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX kolmandatesse

jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmiseks. Rendilepingu

lõppemise tähtpäev on 12. aprill 2019. a.

Samuti luges kohus tuvastatuks OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari kohustuse anda nõusolek

kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse

Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmiseks. Rendilepingu lõppemise tähtpäev

on 12. aprill 2019. a.

Kohus luges tuvastatuks Leo Maante ja Marika Maante kohustuse anda nõusolek

kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX kolmandatesse

jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmiseks. Rendilepingu

lõppemise tähtpäev on 01. oktoober 2014. a

Kohus jättis rahuldamata Leo Maante ja Marika Maante ning OÜ Pähkli Metsatööd ja

OÜ Astelmari vastuhagid Kenkmani OÜ vastu kinnistute valduse üleandmiseks ja tegevuste

keelamiseks hagejate omandil.

Maakohus asus oma otsuses järgmistele põhiseisukohtadele:

6.1. Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-49028 21. veebruari 2013.a tehtud otsus on täidetud

kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes ja täitmata on otsus kinnistute

registriosa numbrite XXX (omanikud kostjad Leo ja Marika Maante), XXX (omanikud kostjad

OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari), XXX (omanikud kostjad Leo ja Marika Maante) ja XXX

(omanikud kostjad OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari) suhtes.

Kinnistu registriosa numbriga XXX on jagatud 14. detsembril 2012.a ja tekkinud on uus kinnistu

registriosa numbriga XXX (omanikud kostjad Leo ja Marika Maante) Kinnistu registriosa

numbriga XXX jagamisest 14. detsembril 2012.a on tekkinud uus kinnistu registriosa numbriga

XXX (omanikud kostjad Leo ja Marika Maante). Mõlemale uuele kinnistule on kantud eelmärge

tsiviilasja 2-12-49028 alusel.

Kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX suhtes eelmärget kinnistusraamatusse

kantud ei ole ja kohus ei ole varem teinud neid kinnistuid puudutavat otsust. Kinnistute

omandamisega läksid Kenkmani OÜ ja FIE A.M. vahel 12. aprillil 2012.a sõlmitud

põllumajanduslikust rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused üle kostjatele.

6.2. Kostjate rendilepingu ülesütlemise teated saab hageja poolt kättesaaduks lugeda teadete

kättetoimetamisega 17. aprillil 2013. a aadressil XXXXX U.J.ile. Hageja seaduslikul esindajal,

juhatuse liikmel R.J.il, oli mõistlik võimalus kostjate ülesütlemiseavaldustega tutvuda.

6.3. Kostjad ei saanud lepingut üles öelda alates 01. aprillist 2014.a, sest selleks ajaks ei olnud

möödunud VÕS § 353 lg 2 sätestatud tähtaeg, s.o üks aasta etteteatamisest. Tulenevalt

põllumajandusliku rendilepingu kohta VÕS § 353 lg-s 2 sätestatud erisustest võisid kostjad

rendilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta ja lepingu võis üles öelda üksnes

selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Ülesütlemise avaldused muutusid kehtivaks

17. aprillist 2013. a, seega oli kostjatel õigus rendileping üles öelda mitte enne kui 1. oktoobril

2014. a. VÕS § 311 lg 2 sätestab, et kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks

ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kostjatepoolne

ülesütlemine on küll kehtiv, kuid rendilepingu saab lugeda üles öelduks VÕS § 353 lõikes 2

ettenähtud tähtajal ehk 1. oktoobril 2014.a.

6.4. Kohus tegi kindlaks, et tsiviilasjas nr 2-12-49028 kanti hagi tagamise abinõuna

kinnistusraamatusse eelmärked Kenkmani OÜ kasuks 12. aprillil 2012. a hageja ja A.M. vahel

sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks A.M.

kuuluvatele kinnistutele registriosa numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja

XXX. Kohus tuvastas, et kostjate Leo ja Maarika Maante omandatud kinnistute registriosa numbritega

XXX, XXX, XXX ja XXX, samuti kostjate OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari omandatud

kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse on 13. detsembril 2012.

a sisse kantud eelmärge Kenkmani OÜ ja A.M. vahel 12. aprillil 2012.a sõlmitud rendilepingu

alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks ning nõude tagamiseks Kenkmani OÜ kasuks.

Eelmärked on kehtivad.

6.5. Kinnistutele registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX ei ole rendilepingu kohta eelmärkeid

kantud, seega on Leo ja Marika Maante ülesütlemisavaldus nimetatud kinnistute osas kehtiv ja

kinnistusraamatusse tuleb kanda märge rendilepingu kohta tähtajaga 01.10.2014.a.

6.6. Kostjate poolt rendilepingu ülesütlemise avaldus on AÕS § 63 lg 3 alusel tühine kinnistute

puhul, mille registriosadesse on hageja kasuks kantud eelmärge rendilepingu alusel omandatud

õiguste nähtavaks tegemiseks: Leo ja Maarika Maante ühisomandis olevate kinnistute registriosa

numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX osas ning kostjate OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari

kaasomandis olevate kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX osas ja seega on põhjendatud

hageja nõue nimetatud kinnistute registriosadesse rendilepingu kohta märgete kandmiseks

rendilepingu tähtaja lõpuni, so kuni 12. aprillini 2019.

6.7. Rendileping ei ole lõppenud ülesütlemisega alates 01. aprillist 2014.a, seega ei ole

põhjendatud kostjate vastuhagi nõue kinnistute valduse üleandmiseks ja tegevuste keelamiseks ja

nimetatud nõudes tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. Vastuhagis nimetatud lepingu ülesütlemise

tähtaeg, millega vastuhageja on nõuded sidunud, oli ebaseaduslik.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. OÜ Pähkli Metsatööd, OÜ Astelmari, Leo Maante ja Marika Maante esitasid

apellatsioonkaebuse (apellatsioon I), milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2014.a

otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada vastuhagi ning kohustada Kenkmani OÜ-d

tagastama Leo Maantele ja Marika Maantele 12. aprillil 2012 sõlmitud põllumajandusliku

rendilepingu

esemeks

olevad

kinnistud

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

XXX

kinnistusjaoskonna registriosade numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX

rendilepingu lõppemisel 01. aprillist 2014, keelata Kenkmani OÜ-l põllumajanduslik tegevus ja

viibimine kinnistutel numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX alates 02. aprillist

2014; kohustada Kenkmani OÜ-d tagastama OÜ-le Pähkli Metsatööd ja OÜ-le Astelmari

12. aprillil 2012 sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu esemeks olevad kinnistud numbritega

XXX, XXX rendilepingu lõppemisel 01. aprillist 2014 ja keelata Kenkmani OÜ-l

põllumajanduslik tegevus ja viibimine nimetatud kinnistutel alates 02. aprillist 2014. Samuti

paluvad apellandid jätta kõik menetluskulud Kenkmani OÜ kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei ole maakohus põhjendanud ega selgitanud oma seisukohta (otsuse p 6.1), mille kohaselt on

21. veebruaril 2013.a tsiviilasjas nr 2-12-49028 tehtud tagaseljaotsus täidetud. Viidatud

tagaseljaotsusega rahuldati hageja nõue A.M. suhtes. Hagejale ja kohtule oli ilmselt teada või pidi

olema teada asjaolu, et kostja A.M. on kinnistud võõrandanud, arvestades kinnistute võõrandamise

aega. Maakohus on vääralt lähtunud tsiviilasjas nr 2-12-49028 tehtud otsusest ja lugenud selles

asjas hagi tagamise korras kinnistusraamatusse tehtud märked kehtivaks kostjate suhtes. Maakohtu

otsus 21. veebruarist 2013 tsiviilasja nr 2-12-49028 ei ole täidetav ega kehtiv kostjate suhtes ning

hagi tagamise korras seatud eelmärked kuuluvad tühistamisele TsMS § 386 alusel. Hageja on

esitanud hagi kostjate vastu ja taotlenud kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märgete

kandmist. Kostjatel puudub TsMS § 209 järgi menetlusõigusjärglus tsiviilasjas nr 2-12-49028.

Antud tsiviilasjas ei ole hageja taotlenud hagi tagamist eelmärgete seadmisega kinnistutele,

mistõttu ei saa lugeda hagi tagamist tsiviilasjas nr 2-12-49028 kehtivaks tsiviilasjas nr 2-13-37613;

2) ei ole maakohus põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on tsiviilasjas nr 2-12-49028 hagi

tagamise korras tehtud eelmärked kehtivad tsiviilasjas nr 2-13-37613. See on oluline

menetlusõiguse rikkumine kohtu poolt. Apellandid on endiselt seisukohal, et hagi tagamise korras

kinnistusraamatusse kantud eelmärked ei oma kinnistusraamatusse kantava märke õiguslikku

toimet VÕS § 324 lg 1 mõistes. Menetlus tsiviilasjas 2-12-49028 on lõppenud ning eelmärgetel

puudub õiguslik alus ja need kuuluvad tühistamisele TsMS § 386 alusel;

3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et tsiviilasjas nr 2-12-49028 on tehtud tagaseljaotsus, millega

on hageja nõue rahuldatud A.M. vastu. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-136-04 (p 46)

seisukohale, et hagi ei saa rahuldada eelmise omaniku suhtes. Riigikohus on võtnud seisukoha

hagi tagamise võimaluse kohta eelmärkega ja seda olukorras, kus omaniku vahetus toimub

kohtumenetluse ajal, ehk eksisteerib menetlusõigusjärglus. Seega ei saa hagi rahuldada eelmise

omaniku suhtes. Riigikohus ei ole andnud suuniseid selle kohta, et ühes tsiviilasjas tehtud hagi

tagamise abinõu kehtiks ka teises tsiviilasjas, seda enam, et tsiviilasjas 2-12-49028 tehtud otsusega

rahuldati hagi ja hagi tagamine kuuluks TsMS § 386 alusel tühistamisele;

4) taotles hageja hagide tagamiseks keelumärgete seadmist kostjate kinnistutele. Maakohus

rahuldas hagi tagamise taotlused ja seadis keelumärked kinnistutele. Kui kohus leidis otsuses, et

tsiviilasjas 2-12-49028 hagi tagamise korras kinnistutele seatud eelmärked on kehtivad ka kostjate

suhtes, siis puudus vajadus käesolevas asjas hagi topelt tagada;

5) nõustuvad apellandid maakohtuga selles osas, et rendilepingu ülesütlemise teated on hagejale

kätte toimetatud 17.04.2013;

6) ei nõustu apellandid maakohtu otsuse p-s 6.5 märgituga, mille kohaselt luges kogus kostjate

poolse ülesütlemise kehtivaks, kuid leidis, et rendilepingu sai lugeda üles öelduks VÕS § 353

lõikes 2 ettenähtud tähtajal ehk 1. oktoobril 2014. Niisugune tõlgendus on vastuolus VÕS § 323

lg-ga 1.

Kuivõrd VÕS 16. peatükk ei reguleeri rendilepingu ülesütlemist rendileandja õiguste ja kohustuste

üleminekul, kuulub VÕS § 341 alusel kohaldamisele VÕS § 323 lg 1, mis sätestab, et üürilepingust

tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või

koormamise tõttu võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud

ülesütlemise tähtaegu järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada, st teatades sellest

ette vähemalt kolm kuud.

VÕS § 353 lõikes 2 märgitud 1-aastane lepingu ülesütlemise tähtaeg ei kuulu kohaldamisele

põhjusel, et VÕS 16. peatükk ei reguleeri rendilepingu ülesütlemist rendileandja õiguste ja

kohustuste üleminekul, mistõttu kuulub kohaldamisele VÕS § 323 ja VÕS § 312. Lisaks kuulub

erinormina kohaldamisele ka VÕS § 353 lg 2 teine lause, mis lubab lõpetada rendilepingu vaid

kuupäevadel 01. aprill ja 01. oktoober ning mida on kostjad ka antud juhul järginud;

7) ei nõustu apellandid kohtu seisukohaga, mis puudutab rendilepingu lõppemist 01. oktoobril

2014. Lugedes VÕS § 353 lg 1 järgi ülesütlemisest etteteatamise tähtajaks üks aasta saavad

kahjustatud renditud kinnisasja heauskse omandaja huvid. Omandajal peab olema VÕS § 323 järgi

võimalus rendileping üles öelda kolme kuu jooksul, arvates rendilepingu eseme omandamisest.

Kostjad omandasid kinnistud 28. jaanuaril 2013 ja 14. märtsil 2013. Õigus rendilepingu

ülesütlemiseks oli neil kuni 28. aprillini 2013 ja 14. juunini 2013. Arvestades VÕS § 353 sätestatud

lepingu lõpetamise võimalikke tähtpäevi 1. aprill ja 1. oktoober, saanuksid kostjad öelda lepingu

üles alates 1. oktoobrist 2014, nagu märkis hageja. Sellise käsitluse korral tekiks olukord, kus

rendileping

kehtiks

lisaks

ülesütlemise

ajal

(s.o

17. aprill

2013)

kulgenud

põllumajandustsüklile 01. aprill kuni 01. oktoober 2013, veel ühe põllumajandustsükli (01. aprill

- 01. oktoober 2014) vältel, s.o kokku 2 aastat. Selline seaduse tõlgendus ei ole kooskõlas seaduse

mõttega. Kostjad on teinud kinnistute omandamiseks kulutusi ja soovivad neid maid ise oma

põllumajanduslikuks tegevuseks kasutada. Kuivõrd antud juhul kuulub kohaldamisele üürilepingu

kohta käiv, siis on kohtu seisukoht ebaõige selles osas, mis puudutab lepingu lõppemise tähtaega

01. oktoobril 2014;

8) on kohus jätnud käsitlemata kostjate/vastuhagejate väited, rikkudes sellega oluliselt

menetlusõiguse sätteid. Maakohus ei põhjenda, miks ta ei arvesta kostjate/vastuhagejate

seisukohtadega;

9) ei saanud hageja toetuda rendilepingu ülesütlemise tühisusele, kuivõrd ülesütlemised on

kehtivad õigusvastasuse puudumise tõttu ja hageja ei ole vaidlustanud 17. aprillil 2013

rendilepingu ülesütlemist; esitanud nõuet rendilepingu pikendamiseks VÕS § 357 järgi ega

vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist VÕS § 326 lg 1 alusel. Hageja on rendilepingu ülesütlemise

avalduse kätte saanud 17. aprillil 2013. Rendileping on lõppenud 01. aprillil 2014;

10) on kohus põhjendamatult jätnud kostjate Leo Maante ja Marika Maante vastuhagi

rahuldamata. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt ja lugenud tuvastatuks kostjate kohustuse anda

nõusolek kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX kolmandatesse

jagudesse Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmiseks. Rendilepingu

lõppemise tähtpäev on 01. oktoober 2014. Kostjad taotlesid vastuhagis kinnistute valduse

üleandmist ja tegevuste keelamist rendilepingu lõppemisel. Kui kohus tuvastas, et rendilepingu

lõppemise kuupäev on 01. oktoober 2014.a, siis oleks kohus pidanud rahuldama vastuhagi,

kohustades hagejat omandi valdust üle andma ja keelama kinnistutel tegevused alates lepingu

lõppemisest 01. oktoobril 2014. Kohus on siinkohal oluliselt rikkunud menetlusõigust;

11) viitab maakohus AÕS §-le 63 lg 3, kuid jätab märkimata, kuidas kinnistute müük, s.o

asjaõiguse käsutamine, pärast eelmärgete kandmist hagi tagamiseks, kahjustab eelmärkega tagatud

nõuet või piirab seda. Seadus eeldab, et asjaõiguse käsutamise tehing saab olla tühine osas, milles

see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, mitte rendilepingu ülesütlemise avaldused, mis

ei ole käsitletavad asjaõiguse käsutamisena. Maakohus jätab ka põhjendamata, kuidas peaks

kahjustama kinnistute müük hageja õigust nõuda rendilepingu kohta märke tegemist

kinnistusraamatusse tulenevalt VÕS §-st 324 lg 1. Rendilepingu ülesütlemise õigus kostjatele

tuleneb VÕS §-st 323 lg 1 ja ülesütlemised ei ole tühised;

12) ei saa rendilepingute ülesütlemise avaldused olla vastuolus AÕS § 63 lg 3 sätestatuga ega

tühised, kuna rendilepingute ülesütlemine ei ole käsitletav AÕS § 63 lg 3 järgi asjaõiguste

käsutamisena. Maakohus ei ole viidanud õigusnormidele, millele tugineb tema arvates

rendilepingu ülesütlemise avalduste kui tehingute tühisus. Maakohtu poolt rendilepingute

ülesütlemise tühisuse käsitlus on väär ja vastuolus kehtiva õigusega;

13) ei ole hageja kasutanud õigust vaidlustada rendilepingute ülesütlemist ega taotlenud

rendilepingu pikendamist, mistõttu on rendilepingute ülesütlemised kehtivad. Hagejal on olnud

seadusest tulenev õigus esitada nõue rendilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse ja

ta on seda õigust kasutanud, seda õigust ei ole millegagi piiratud;

14) on maakohus põhjendamatult tuvastanud, et rendilepingu ülesütlemine oli tühine algusest

peale, välja arvatud kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX suhtes.

8. Kenkmani OÜ palub ringkonnakohtule esitatud vastuses jätta OÜ Pähkli Metsatööd,

OÜ Astelmari ja Leo Maante apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 14. aprilli 2014.a. otsusele

rahuldamata. Vastuväidete kohaselt:

1) on põhjendamatu apellantide väide tsiviilasjas nr 2-12-49028 tehtud otsuse ebaõigsuse kohta.

Tartu Maakohtu 21. veebruari 2013.a. tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-12-49028 on kehtiv. Puudub

vajadus ning võimalus hinnata tsiviilasjas nr 2-12-49028 Tartu Maakohtu 21. veebruaril 2013.a.

tehtud otsuse õiguspärasust;

2) olid vaidlusalused kinnistud rendilepingu esemeks ning vastustaja kasuks tehtud märkest pidid

apellantidele (s.o kinnisasja omandajatele) nähtuma apellandi õigused seoses vaidlusaluste

kinnistutega. Vaidlusalused kinnistud vahetasid tsiviilasja nr 2-12-49028 menetluse käigus

omanikku ning vastustaja hagi nimetatud asjas rahuldati. Seetõttu on kinnistusraamatusse kantud

märked kehtivad ka apellantide suhtes. Vastupidise käsitluse korral puuduks üürilevõtjal

efektiivne võimalus tagada oma õigusi olukorras, kus menetluse kestel vahetuvad kinnistute

omanikud;

3) on õiged maakohtu järeldused osas, mille kohaselt tsiviilasjas nr 2-12-49028 hagi tagamise

abinõuna kinnistusraamatusse vastustaja kasuks kantud eelmärgetel on VÕS § 324 lõikes 2

ettenähtud toime, mistõttu puudus apellantidel õigus üürileping vastavalt VÕS §-le 323 üles öelda.

Seega on õige maakohtu järeldus, et kooskõlas AÕS § 63 lg 3 on lepingu ülesütlemine tühine.

Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud põhjendatud vastuväiteid, miks oleks maakohus pidanud

jõudma teistsugusele järeldusele;

4) on apellantidele olnud teada asjaolu, et vaidlusalused kinnistud on rendilepingu esemeks. Sellest

hoolimata on esitatud vastuhagid ning korduvalt on taotletud hagi tagamist, mille tulemusel

vastustaja kaotaks võimaluse kasutada rendilepingust tulenevaid õigusi;

9. Kenkmani OÜ esitas apellatsioonkaebuse (apellatsioon II), milles palub tühistada Tartu

Maakohtu 14. aprilli 2014 otsus osas, millega maakohus määras otsuse resolutsiooni punktis 4

rendilepingu lõppemise tähtpäevaks 01. oktoober 2014.a. Tühistatud osas teha uus otsus, millega

määrata rendilepingu lõppemise tähtpäevaks 12. aprill 2019.a. Samuti palub apellant jätta kõik

menetluskulud vastustajate kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus küll iseenesest õigesti tuvastanud vastustajate kohustuse anda nõusolek

kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX kolmandatesse jagudesse

Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta märkuse kandmiseks, kuid maakohus on nimetatud

kinnistute puhul jõudnud valele järeldusele rendilepingu lõppemise tähtpäeva osas. Apellant leiab,

et kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX osas tuleb rendilepingu lõppemise

tähtpäevaks määrata 12. aprill 2019.a;

2) ei nõustu apellant maakohtu otsusega selles osas, kus kohus leidis, et apellandi seaduslikul

esindajal R.J.il oli TsÜS § 69 lg-st 3 lähtuvalt mõistlik võimalus tutvuda vastustajate saadetud

ülesütlemiseavaldustega, mis saadeti apellandi äriregistrijärgsel aadressil XXXXXX. Vastustajad

teadsid apellandi tegelikku tegevuskohta, elades ise sellest vaid 1,5 km kaugusel. Seega oli

apellantidel võimalus ülesütlemisavaldused õigele adressaadile kätte toimetada;

3) on kohus eksinud leides, et ülesütlemiseavaldused on apellandile kätte toimetatud 17. aprillil

2013.a. ÄS § 34 lõike 2 kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui

kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Vastustajad kui apellandi naabrid pidid

teadma, et Kenkmani OÜ tegevuskoht ja asukoht ei ühti, s.t et nad olid teadlikud sellest, et

ülesütlemiseavaldused tulnuks saata XXX külla, kus asub apellandi tegevuskoht. Vastustajad olid

seega teadlikud, et kanne ei ole õige. Apellant jääb eeltoodule tuginedes seisukohale, et apellant

sai rendilepingu ülesütlemiseavaldustest teada 05. augustil 2013. a. Kuivõrd vastustajatel oli VÕS

§ 321 lg 1 alusel õigus rendilepingut üles öelda kolme kuu jooksul alates 28. jaanuarist 2013. a, ei

kasutanud nad oma vastavat õigust tähtaegselt, mistõttu oli rendilepingu ülesütlemine tühine ja ka

vaidlusaluste kinnistute puhul tuleb lugeda rendileping kehtivaks kuni 12. aprill 2019.a;

4) peab rendilepingu tähtaeg ka kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX osas lõppema

12. aprillil 2019. a, kuna kõik vaidlusalused kinnistud moodustavad ühe tervikliku

majandusüksuse, mida saab rendilepingu eesmärki silmas pidades ja selle saavutamiseks kasutada

koos. Kinnistuid, nende rendile andmist ning rendilepingu ülesütlemist tuleb käsitleda kogumis,

s.o vastustajatel puudus rendilepingu ülesütlemiseks huvi ilma tühise osata TsÜS § 85 tähenduses.

Majanduslikult ei tasu end ära olukord, kus vastustajad saavad kasutada vaid kolme kinnistut ning

teiste kinnistute kasutamiseks peavad nad ootama pea viis aastat, sest alles siis lõpeb rendileping

teiste kinnistute suhtes. Rendileping sõlmiti selle eesmärgiga, et apellant saaks kõigi talle rendile

antud kinnistute eesmärgipärase majandamisega tulu teenida ning rendileandja teeniks omakorda

selle pealt renditulu;

5) olid vastustajad rendilepingus nimetatud kinnistute võõrandamise käiku arvestades

võõrandamise ajal teadlikud Kenkmani OÜ-ga sõlmitud rendilepingust ning selle kestvusajast.

Apellandi hinnangul toimus võõrandamine eesmärgil takistada Kenkmani OÜ-l kasutada

nimetatud kinnistuid rendilepingu alusel. Arvestades rendilepingu ülesütlemise teate tühisust,

langeb vastavasisuline riisiko vastustajatele, kes peavad arvestama kinnistute kasutamist apellandi

poolt rendilepingus sätestatud ajani;

6) on vastustajad teostanud oma tsiviilõigusi pahas usus. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Samuti sätestab VÕS § 6 lg 1, et võlausaldaja

ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Näiteks alustasid

vastustajad kriminaalmenetlust U.J.i vastu KarS § 344 lg 1 tunnustel, kuigi viimane pole apellandi

äritegevusega mitte mingil moel seotud.

10. Leo Maante, Marika Maante, OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari vaidlevad Kenkmani OÜ

apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:

1) nõustuvad vastustajad maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb kostjate poolsed

rendilepingu ülesütlemise teated lugeda hageja esindajale kehtivalt kätte toimetatuks 17.04.2013.a

apellandi äriregistrijärgsel aadressil: XXXXX, ning et hagejal oli mõistlik võimalus

ülesütlemisavaldustega tutvuda. Seega tehti ülesütlemisavaldused VÕS § 323 lg 1 ette nähtud

tähtaja jooksul ehk kolme kuu jooksul rendilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekust

arvates;

2) ei tule kinnistuid, nende rendile andmist ning rendilepingu ülesütlemist käesoleval juhul

käsitleda kogumis TsÜS § 85 tähenduses. Selline lähenemine on meelevaldne. Paljasõnaline ja

tõendamata on apellandi väide, et majanduslikult ei tasu end ära olukord, kus vastustajad saavad

kasutada vaid kolme kinnistut ning teiste kinnistute kasutamiseks peavad nad ootama pea viis

aastat, sest alles siis lõpeb rendileping teiste kinnistute suhtes. Rendileping küll sõlmiti selle

eesmärgiga, et apellant saaks kõigi talle rendile antud kinnistute eesmärgipärase majandamisega

tulu teenida ning rendileandja teeniks omakorda selle pealt renditulu, kuid rendileandja otsustada

jääb see, kuidas majanduslikult parimal võimalikul moel käituda ning oma tegevusi planeerida;

3) on paljasõnaline apellandi väide, et vastustajad püüavad õiguslikult keerulist olukorda

pahatahtlikult enese kasuks pöörata. Vastustajad seavad kahtluse alla hoopis apellandi

usaldusväärsuse, seadusekuulekuse ning käitumise, mis on vastuolus hea usu põhimõttega.

Apellandi väide, et U.J.´i suhtes kuriteoteate avaldamine näitab, et vastustajad on ise oma

tegevusega püüdnud rendilepingust pahatahtlikult vabaneda, on otsitud väide. Kuriteoteate

edastamine politseile ei ole õigusriigis taunitav tegu;

4) ei oma hagi tagamise korras tsiviilasjas 2-12-49028 kinnistusraamatusse kantud eelmärked

kinnistusraamatusse kantava märke õiguslikku toimet VÕS § 324 lg 1 mõistes. Menetlus

tsiviilasjas 2-12-49028 on lõppenud, eelmärgetel puudub õiguslik alus ja need kuuluvad

tühistamisele TsMS § 386 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Kenkmani apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Leo

Maante ja Marika Maante apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus leidis, et kinnistute registriosa

numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX (omanikud L. Maante ja M. Maante) ning XXX ja XXX

(kaasomanikud OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari) puhul kuulub kinnistusregistriosade

kolmandatesse jagudesse kandmisele märge Kenkmani OÜ kasuks rendilepingu kohta kehtivusega

kuni 12.04.2019.a. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kinnistute nr XXX, XXX

ja XXX puhul (omanikud L. Maante ja M. Maante) on rendileping lõppenud ülesütlemise

tulemusena 01.10.2014.a.

Kuna nimetatud tähtpäev on ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks möödunud, tuleb jätta

rahuldamata taotlus kanda kinnistuid nr XXX, XXX ja XXX puudutavas osas kinnistusraamatusse

märked rendilepingu kohta.

Ringkonnakohus rahuldab osaliselt Leo Maante ja Marika Maante vastuhagi, kohustades

Kenkmani OÜ-d andma Leo Maante ja Marika Maante valdusesse kinnistud registriosa

numbritega XXX, XXX ja XXX.

I. Leo Maante, Marika Maante, OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari apellatsioonkaebus

(apellatsioon I)

12. Ringkonnakohus analüüsib esmalt, missugune õiguslik tähendus on kostjate (s.o Leo ja Marika

Maante ning OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari) jaoks tsiviilasjas nr 2-12-49028 tehtud

kohtulahenditel, sh nimetatud tsiviilasjas hagi tagamise korras kinnistutele seatud eelmärgetel.

Tsiviilasjas nr 2-12-49028 esitatud hagis taotles hageja (Kenkmani OÜ), tuginedes 12. aprilli

2012.a rendilepingule, kinnistusraamatusse rendilepingut nähtavaks tegevate märkuste kandmist

üksnes konkreetsete kinnisasjade nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX

kolmandatesse jagudesse (s.o 8 kinnistu osas). Hagiavalduses märkis hageja, et hagi esitamise

seisuga oli kostja juba võõrandanud rendilepinguga hõlmatud kinnistutest kolm. Hageja soovis

konkreetselt kanda märked rendilepingu kohta nimetatud kaheksale kinnistule, märkides, et

„nimetatud kinnistute võõrandamisel oleks tagatud rendilepingu kehtivus.“

13. Maakohtu 04. detsembri 2012.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-49028 seatigi kinnistutele

nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX hagi tagamise korras eelmärked

põllumajandusliku rendilepingu alusel omandatud õiguste nähtavaks tegemiseks (eelmärgete

kanded on kinnistusregistriosadesse tehtud 13. detsembril 2012.a). Maakohtu 21. veebruari 2013.a

tagaseljaotsusega rahuldati OÜ Kenkmani hagi ja tuvastati rendileandja A. M. nõusolek kõigi

eelloetletud kinnistute puhul kinnisturaamatusse rendilepingu kohta märkuse kandmiseks.

Eelnimetatud kinnistutest on käesoleva aja seisuga kostjate Leo ja Marika Maante omandis

kinnistud nr XXX, XXX, XXX ja XXX. Kostjate OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari

kaasomandis on kinnistud nr XXX ja XXX.

Seega kattuvad kinnistud, mille puhul palus hageja kanda kinnistusraamatusse rendilepingu kohta

märked tsiviilasjas nr 2-12-49028 ja mille suhtes rendilepingu kehtivus ning märgete

kinnistusraamatusse kandmise põhjendatus on vaidluse all käesolevas tsiviilasjas (nr 2-13-37613),

osaliselt.

14. Eelmärked on kinnistusregistrisosadesse sisse kantud ajal, mil loetletud kinnistute omanikuks

oli rendileandja A.M.. Kinnistute tolleaegne omanik A. M. võõrandas vaidlusalused kinnistud

esmalt OÜ-dele Pähkli Metsatööd ja Astelmari, kes omakorda võõrandasid kinnistud nr XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXX edasi Leo ja Marika Maante’le.

Kinnistute võõrandamisel tekkis üksikõigusjärglus (eriõigusjärglus) TsÜS § 6 lg-te 1 ja 2

tähenduses. See tähendab, et vaidlusaluste kinnistute omand läks uutele omanikele üle

samasuguste erisuste ja kitsendustega, nagu need kehtisid varasema omaniku suhtes.

TsMS § 210 lg 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi üleandmine kolmandale isikule

ehk eriõigusjärglus iseenesest asja menetlust. Seega võib asja lahendada ka asja varasema omaniku

suhtes. TsMS § 460 lg 1 järgi kehtib jõustunud kohtulahend ka isikute kohta, kes on saanud pärast

hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. TsMS § 460 lg 2 kohaselt ei kehti otsus

menetlusosalise õigusjärglase suhtes üksnes siis, kui ta vaidlusaluse eseme omandamise ajal ei

teadnud kohtuotsusest või hagi esitamisest. Käesoleval juhul on kostjad omandanud vaidlusalused

kinnisasjad olukorras, kus kinnistutele olid tsiviilasjas nr 2-12-49028 hagi tagamise korras seatud

eelmärked. AÕS § 55 lg 2 kohaselt ei saa kostjad tugineda sellele, et nad ei olnud

kinnistusraamatusse kantud eelmärgetest teadlikud.

Eeltoodust järeldub, et kostjatele kui A.M. eriõigusjärglastele vaidlusaluste kinnisasjade

omanikena on TsMS § 460 lg 1 järgi kohustuslik tsiviilasjas nr 2-12-49028 tehtud kohtuotsus,

milles tuvastati kinnisasjade omaniku kohustus anda oma nõusolek asjaomaste kinnistute kohta

sõlmitud rendilepingu kohta kinnistusregistriosadesse märgete kandmiseks tähtajaga kuni

12.04.2019.a.

15. Asjakohane ei ole kostjate viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-136-04 (p 46), kus Riigikohus

märkis seoses üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõudega, et kui

üürileantud asja omanik on kohtumenetluse ajal vahetunud, siis ei saa hagi rahuldada eelmise

omaniku suhtes. Käesoleval juhul ei ole tegemist vaidlusega, kus kinnistusraamatusse märgete

kandmist taotletaks kinnisasjade eelmise omaniku (A.M.) suhtes. Viidatud Riigkohtu lahendist

tuleneb, et üürilepingu kohta saab kinnistusraamatusse märke kanda selle isiku suhtes, kes nähtub

kande tegemise ajal kinnistusraamatust kinnisasja omanikuna. Kande tegemiseks on seega vajalik,

et isik (üürile- või rendileandja) oleks kantud kinnistusraamatusse üüri- või rendilepingu eseme

omanikuna ning et tuvastatud oleks tema nõusolek (nõusoleku andmise kohustus) üüri- või

rendilepingut nähtavaks muutva märke kinnistusraamatusse kandmiseks. Nimetatud tingimused

on kostjate puhul täidetud mh kinnistute võõrandamisel tekkinud eriõigusjärgluse tulemusena.

Samuti ei ole õige apellantide seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-12-49028 hagi tagamise korras

kinnistusraamatusse kantud eelmärked kuuluvad tühistamisele TsMS § 386 alusel. Hagi tagamise

abinõude kohaldamise eesmärgiks on TsMS § 377 lg 1 järgi kohtuotsuse, millega hagi

rahuldatakse, täitmise lihtsustamine (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-74-10, p 12). TsMS § 445

lg 2 kohaselt jäävad hagi rahuldamise korral kohaldatud hagi tagamise abinõud üldjuhul jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja

pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kinnisasjade võõrandamisel tekkinud

eriõigusjärgluse tulemusena on tsiviilasjas nr 2-12-49028 kohaldatud hagi tagamise abinõud

kehtivad ka Leo ja Marika Maante ning OÜ-de Astelmari ja Pähkli Metsatööd kohta ning

põhjendatud on jätta abinõud kehtima kuni kohtulahendi täitmiseni, s.o hageja poolt taotlenud

rendilepingut nähtavaks tegevate märgete kinnistusraamatusse kandmiseni.

16. Ringkonnakohus märgib, et eelkäsitletud eriõigusjärglus puudutab Leo Maante ja Marika

Maante omandis olevaid kinnistuid nr XXX, XXX, XXX ja XXX ning OÜ Pähkli Metsatööd ja

OÜ Astelmari omandis olevaid kinnistuid nr XXX ja XXX. Õigusjärglusega ei ole aga seotud Leo

Maante ja Marika Maante omandis olevad kinnistud nr XXX, XXX ja XXX, mille üle ei toimunud

vaidlust tsiviilasjas nr 2-12-49028 ja mille kohta puudus kostjate poolt hagejale rendilepingu

ülesütlemisavalduste edastamise seisuga kohtulahend.

Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust kostjate apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille

kohaselt puudunuks vajadus tagada käesolevas tsiviilasjas hagi täiendavalt kinnistutele

keelumärgete seadmisega, kui kohus luges kehtivaks juba tsiviilasja nr 2-12-49028 raames

kinnistutele seatud eelmärked. Õigusliku olukorra ebaselguse, vaidlusaluste kinnisasjade lühikese

aja jooksul korduva edasivõõrandamise ning tükeldamise tõttu sai pidada keelumärgete seadmist

põhjendatuks.

17. Põhjendatud ei ole kostjate etteheited maakohtule AÕS § 63 lg 3 kohaldamise osas. AÕS § 63

lg 3 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas,

milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, kuid see ei takista kannete tegemist

kinnistusraamatusse. Maakohtu otsus järgib selles osas Riigikohtu praktikat. Riigikohus leidis

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-04 (p 46), et üürilepingu kohta märkuse kinnistusraamatusse kandmise

üle peetava vaidluse puhul tuleb hagi tagamise abinõuna võrreldes keelumärkega pidada

sobivamaks ja kostjale vähem koormavaks eelmärget. Riigikogus möönis seejuures, et oma

olemuselt ei sobi eelmärge märkuse nõuet tagama, kuid siiski on see kohasem hagi tagamise

vahend kui keelumärge. Samuti märkis Riigikohus viidatud lahendis sõnaselgelt, et kui üüri- või

rendilepingu kohta märke kinnistusraamatusse kandmisele suunatud hagi tagamiseks on seatud

eelmärge ja niisugune hagi rahuldatakse, siis oleks üüri- või rendilepingu ülesütlemine VÕS § 323

lg 1 alusel AÕS § 63 lõikest 3 tulenevalt tühine. Sisuliselt on Riigikohus kohaldanud analoogiat,

leides, et üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke kandmise hagi tagamiseks puudub muu

sobiv abinõu ning eelmärke kohta sätestatu kuulub kohaldamisele vajalike kohandustega (mutatis

mutandis). Sel põhjusel ei ole asjakohased apellantide väited, et rendilepingu ülesütlemise

avalduse näol ei ole tegemist asjaõiguse käsutamisega.

Eelmärke toime tagajärjel on seega tühised kostjate poolt hagejale kinnistute nr XXX, XXX, XXX

ja XXX (omanikud L. ja M. Maante) ning XXX ja XXX (kaasomanikud OÜ Pähkli Metsatööd ja

OÜ Astelmari) osas edastatud rendilepingute ülesütlemise avaldused kui tehingud (TsÜS § 67).

Seega ei pidanud hageja rendilepingu ülesütlemist täiendavalt vaidlustama, kuna tühised

ülesütlemisavaldused ei toonud kaasa nende avalduste tegemisel silmas peetud õiguslikku

tagajärge – s.o rendilepingute lõppemist. Samuti puudus hagejal vajadus taotleda rendilepingute

pikendamist.

18. Eeltoodust järelduvalt on maakohus õigesti asunud seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas

vaidluse all olevate kinnisasjade kinnisturegistriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX

(omanikud L. ja M. Maante) ning XXX ja XXX (kaasomanikud OÜ Pähkli Metsatööd ja

OÜ Astelmari) puhul puudus rendileandjatel, s.o kostjatel Leo Maante’l ja Marika Maante’l,

samuti OÜ-l Pähkli Metsatööd ning OÜ-l Astelmari) õigus öelda üles OÜ-ga Kenkmani sõlmitud

tähtajalist põllumajanduslikku rendilepingut. 16. aprilli 2013.a ülesütlemisavaldus ei toonud

loetletud kinnistute puhul kaasa rendilepingute lõppemist ning rendilepingud on kehtivad kuni

tähtaja lõpuni, s.o 12. aprillini 2019.a.

Seega oli kostjatel Leo Maante’l ja Marika Maante’l võimalik öelda rendileping üles üksnes

seonduvalt kinnisasjadega nr XXX, XXX ja XXX. Tegemist on kinnistutega, mille rendileandja,

FIE A.M., võõrandas juba 06.11.2012.a, s.o enne kui Kenkmani OÜ pöördus tsiviilasjas nr 2-12-

49028 kohtu poole hagiavaldusega kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke kandmise

nõudes (esitades ühtlasi ka hagi tagamise avalduse). Kuna tsiviilasjas nr 2-12-49028 toimunud

menetlus ei puudutanud nimetatud kolme kinnistut (need olid hagi esitamise ajaks juba

võõrandatud), siis puudub neil menetluslik seos tsiviilasjaga nr 2-12-49028 ja selles asjas tehtud

lahend ei ole siduv rendileandja eriõigusjärglastele. Samale seisukohale on õigesti asunud ka

maakohus oma otsuse p-s 6.6.

19. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha küsimuses, missuguste erisustega kohalduvad

tähtajalise põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemisele VÕS-i üürilepingu ülesütlemist

reguleerivad sätted. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjad Leo Maante ja Marika

Maante on kinnistute nr XXX, XXX ja XXX osas teinud hagejale kehtiva ülesütlemisavalduse (vt

käesoleva otsuse p 32). Vaidluse all on küsimus, kas 2013.a aprillis toimunud ülesütlemise

tulemusena lõppes rendileping 01.04.2014.a või 01.10.2014.a.

VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendilepingule üürilepingu kohta sätestatut niivõrd kuivõrd

rendilepingu enda regulatsioonist ei tulene teisiti.

VÕS § 323 lg 1 esimese lause kohaselt on uuel üürileandjal õigus üürileping üles öelda kolme kuu

jooksul alates omandi üleminekust, järgides VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega.

Seejuures reguleerib viidatav VÕS § 312 tähtajatu üürilepingu korralisest ülesütlemisest

etteteatamise tähtaegu.

20. Ringkonnakohtu arvates asus maakohus õigesti seisukohale, et VÕS § 341 alusel üürilepingu

sätete rendilepingule kohaldamise korral tuleb juhinduda VÕS 3. osa 16. peatükis rendilepingu

ülesütlemise puhuks sätestatud etteteatamistähtaegadest, kuivõrd tegemist on rendilepingu kohta

käivate erisätetega. VÕS §-le 312 (tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise tähtajad) vastab

VÕS 16. peatükis § 353 (tähtajatu rendilepingu korraline ülesütlemine). Asjakohased ei ole

apellatsioonkaebuses esitatud väited, nagu ei kuuluks VÕS § 353 lg-s 2 sätestatud üheaastane

ülesütlemistähtaeg kohaldamisele põhjusel, et VÕS 16. peatükk ei reguleeri rendilepingu

ülesütlemist rendileandja õiguste ja kohustuste üleminekul. VÕS 15. peatükis reguleerib

üürilepingu ülesütlemist üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekul üksnes VÕS § 323, viidates

ülesütlemistähtaega puudutavas osas samas peatükis sisalduvale §-le 312. Seega saab uus

üürileandja öelda üürilepingu üles samasugust etteteatamistähtaega järgides, milline kohalduks ka

varasemale üürileandjale. Erisus on üksnes selles, et VÕS § 323 võimaldab uuel üürileandjal üles

öelda ka tähtajalisena sõlmitud üürilepingu. Ka tähtajalise üürilepingu saab sel alusel üles öelda

sama etteteatamistähtaega järgides, mis kehtiks tähtajatu üürilepingu ülesütlemise korral.

Kolleegium leiab, et samadest põhimõtetest tuleb juhinduda ka rendilepingu ülesütlemise korral.

Seega saab uus rendileandja nii tähtajatu kui tähtajalise rendilepingu üles öelda sama

etteteatamistähtajaga, mis kohalduks senisele rendileandjale (juhul, kui esineks alus

ülesütlemiseks, s.o lugedes rendilepingu VÕS § 323 kohaldamise mõttes tähtajatuks). VÕS-i

mõttega ei oleks kooskõlas võimaldada uuel rendileandjal öelda rendilepingut üles öelda lühema

etteteatamistähtajaga võrreldes sellega, mida tuleb järgida algsel rendileandjal.

21. Ringkonnakohus leiab, et VÕS-i üheks kandvaks põhimõtteks on lepingute kohustuslik

iseloom (VÕS § 8 lg 2) ja VÕS §-ga 323 on sellest põhimõttest juba oluliselt kõrvale kaldutud,

võimaldades uuel üürile- või rendileandjal öelda üles ka tähtajalisena sõlmitud üüri- või

rendileping. Seega kujutab VÕS § 323 (käesoleval juhul koostoimes VÕS §-ga 341) endast

mõistlikku kompromissi rentniku huvide (s.o huvi jätkata rendilepingu alusel kinnistute kasutamist

kogu kokkulepitud renditähtaja vältel) ja rendilepingu eseme uue omaniku huvide (s.o huvi asuda

kinnistuid ise kasutama) vahel.

Eeltoodust lähtudes leidis maakohus õigesti, et tähtajalise põllumajandusliku rendilepingu

ülesütlemisel tuleb uuel rendileandjal juhinduda VÕS § 353 lõikest 2, mille kohaselt tuleb

ülesütlemisest ette teatada vähemalt üks aasta ning seejuures võib lepingu võib üles öelda üksnes

selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. VÕS § 353 lg 2 sõnastusest nähtub ühtlasi, et

ühe aasta pikkust etteteatamistähtaega tuleb põllumajandusliku rendilepingu puhul käsitada pigem

minimaalsena.

Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et kuna ülesütlemise avaldused muutusid kehtivaks

17. aprillil 2013.a, siis oli kostjatel võimalik rendileping üles öelda mitte enne kui 01. oktoobrist

2014.a. Asjakohatud on apellantide väited selle kohta, et eeltoodud tõlgenduse puhul saavad

kahjustatud rendile antud kinnisasja heauskse omandaja huvid. Kostjate puhul ei ole tegemist

isikutega, kes kinnistuid omandades ei olnud teadlikud, et kinnistud on antud rendile. Kostjad pidid

seega arvestama, et rendilepingu ülesütlemine on võimalik üksnes piiratud eeldustel.

22. Ringkonnakohus nõustub apellantidega selles, et kostjate Leo Maante ja Marika Maante

vastuhagi oleks saanud rahuldada TsMS § 369 alusel. Kohus leidis, et kinnistute nr XXX, XXX ja

XXX puhul lõpeb rendileping 01. oktoobril 2014.a.

Vastuhagis taotletu kohaselt soovisid vastuhagejad, et kohus tuvastaks rendilepingute ülesütlemise

alates 01. aprillist 2014.a ja mõistaks alates nimetatud kuupäevast vaidlusalused kinnistud

OÜ Kenkmani valdusest välja omanike valdusse. Maakohus leidis, et rendileping ei ole lõppenud

alates 01.04.2014.a, mistõttu ei ole põhjendatud kostjate vastuhagi nõue alates sellest ajast

kinnistute valduse üleandmiseks ja kinnistutel tegevuse keelamiseks.

TsMS § 369 võimaldab esitada hagi juba enne nõude sissenõutavaks muutumist, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu

või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Ehkki maakohus ei nõustunud vastuhagis esitatud seisukohaga, et rendileping on üles öeldud alates

01.04.2014.a, ei takistanud see iseenesest vastuhagi osalist rahuldamist TsMS § 369 järgi,

muuhulgas ka võrreldes vastuhagiavalduses taotletuga hilisemast kuupäevas arvates.

23. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest puuduvad käesolevas asjas viited sellele, et Kenkmani

OÜ jätaks õigeaegselt täitmata oma rendilepinguga seotud kohustused, sh ka kohustuse tagastada

rendilepingu esemeks olevad kinnistud rendilepingu(te) lõppedes. Asjaolu, et Kenkmani OÜ

vaidlustas rendilepingute ülesütlemise uute rendileandjate poolt, ei anna iseenesest alust eeldada,

et rentnik oma kohustusi õigel ajal ei täida. Kolleegium on leidnud, et Kenkmani OÜ on enamuse

vaidlusaluste kinnistute puhul õigustatud jätkama kinnistute kasutamist kuni rendilepingu tähtaja

saabumiseni (12.04.2019.a) ning ka ülejäänud kolme kinnistu puhul ei lõppenud rendileping

kostjate poolt väidetud ajast (01.04.2014.a), vaid pool aastat hiljem (01.10.2014.a).

Käesolevas asjas aga saab vastuhagi osalist rahuldamist pidada menetlusökonoomiaga kooskõlas

olevaks. Juba põhihagi alusel oli vaidlus eelkõige selle üle, kas ja missugusest ajast alates on

rendilepingud ülesütlemise tagajärjel lõppenud. Nii põhihagi kui vastuhagi lahendamisel tuli

käsitleda sisuliselt samu faktilisi ja õiguslikke küsimusi. Rendilepingu lõppemisel langeb ära

rentniku õigustatus võõrast kinnisasja kasutada. Seega on rendileandjal õigus nõuda rendilepingu

eseme tagastamist nii VÕS § 358 lg 1 kui ka AÕS § 80 lg 1 alusel ning tulenevalt rendilepingu

ülesütlemisest alternatiivselt ka VÕS § 195 lg 5 alusel.

24. Käesoleval juhul on kinnistute nr XXX, XXX ja XXX puhul omanike väljaandmisnõude

eelduseks olevad asjaolud tuvastamist leidnud. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on

möödunud ka tähtaeg, milliseni pidi nende kinnistute puhul rendileping kestma (01.10.2014.a).

Sellest lähtudes peab ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada nimetatud kinnistute osas osaliselt

vastuhagi, mille tulemusena tekib L. ja M. Maantel Kenkmani OÜ vastu täitedokument.

Ringkonnakohtu arvates saab pidada põhjendatuks vastuhagis esitatud nõuet kinnistute

väljaandmiseks (s.o valduse üleandmiseks). Põhjendatud ei ole keelata täiendavalt Kenkmani OÜ-

l kinnistutel põllumajanduslik vm tegevuse läbiviimine. Keeld jätkata kohtulahendi jõustumisel

kinnistute kasutamist on hõlmatud kohustusega anda kinnistute valdus üle renditud kinnisasjade

omanikele, kuna tegevuse jätkamine oleks võimalik vaid eeldusel, et valdust ei ole üle antud.

Ringkonnakohtu arvates tuleb põhjusel, et käesolevaks ajaks on kinnistute nr XXX, XXX ja XXX

puhul rendilepingud lõppenud, jätta rahuldamata ka OÜ Kenkmani hagi nimetatud kinnistute

kinnisturegistriosadesse rendilepingu kohta märgete kandmiseks. Tegemist oleks kannetega, mis

on juba ette kaotanud õigusliku tähenduse ja mis kuuluks Kinnistusraamatuseaduse § 65 alusel

kustutamisele. Kolleegium leiab, et KrS § 65 mõtte kohaselt ei kuulu kinnistusraamatusse

kandmisele märked, mis kuuluksid kohtumenetluses kindlaks tehtud asjaolude kohaselt

kustutamisele.

II. Kenkmani OÜ apellatsioonkaebus (apellatsioonkaebus II)

25. Kenkmani OÜ vaidlustas maakohtu otsuse kinnistuid nr XXX, XXX ja XXX puudutavas osas

ning leiab, et ka nende kinnistute puhul kehtib rendileping kuni 12.04.2019.a.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostjatel oli nimetatud kinnistute osas õigus

rendileping üles öelda ja ülesütlemine on jõustunud.

Ebaõige on apellandi käsitlus, mille kohaselt ei saanud TsÜS § 85 järgi lugeda rendilepingut

lõppenuks osa kinnistute suhtes.

TsÜS § 85 sätestab, et tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on

osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Käesoleval juhul ei ole

menetluses tõusetunud küsimust sellest, et FIE A.M. ja Kenkmani OÜ vahel 12.04.2012.a

sõlmitud rendileping, millega anti rendile kokku 22 kinnistut, võiks ise olla osaliselt või täielikult

tühine, mis annaks alust TsÜS § 85 kohaldamiseks.

26. Tulenevalt VÕS §-st 341 kohaldub rendilepingule VÕS § 291 lg 1, mille kohaselt lähevad

lepingu eseme võõrandamise korral üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle

omandajale.

Asja materjalidest nähtuvalt on võõrandatud üksnes osa 12. aprilli 2012.a rendilepinguga hõlmatud

kinnistutest; seega ülejäänud kinnistud kuuluvad eelduslikult endiselt algsele rendileandjale FIE

A.M.’le. Seega läksid 12. aprilli 2012.a rendilepingust tulenevad õigused ja kohustused kinnistute

omandajatele (algselt OÜ Astelmari ja OÜ Pähkli Metsatööd ning hiljem Leo ja Marika Maante)

üle nende poolt omandatud kinnistuid puudutavas osas.

Samuti jäid osa kinnistuid OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari kaasomandisse (kinnistud

nr XXX ja nr XXX) ning selles osas on samuti tekkinud VÕS § 341 ja § 291 lg 1 koostoimes eraldi

rendileping. Sisuliselt on algne 12.04.2012.a rendileping „jagunenud“ kolmeks rendilepinguks.

Selliselt tekkinud rendilepinguid tuleb ringkonnakohtu arvates käsitada õiguslikus mõttes

iseseisvatena, s.o iga niisuguse lepingu puhul kohalduvad konkreetsed õiguskaitsevahendid

asjaomase rendilepingu poolte vahelises suhtes, kusjuures ühe rendilepingu muutmine või

lõppemine ei too kaasa automaatseid tagajärgi ülejäänud rendilepingute suhtes.

27. Oma 16.04.2013.a avalduses (I kd tl 20-22) avaldavad Leo Maante ja Marika Maante, et nad

omandasid kinnistud nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX 22. jaanuaril 2013.a. Uued

rendileandjad teavitavad, et Leo Maante ja Marika Maante ütlevad erakorraliselt üles [Kenkmani

OÜ] ja FIE A.M. vahel 12.04.2012.a sõlmitud rendilepingu.

Ülesütlemisavaldusest järeldub tahe lõpetada rendileping neid kinnistuid puudutavas osas, mille

omand oli L. ja M. Maante’le üle läinud. See järeldub ka vastuhagist, milles L. ja M. Maante

soovisid Kenkmani OÜ valdusest välja nõuda just neid loetletud kinnistuid.

Kuna vaidlusalused kinnistud nr XXX, XXX ja XXX kuuluvad Leo Maante’le ja Marika

Maante’le, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda TsÜS § 85 kohaldamise kontekstis

OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari poolt esitatud rendilepingu ülesütlemisavalduse ulatust.

OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari kaasomandis oleva kahe kinnistu puhul kehtib rendileping

ühtsetel alustel.

Küsimus saaks TsÜS § 85 konktekstis seega tõusetuda selle kohta, kas Leo Maante ja Marika

Maante ning OÜ Kenkmani vahel tekkinud rendileping sai ülesütlemise tulemusena lõppeda osa

kinnistute puhul varem, jäädes aga ülejäänud kinnistute puhul endiselt kehtima kuni rendilepingus

sätestatud renditähtaja möödumiseni.

Kostjad Leo Maante ja Marika Maante ei ole teinud ülesütlemisavaldust, kus nad eristaksid

erinevaid kinnistuid. Tahteavalduse kohaselt on nad soovinud üles öelda rendilepingu kogu selles

ulatuses, nagu see kehtis nende ja OÜ Kenkmani vahelises suhtes.

Seega ei ole ülesütlemisavalduse kui tehingu (tahteavalduse – TsÜS § 67) puhul asjakohane TsÜS

§ 85, s.o kostjad ei ole teinud ülesütlemisavalduse näol tehingut, mis võiks olla TsÜS § 85 järgi

tühine.

28. Ringkonnakohtu hinnangul saaks käsitletavas kontekstis küsimuse püstitada üksnes selliselt,

kas kohus võis – arvestades menetluses esile toodud asjaolusid – rahuldada Kenkmani OÜ hagi

kostjate Leo Maante ja Marika Maante vastu osaliselt, leides, et osa hagiavalduses märgitud

kinnistute (registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX) puhul tuleb tunnustada rendilepingu

kehtivust kuni 12. aprillini 2019.a, kuid kolme ülejäänud kinnistu puhul (registriosa numbritega

XXX, XXX, XXX) on kostjad rendilepingu kehtivalt üles öelnud selliselt, et rendilepingu

lõppemise tähtpäevaks loetakse 01.10.2014.a.

Tsiviilasjas nr 2-12-49028 taotles hageja kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märgete

kandmist kinnisasjade nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX puhul, märkides

seejuures, et kinnistud nr XXX, XXX ja XXX olid 22.11.2012.a seisuga rendileandja A. Maante

poolt juba võõrandatud. Seejuures ei ole hageja väljendanud seisukohta, et kõiki rendilepinguga

hõlmatud kinnistuid tulnuks käsitada ühtse majandusliku tervikuna ning et rendileping saaks

kehtida kõigi kinnistute puhul üksnes kattuvatel tingimustel.

Käesolevas asjas palus hageja (Kenkmani OÜ) rahuldada hagi kõigi kostjate Leo Maante ja Marika

Maante omandis olevate kinnistute osas ühtviisi (s.o tuvastades, et kõigi kinnistute puhul on

rendileping jätkuvalt kehtiv, s.o see ei ole ühegi kinnistu puhul lõppenud ülesütlemise

tulemusena). Kostjad aga vaidlesid hagile kõigi kinnistute puhul ühtviisi vastu.

29. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostjatele L. ja M. Maante’le kuuluvad kinnistud

alluvad õiguslikus mõttes erinevale režiimile, lähtudes sellest, kas konkreetsele kinnisasjale

rendilepingu kohta märkuse seadmine oli tsiviilasjas nr 2-12-49028 vaidluse all või mitte.

Kinnisasjad nr XXX, XXX ja XXX ei olnud nimetatud tsiviilasja esemeks ning rendilepingu

kehtimajäämist rendileandja õiguste ja kohustuste ülemineku puhuks ei olnud nende kinnisasjade

puhul tagatud ei poolte kokkuleppel ega kohtulahendi alusel kinnistusraamatusse kantud

sellekohasel märkega (VÕS § 324). Seega asus maakohus õigesti järeldusele, et nimetatud

kinnistute puhul olid rendileandjatel ka õiguslikult erinevad võimalused ülesütlemiseks.

Maakohtu menetluses ei tõstatanud hageja küsimust sellest, et kõik kostjate L. ja M. Maante

omandis olevad kinnistud võiksid moodustada ühtse majandusliku terviku, mille majandamine on

võimalik ja/või otstarbekas üksnes ühiselt. Kinnistud on õiguslikus mõttes iseseisvad õiguse

esemed (TsÜS § 48) ning neid on üldjuhul võimalik üksteisest eraldi koormata ja ka võõrandada.

Seega saavad eri kinnistute osas kehtida ka erinevad õigussuhted, sh erineva kestusega

rendilepingud. Hageja (Kenkmani OÜ) ei ole käesolevas asjas esile toonud asjaolusid, mis

annaksid alust väita, et 12.04.2012.a lepinguga rendile antud kinnistuid tuleks käsitada ühtse ning

jagamatu majandusliku tervikuna, mis tingiks selle, et ka nende kinnistutega seotud õigussuhteid

saaks muuta ja/või lõpetada üksnes kõigi kinnistute suhtes ühtviisi.

30. Seega ei olnud maakohus asja lahendamisel seotud TsÜS §-s 85 sätestatuga ning hagi oli

võimalik rahuldada ka üksnes osaliselt, lähtudes sellest, et kinnistute nr XXX, XXX ja XXX puhul

puudus kinnistusraamatus märge või selle sissekandmist tagav eelmärge, mis takistanuks uuel

rendileandjal rendilepingut VÕS § 323 alusel üles ütlemast.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtule alust ette heita ka selgitamiskohustuse rikkumist seoses

sellega, et menetluses ei ole sõnaselgelt arutatud võimalust, et hagi võib osutuda kohtu hinnangul

põhjendatuks küll osa vaidlusaluste kinnistute puhul, osa puhul aga mitte. Apellant ei ole ka

apellatsioonimenetluses avaldanud, et ta on huvitatud rendilepingu jätkumisest kuni 12. aprillini

2019.a üksnes sel juhul, kui see hõlmab kõiki kostjatele Leo ja Marika Maante’le kuuluvaid

kinnistuid ning kui kohus leiab, et osa kinnistute puhul on rendileping lõppenud varem, sooviks ta

sama õigusliku tagajärje kohaldamist ka ülejäänud kinnistutele.

31. Vaidlust ei ole iseenesest selle üle, et 12. aprilli 2012.a rendilepinguga hõlmatud kinnistute

võõrandamisel olid kostjad teadlikud FIE A.M. ja Kenkmani OÜ vahel sõlmitud rendilepingust ja

selle kestvusajast. Nii kostjad Leo ja Marika Maante kui ka OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari

on oma 16. aprilli 2013.a ülesütlemisavaldustes (I kd tl 20-22 ja II kd tl 14-16) sõnaselgelt

märkinud, et A.M.’ga sõlmitud kinnistute võõrandamisleping sisaldas võõrandaja kinnitust selle

kohta, et kinnistud on koormatud 12.04.2012.a sõlmitud rendilepinguga Kenkmani OÜ kasuks

tähtajaga 7 aastat.

Samas on Kenkmani OÜ jäänud üksnes paljasõnaliseks oma hinnangutes, mille kohaselt toimus

kinnistute võõrandamine eesmärgiga takistada Kenkmani OÜ-l kasutamast kinnistuid

rendilepingus ettenähtud tähtaja vältel (s.o kuni 12.04.2019.a). Hageja ei ole põhistanud, et kostjad

soovisid omandada A.M.’lt vaidlusalused kinnistud üksnes või peamiselt eesmärgiga kahjustada

Kenkmani OÜ rendilepinguga seotud õigusi ja huve. Ainuüksi asjaolu, et esialgne rendileandja

A.M. võõrandas vaidlusalused kinnistud kostjatele juba ca pool aastat kuni aasta pärast

rendilepingu sõlmimist, ei anna alust tuvastamaks kostjate pahauskset käitumist kinnistute

omandamisel. Kostjate pahausksele käitumisele ei viita iseenesest ka asjaolu, et kostjad edastasid

16.04.2013.a hagejale teate rendilepingu ülesütlemise kohta, teatades ülesütlemisest ette ligikaudu

aasta aega.

Rendilepingu ülesütlemise võimalus renditud kinnisasja omandi üleminekul tuleneb seadusest

(VÕS § 323 koostoimes VÕS §-ga 341) ning selle kasutamine ei viita iseenesest pahausksele

käitumisele. Kuna õiguse teostamine ei ole iseenesest seadusevastane, siis tulnuks hagejal TsÜS

§ 138 lg 2 järgi tõendada, et rendilepingu ülesütlemisõiguse teostamise eesmärgiks oli kahju

tekitamine hagejale (Kenkmani OÜ-le). Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja menetluses

sellekohaseid asjaolusid esile toonud. Kostjate käitumisele eesmärgiga kahjustada Kenkmani OÜ

huve ei viita ainuüksi asjaolu, et kostjad esitasid kuriteoteate U. J. vastu, kes võttis aadressil XXX

vastu Kenkmani OÜ-le adresseeritud posti.

32. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et hageja ei ole maakohtu menetluses tuginenud

kostjate 16. aprilli 2013.a dateeritud ülesütlemisavalduse tühisusele või tagajärjetusele

põhjendusel, et ülesütlemine toimus hea usu põhimõtet rikkudes. Hageja poolt maakohtule esitatud

kirjalikes menetlusdokumentides ei leidu viiteid kostjate hea usu põhimõtte vastasele käitumisele.

Üksnes maakohtu 25. märtsi 2014.a istungi protokolli kohaselt on hageja esindaja muuhulgas

avaldanud, et „[…] kostjad ei ole käitunud meiega heas usus ja häid tavasid arvestades“ (I kd tl

179) ja „Leian, et isik, kes käitub heas usus, lähtuvalt äritavadest tavaolukorras nii ei käitu ja kõik

neli kostjat on üles näidanud, et sooviti käituda hea usu ja tavade vastaselt“ (I kd lk 181).

Arvestades kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja kohtuistungil suuliselt esitatud

seisukohtade konteksti ei olnud käesoleva vaidluse esemeks tuvastada, et kostjate esitatud

ülesütlemisavaldused tuleks lugeda õiguslikult tagajärjetuks sel põhjusel, et ülesütlemine toimus

hea usu põhimõtet rikkudes (ülesütlemisõigust kuritarvitades).

Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka asjaolu, et rendilepingu p 1.58 kohaselt oli

rentnikul lepingu esemete müügi korral eelisostuõigus. Tegemist sai olla võlaõigusliku

ostueesõigusega VÕS § 244 järgi (asjas ei ole tuginetud sellele, nagu oleksid rendilepingu esemeks

olnud kinnistud koormatud asjaõigusliku ostueesõigusega Kenkmani OÜ kasuks AÕS § 256 jj

tähenduses). Ostueesõigusest ja selle rikkumisest tulenevad võimalikud nõuded (nt VÕS § 249)

puudutavad aga üksnes rendilepingu poolte (s.o Kenkmani OÜ ja FIE A.M.) vahelist suhet ega ole

käesoleva vaidluse puhul asjakohased. Võlaõigusliku ostueesõiguse kokkuleppe rikkumine ei too

aga kaasa kinnisasjade võõrandamise tühisust ega muid nõudeõigusi kinnistud omandanud isikute

vastu.

Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus jõudis õigesti järeldusele, et

kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2 ja 4 nimetatud Leo ja Marika Maante’le kuuluvate kinnistute

suhtes kehtis/kehtib rendileping ülejäänud kinnistutega võrreldes erinevalt. Kuna kinnistute nr

XXX, XXX ja XXX puhul puudus kinnistusraamatus tsiviilasja nr 2-12-49028 raames sisse kantud

eelmärge tagamaks kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke sissekandmist, siis oli kostjatel

võimalik rendileping VÕS § 323 alusel üles öelda. Puudub alus rahuldada Kenkmani OÜ

apellatsioonkaebust osas, milles palutakse lugeda ka kinnistute nr XXX, XXX ja XXX puhul

rendilepingu

lõppemise

tähtpäevaks

12.04.2019

ja

kanda

sellekohased

märked

kinnistusraamatusse iga asjaomase kinnisturegistriosa kolmandasse jakku.

33. Maakohus asus seisukohale, et hageja esindajale kätte toimetatuks ei saa lugeda e-kirjaga

16.04.2013.a saadetud teateid. Küll aga on teated kätte toimetatud posti teel hageja registrijärgsel

aadressil, XXXXX, kus postisaadetise vastuvõtmist kinnitas U.J..

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega selles, et kostjate esindaja poolt

16.04.2013.a rendilepingu ülesütlemise avaldused (I kd tl 20-22 ja II kd tl 14-16) tuleb lugeda

hageja poolt kätte saaduks 17. aprillil 2013. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel

kõiki maakohtu sellekohaseid põhjendusi (kohtuotsuse p 6.4).

Teistsugusele seisukohale asumiseks ei anna alust OÜ Kenkmani väited, mille kohaselt vastustajad

olid teadlikud, et apellandi tegelikuks tegevuskohaks on XXXXXX. Kolleegium nõustub

maakohtu põhjendustega, mille kohaselt kostjad võisid mõistlikult tugineda osaühingu äriregistri

järgsele aadressile. Äriühingu tegelik tegevuskoht ei ole ka vahetult samastatav juhatuse liikme

elukohaga. Soovides edastada OÜ-le Kenkmani rendilepinguga seotud tahteavaldusi, võisid

kostjad põhjendatult eeldada, et äriregistri järgsel aadressil on äriühingul korraldatud sinna

saabunud saadetiste kättesaamine sõltumata sellest, kas juhatuse liige sellel aadressil igapäevaselt

viibib. Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et OÜ Kenkmani on ka kõigis kohtule esitatud

menetlusdokumentides märkinud oma aadressiks XXXXXXX ning seega ei ole ka apellant ise

käsitlenud äriregistris olevat osaühingu aadressi kohta tehtud kannet ebaõigena.

Ringkonnakohus märgib, et kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt on kostjad L. ja M. Maante

saanud neile kuuluvate kinnistute omanikuks 28. jaanuaril 2013.a ja OÜ Astelmari ja OÜ Pähkli

Metsatööd said neile kuuluvate kinnistute omanikuks 14. märtsil 2013.a. Seega oli rendilepingu

ülesütlemine VÕS § 323 alusel võimalik kuni 28. aprillini 2013.a. Ka juhul, kui võtta arvesse, et

hageja seaduslik esindaja R.J. ei saanud ülesütlemisteadetega tutvuda koheselt nende saabumise

kuupäeval (17.04.2013.a), jäi talle siiski piisavalt aega (11 päeva) tahteavaldustega mõistlikuks

tutvumiseks.

34. Menetluskulude jaotus

34.1. Maakohus rahuldas põhihagi osaliselt ja jättis täielikult rahuldamata vastuhagid. Kohus jättis

kostjate/vastuhagejate kanda vastuhagilt tasutud riigilõivu, vastuhagejate õigusabi- jm

menetluskulud ning 90 % ulatuses põhihageja õigusabi- ja muud menetluskulud. Põhihageja kanda

jättis kohus 10 % ulatuses põhihagilt tasutud riigilõivu, põhihageja õigusabikulud ning muud

võimalikud menetluskulud.

Ringkonnakohus muudab kohtuotsust selliselt, et põhihagi jääb kostjate L. ja M. Maante vastu

osaliselt rahuldamata, s.o kinnistuid nr XXX, XXX ja XXX puudutavas osas, kuna ringkonnakohtu

otsuse tegemise ajaks on rendileping lõppenud. Sellega seoses rahuldab ringkonnakohus osaliselt

ka L. ja M. Maante vastuhagi. Rahuldamata jääb endiselt OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari

vastuhagi.

34.2. TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Arvestades hagi

osalist rahuldamist kostjate L. ja M. Maante vastu ning täielikku rahuldamist kostjate OÜ Pähkli

Metsatööd ja OÜ Astelmari vastu, samuti L. ja M. Maante vastuhagi osalist rahuldamist ja OÜ

Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari vastuhagi rahuldamata jätmist, tuleb maakohtus ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud asjas jaotada järgmiselt:

1) Kenkmani OÜ kannab 33 % ulatuses ise enda menetluskulud. Leo Maante ja Marika Maante

kannavad solidaarselt 45 % Kenkmani OÜ menetluskuludest. OÜ Pähkli Metsatööd ja

OÜ Astelmari kannavad solidaarselt 22 % Kenkmani OÜ menetluskuludest.

2) Leo Maante ja Marika Maante kannavad 60 % ulatuses ise enda menetluskulud. Kenkmani OÜ

kannab 40 % ulatuses Leo Maante ja Marika Maante menetluskulud.

3) OÜ Pähkli Metsatööd ja OÜ Astelmari kannavad täies ulatuses kõik nende poolt menetluses

kantud menetluskulud.

Seega jäävad Kenkmani OÜ kanda 33 % tema enda menetluskuludest ja 40 % Leo Maante ja

Marika Maante menetluskuludest. Leo Maante ja Marika Maante kanda jäävad 60 % nende endi

menetluskuludest ja 45 % Kenkmani OÜ menetluskuludest. OÜ Pähkli Metsatööd ja

OÜ Astelmari kanda jäävad täies ulatuses nende endi poolt menetluses kantud menetluskulud ja

22 % Kenkmani OÜ menetluskuludest.

34.3. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord (vt Riigikohtu

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 p 22). Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud maakohtu

poolt enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud,

määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177

lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja

ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele

vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul

menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja

materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/