1-15-1962/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-1962 Kohtukoosseis Andres Parmas,

Pavel Gontšarov ja Orvi Tali Kriminaalasi T.I

9 - süüdistus KarS § 199 lg 2 p § 25 lg 2

järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12. 2015

märtsi . a otsus, lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.I

T.I ( XXX, viibib Tallinna ik

Vanglas, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, XXXXXXXXXX) Prokurör Abiprokurör Maksim Kink Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. T.I kaitsja Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. T.I-lt (ik XXX) KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse (nelikümmend kaheksa) eurot. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse T.I-le eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.I-le - esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on toime pannud süstemaatilisi vargusi, s.o ühe varguse 8. augustil 2014, kaks vargust 29. augustil 2014 ning ühe varguse 7. septembril 2014, mille eest teda karistati 9. septembril 2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 1 § 25 lg 2 järgi 6 gistusega, mille ta kandis ära

99 lg 2 p 9 - -kuulise van

5. märtsil 2015, uuesti 10. märtsil 2015 kella 11.35 paiku, viibides aadressil Tallinn, XXXXXX

XXX XXXX asuvas ja R -ile kuuluvas J AS kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist 8 tahvlit šokolaadi „Anneke“ maksumusega 3,09 , tükk, kogumaksumusega 24,72 eurot, 5 tahvlit šokolaadi „Estonia“ maksumusega 3,09 tükk kogumaksumusega 15,45 eurot ja 2 tahvlit šokolaadi „Mesikäpp“ maksumusega 3,09 eurot tükk, kogumaksumusega 6,18 eurot, kokku R AS-ile kuuluvat vara 46,35 euro väärtuses, ja pani need endale jope alla, seejärel väljus müügisaalist, möödudes kassadest kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni.

2. Harju Maakohtu 12. märtsi 2015. a otsusega mõisteti T.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 6 kuud 20 päeva vangistust.

2.1 Maakohus leidis, et T.I-le esitatud süüdistus on tõendatud ning tema tegevuses esineb nii subjektiivne kui ka objektiivne koosseis. Karistuse osas leidis maakohus, et käesoleval juhul on T.I suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. T.I okku tulu 194 eurot. ei ole töökohta. 2013. aastal teenis ta k Kohtuistungil rääkis T.I, et ta varastas selleks, et varastatu maha müüa ja toidu ning riiete ostmiseks raha saada. Lisaks nähtub T.I karistusregistrist, et tal on kokku

18 kehtivat väärteokaristust, milledest kõikide eest on talle määratud rahatrahvid vahemikus 16-100 eurot, kuid mis kõik on eranditult tasumata. Seega on leebema karistusliigi kohaldamine

T.I puhul välistatud ainuüksi põhjusel, et isik ei ole võimeline sellist karistusliiki kandma. Samuti on leebema karistusliigi kohaldamine T.I puhul välistatud tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T.I seitse kehtivat kriminaalkaristust, mis kõik on kas süstemaatiliselt toimepandud varguste või varguse katsete toimepanemise eest. Sealjuures on viimased viis karistust olnud reaalsed vanglakaristused. Eeltoodud põhjustel on T.I puhul karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust.

2.2 Maakohus märkis, et T.I süü suurust mõjutab esmalt esemete väärtus, mida ta püüdis varastada. Varguse episoodis, milles esitati T.I-le süüdistus, püüdis

T.I varastada šokolaade koguväärtuses 46,35 eurot. Kuivõrd vargus jäi katse staadiumi ning T.I ei olnud šokolaade ka kahjustanud, siis tagastati need kauplusele ning tsiviilhagi T.I vastu ei ole esitatud. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Seega T.I tegevus oli suunatud väheväärtusliku asja vastu. Tegemist on asjaoluga, mis viitab väiksele süü suurusele. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et T.I pani varguskatse süstemaatiliselt toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm, mille puhul on tegemist suurele süüle viitava asjaoluga. Maakohus luges T.I puhul süüd suurendavaks aga asjaolu, et ta jätkas seadusevastast käitumist väga vahetult peale eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemist. Nimelt vabanes T.I 5. vas otsuses on märtsil 2015. a, kuid käesole tuvastatud, et uue varguse episoodi pani toime juba 10. märtsil 2015. T.I puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud varguse katse osas kohtueelses menetluses. Maakohtul ei ole alust kahelda T.I poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes T.I teos ei esine.

2.3 kergendava asjaolu Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leidis maakohus, et T.I süü on väike, mistõttu võiks temale mõistetav karistus jääda sanktsiooni alammäära lähedale. Kohus võttis karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS § 199 lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisaks eeltoodule arvestas kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. T.I on kokku seitse kehtivat kriminaalkaristust ja need on kõik seoses süstemaatiliselt toimepandud vargust viiel korral on T.I e või vargusekatsetega. Sealjuures vähemalt viimasel karistatud reaalse vanglakaristusega. Lisaks on T.I ka 18 kehtivat väärteokaristust, milledest neli on väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toime pandud väärtegude eest.

Olukorras, kus isik hoolimata varasematest karistustest (sh peale reaalse vanglakaristuse ärakandmist) jätkab uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral karistatakse teda karmimalt võrreldes eelnevate karistustega. Arvestades, et T.I on viimasel korral karistatud Harju Maakohtu 9. septembri 2014. a otsusega süstemaatiliselt toimepandud kokku nelja varguse katse eest 9 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati

6 kuuni, peab käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus olema karmim selleks, et mõistetav karistus võiks üldse mingit eripreventiivset mõju T.I puhul omada. Seega peab käesoleval juhul mõistetav karistus olema samuti reaalne vangistus, kuid pikkusega juba üle

9 kuu.

2.4 Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

3.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava T.I kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist T.I-le mõistetud karistuse osas ja palub mõista T.I-le kergem karistus.

3.1 Kaitsja ei nõustu maakohtu poolt mõistetud karistuse määra osas. Kaitsja leiab, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. KarS § 199 puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. Käesoleval juhul on T.I süüdi tunnistatud ühes kuriteoepisoodis, tegemist on katsestaadiumisse jäänud kauplusevargusega, kannatanule kahju ei tekitatud, mis on süüdistatava süü suuruse näitajaks. T.I poolt äravõetud kaupade väärtus oli väike. T.I varastas toiduaineid, mitte alkoholi ega sigarette. Kohtuistungil seletas T.I , et ta varastas selleks, et varastatu maha müüa ja toidu ning riiete ostmiseks raha saada. Kaitsja leiab, et eeltoodud asjaolusid silmas pidades ei saa rääkida toimepanija suurest ega keskmisest süüst. Ka maakohus leidis põhjendatult, et süü on väike.

3.2 Kaitsja leiab, et isegi kui rangelt järgida kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtet, et iga järgnev karistus samaliigilise kuriteo eest peaks olema eelmisest rangem, ei peaks käesolevas kriminaalasjas T.I-le mõistetav karistus olema igal juhul rangem kui 9 kuud vangistust.

Kuivõrd süüdistatav on karistatud Harju Maakohtu 9. septembri 2014. a otsusega 9 kuu pikkuse vangistusega ja tegemist oli nelja episoodiga, oli viimati maakohtu hinnangul ilmselt ühe varguse katse eest isiku süü suurusele vastav proportsionaalne karistus 2-3 kuud vangistust.

Järelikult oleks maakohus ka käesoleval juhul karistuse mõistmise üldpõhimõtteid järgides võinud piirduda lühemaajalise vangistusmääraga.

3.3 Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav tunnistas oma süüd kõigis temale inkrimineeritud kuriteoepisoodides, süüdistatava ütlused ei ole olnud mingilgi määral ennastõigustavad. T.I on kriminaalkorras karistatud teise astme varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Süüdistatav on ühtlasi seletanud, et tal on terviseprobleemid. Seega on T.I kindla sissetuleku puudumisel keeruline tagada oma igapäevaste vajaduste katmine. Eeltoodust nähtuvalt süüdistatava väited varguste toimepanemise põhjuste kohta ei ole paljasõnalised. Kaitsja märgib, et lühemaajalise vangistuse ärakandmisel võiks T.I vabaneda suvel, mil tal oleks tõenäolisem tööd leida ja oma eluviise muuta. kohtu seisukohaga, et T.I suhtes on Kaitsja ei nõustu

võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale 10 kuu pikkuse reaalse vangistuse.

Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda.

RINGKONNAKOHTU

PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooni ga ga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda Riigikohus on

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt T.I edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

7. Apellatsioonis esitatud

on perspektiivitu. taotlus süüdistatava karistuse vähendamiseks T.I-le

mõistetud karistuse määr jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on m /tl /. Karistus ei ole vastuolus õistetavat karistust põhjalikult motiveerinud

68 ja pöördel

seaduse ega kohtupraktikaga. on kriminaalkorras korduvalt karistatud T.I

süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Samuti on ta korduvalt kandnud reaalset vangistust. Karistuse raskus on proportsioonis s T.I üüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti süüd ja puhtsüdamlikku raskendavate asjaolude puudumist

kahetsust süüd kergendava asjaoluna. Maakohus on sarnaselt kaitsjaga jõudnud järeldusele, et

T.I uks oleva kuriteo toimepanemisel ei ole suur ning süü suurus süüdistuse sis maakohus on seda karistuse mõistmisel arvestanud. Samas on maakohus ka asjakohaselt välja toonud, et kuigi T.I vabanes eelmise vangistuse kandmiselt alles 5. märtsil 2015, on käesoleval juhul mõistetud ta süüdi juba 10. märtsil 2015 toime pandud varguse katse eest.

Seega ei ole T.I-le eelnevalt mõistetud karistused täitnud oma eripreventiivset eesmärki. amalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale Kohtupraktika kohaselt ei kaitse s isikule järjest kergemate karistuste mõistmine õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest (RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 10).

8. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alus § jätab el ja juhindudes KrMS 326 lg-st 3

kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

9. T.I kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamisele 2 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 rot). eu Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud leb riigi õigusabi seaduse § 23 ja tu lg- - -st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse st 1, § 22 lg st 7, § 21 lg (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § jääb eelmärgitud menetluskulu

1 p-s 1 nimetatud lahendi, lg

KrMS 185 2 alusel kanda. § lg T.I

Andres Parmas Pavel Gontšarov Orvi Tali