2-13-61805/39 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-61805

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi Tallinna linna vastu võla nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni (e-post:

menetlus@mmab.ee)

Kostja Tallinna linn (asukoht Vabaduse väljak 7, 15199

Tallinn, e-post: lvpost@tallinnlv.ee); esindaja Terje XXX (e-

post: terje.XXX@tallinnlv.ee)

Resolutsioon

1. Rahuldada

XXXOÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista Tallinna linnalt välja XXXOÜ kasuks

menetluskuluna riigilõiv 1300 eurot ja õigusabikulud

4860

eurot,

kokku

6160

(kuus

tuhat

ükssada

kuuskümmend) eurot.

3. Jätta rahuldamata XXXOÜ avaldus summas 520

(viissada kakskümmend) eurot.

4. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

Tallinna

linnal

tasuda

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (6160 eurot) XXXOÜ-le viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Harju Maakohus 08.08.2014 otsusega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus 26.11.2014 otsusega jättis Harju Maakohtu 08.08.2014 otsuse

muutmata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohus

09.03.2015 määrusega jättis kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme

menetluskulud kostja kanda. Kohtulahend jõustus 09.03.2015.

2. Hageja esitas 24.03.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub määrata

menetluskulude suuruseks 6680 eurot ja kohustada kostjat alates menetluskulusid kindlaks

määrava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

Kostja vastuväited

3. Hagejat esindasid kaks vandeadvokaati, Karoliina Kõrgesaar ja Madis Vinni. Et vaidlusalune

kaasus ei olnud õiguslikult keerukas ega ülemäära mahukas, ei olnud kahe vandeadvokaadist

lepingulise esindaja kasutamine ja seeläbi kahekordne ajakulu õigustatud. Hagiavalduse

ettevalmistamisele ja koostamisele kulunud 14 tundi ja 15 minutit on sellesisulise

menetlusdokumendi koostamiseks põhjendamatult pikk aeg, mis kinnitab väljamõistetava

menetluskulu vähendamise vajadust. Tallinna linna apellatsioonkaebusele vastamisega seoses

on hageja lepingulistel esindajatel väidetavalt kulunud rohkem kui 15 tundi, mis on samuti

ebamõistlikult pikk aeg. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks

kulunud aeg näitab väga selgelt, et hageja kulud seonduvalt lepinguliste esindajatega on üle

paisutatud. Mõistlikuks ajaks menetluskulude nimekirja koostamisel saab kostja hinnangul

pidada 30-minutilist ajakulu. Tallinna linnalt välja mõistetavat menetluskulu, mis on kahe

esindaja tõttu kahekordne, tuleks arvestuslikult 50% võrra vähendada. Lähtuvalt eeltoodust on

Tallinna linn seisukohal, et vajalikuks ja põhjendatuks saab selles asjas pidada hageja kantud

menetluskulu summas 3500,00 eurot.

Hageja seisukoht

4. Tallinna linn on jätnud arvestamata asjaoluga, et menetluskuludest 1 300 eurot moodustab

hagiavalduselt tasutud riigilõiv ning hageja on palunud lepingulise esindajaga seotud

menetluskulu määrata kindlaks summas 5 380 eurot (ilma käibemaksuta).

5. Kuigi hagejal oli menetluses kaks esindajat, ei ole menetluskulude nimekirjas kajastatud

menetlustoimingute mahtu topelt. Seetõttu ei ole asjakohane Tallinna linna tuginemine TsMS

§ 175 lg-le 3, millega reguleeritakse kahe esindajaga seotud menetluskulu hüvitamist, ega

põhjendus menetluskulu vähendamise kohta 50% võrra kahe esindaja kasutamise tõttu.

6. Tallinna linna vastuväited, mis seonduvad hagiavalduse koostamise ja apellatsioonkaebusele

vastamise ning menetluskulude nimekirja koostamisega mahukusega ei ole põhjendatud.

Väide menetluskulude ülepaisutatuse kohta on alusetu. Hagiavalduse koostamise ja

apellatsioonkaebusele vastamise mahukuse on tinginud nende aluseks olevate asjaolude ning

dokumentide mahukus. Ainuüksi üks töövõtuleping koosnes ca 50 lisast, mistõttu tuli

hagiavalduse koostamisel kõik lepingud ja nende lisad läbi töötada, samuti tuli analüüsida

mitme aasta vältel toimunud hageja ja kostja vahelist kirjavahetust. Analüüs hõlmas ka

hinnangut ning otsustust, milliseid tõendeid oli hagi seisukohast oluline kohtule esitada.

Apellatsioonkaebusele vastamisel oli vajalik läbi töötada ka kostja enda poolt viidatud ja

kohtule esitatud materjalid (kostja esitas hagi aluseks mitteolevate lepingute lisad) ning see

eeldas ka vastavate alusmaterjalide läbitöötamist ja nende relevantsuse hindamist lähtudes

hagist.

Kohtumääruse põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

8. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

9. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud 30.12.2013 riigilõivu 1300

eurot (tlk 38). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 1300 euro ulatuses ja kostjal tuleb see

hagejale hüvitada.

10. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist summas 5 380 eurot (ilma käibemaksuta).

Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust hinnaga 120 eurot/tund ja 140 eurot/tund

ilma käibemaksuta.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 p 25 asunud seisukohale, et üldjuhul ei saa põhjendatud

ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu.

Kohus möönab, et käesolev tsiviilvaidlus oli küll menetlusdokumentide rohkuse tõttu

mahukas, mistõttu võib esindajal tekkida teatud toimingute tegemisel suurem ajakulu, kuid

vaidlus ei olnud sedavõrd keerukas, et oleks põhjendatud keskmisest turuhinnast oluliselt

kõrgem tunnitasu 140 eurot/tund. Arvestades keskmisi turuhindasid ja tsiviilasja keerukust

peab kohus mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot/tund ilma käibemaksuta.

11. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kui vastaspoolel osaleb menetluses korraga 2

esindajat, siis on hageja kajastanud menetluskulude nimekirjas toimingute ajakulu topelt,

mistõttu tuleb lõppsummat 50% võrra vähendada. Kohus nõustub kostjaga, et menetluskulude

nimekirja koostamisele kulunud aeg 1 tund 50 minutit, on ebamõistlik. Kuivõrd kliendile

arvete esitamine on lahutamatu osa osutavast teenusest, siis ei pea neid eraldi koostama ning

kaaskirja koostamine on iseenesest tehniline dokument, mistõttu kohus nõustub kostjaga, et

põhjendatud ajakulu on 30 minutit, vähendades toimingule kulunud aega 1 tunni ja 20 minuti

võrra. Kohus nõustub hagejaga, et hagiavalduse koostamise ja apellatsioonikaebusele

vastamise tavapärasest suurem ajakulu on tingitud asjaolude ja dokumentide mahukusest.

12. Kohus hinnates tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega leiab, et menetluskulude

nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis on ülejäänud osas kooskõlas tsiviilasja

materjalidega ning sellest ei nähtu, et esindaja oleks teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud

selleks põhjendamatult aega.

13. Arvestades nimekirja koostamiseks kulunud aja vähendamist on esindaja osutanud

õigusabiteenust 16 tundi ja 40 minutit (18 tundi-1 tund 20 minutit) hinnaga 140 eurot/tund.

Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot/tund, vähendab kohus

hüvitatavat õigusabiteenust summas 520 eurot [2520-(16 tundi ja 40 minutit *120

eurot/tund)]. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 1300

eurot ja õigusabikulud 4860 (5 380 -520) eurot, kokku 6160 eurot.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

15. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/