3-15-831/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-831 Haldusasi HM esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kohustamiseks määrama taotlejale teine inspektorkontaktisik Menetlusosalised Kaebaja – HM Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Aiki Kangur Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.04.2015 määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta Menetluse alus ringkonnakohtus HM määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta HM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. aprilli 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-831 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. HM esitas 03.03.2015 Tallinna Vanglale taotluse talle määratud inspektor-kontaktisiku vahetamiseks, kuivõrd puudub koostöö inspektor-kontaktisikuga ning taotleja selle inspektorkontaktisikuga koostööd tegema ei hakka.

2. Tallinna Vangla 27.03.2015 vastusega selgitati HM-ile, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglalt konkreetse kontaktisiku määramist.

3. HM esitas 07.04.2015 Tallinna Vanglale vaide inspektori-kontaktisiku vahetamisest keeldumise peale.

4. HM esitas 01.04.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb kohtumenetluse ajaks uue inspektor-kontaktisiku määramist koostöö mittelaabumise tõttu praeguse inspektor-kontaktisiku AS-ga. Esialgset õiguskaitset taotleb HM põhjusel, et tema vaimne tervis ei saaks kannatada ning täidetud saaksid vangistusseaduse (VangS) §-s 6 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärgid, kuna HM keeldub koostööst praeguse inspektorkontaktisikuga. Taotluse kohaselt keeldub HM koostööst inspektor-kontaktisikuga, sest on veendunud, et inspektor-kontaktisikul on tema vastu isiklik viha. Taotleja selgitab, et tal on

3-15-831 2(3) tekkinud depressioon ja ärevushäired ning ainuüksi inspektor-kontaktisiku nägemisest tekivad tal paanikahood.

5. Tallinna Vangla teatas 07.04.2015 vastuseks Tallinna Halduskohtu 01.04.2015 nõudele, et vaide osas vaideotsust tehtud ei ole. Tallinna Vangla palub jätta HM-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei võimalda kinnipeetaval valida inspektor-kontaktisikut või nõuda talle määratud inspektor-kontaktisiku vahetamist. HM ei esitanud sisulisi põhjendusi, millest nähtuks, et koostöö kinnipeetava ja inspektor-kontaktisiku vahel ei toimiks või esineksid muud asjaolud, mis välistaksid koostöö. Põhjendamatu on HM-i väide, et inspektor-kontaktisik AS-l on HM-i vastu isiklik viha. AS töötab Tallinna Vanglas alates 2004. aastast, tegemist on staažika ja hinnatud vanglaametnikuga. HM-i vaie on ilmselgelt perspektiivitu, kuna vaides esitatud asjaoludest lähtuvalt puudub alus taotluse rahuldamiseks.

6. Tallinna Halduskohtu 10.04.2015 määruse p-ga 2 jäeti HM-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus nõustus Tallinna Vanglaga, et vaide eduväljavaated ei ole kuigi suured. Kinnipeetav ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust, millest nähtuks, et koostöö tema ja talle määratud inspektor-kontaktisiku vahel oleks mittetoimiv või mis välistaks koostöö. Pelgalt taotluse esitaja negatiivne suhtumine talle määratud inspektor-kontaktisikusse ei anna alust uue inspektor-kontaktisiku määramiseks. Kui kinnipeetav leiab, et vanglaametniku poolt talle antud korraldused ei ole seadusega kooskõlas, on tal võimalik oma õigusi kaitsta, vaidlustades vanglaametniku haldusakti või toimingu vaideja kohtumenetluses. Subjektiivset õigust inspektor-kontaktisikut valida kinnipeetaval ei ole. Samuti ei ole kinnipeetaval õigust keelduda täitmast inspektor-kontaktisiku korraldusi. Seetõttu on HM-i ähvardused koostööst keeldumise osas asjakohatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. HM palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 10.04.2015 määrus tühistada osas, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus on tuginenud üksnes Tallinna Vangla selgitustele, kuid on jätnud tähelepanuta HM-i esitatud väljavõtte HM-i haigusloost. Viidatud tõendi kohaselt on HM-ile määratud ravi seoses probleemidega inspektor-kontaktisikuga. Halduskohus on jätnud kogumata olulised tõendid (nt psühholoog VH arvamus). Ekslik on halduskohtu seisukoht, et HM ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust, millest nähtuks, et koostöö HM-i ja talle määratud inspektorkontaktisiku vahel oleks mittetoimiv või mis välistaks koostöö. HM selgitab, et ei soovi endale meelepärast inspektor-kontaktisikut, vaid isikut, kellega on võimalik koostööd teha viisil, et HM-i tervis ja heaolu ei saa kahjustatud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kinnipeetaval ei ole õigust keelduda inspektor-kontaktisiku korralduste täitmisest. HM ei ole väitnud, et ta ei alluks inspektor-kontaktisiku korraldustele, kuid HM-i hinnangul ei ole tal kohustust inspektorkontaktisikuga vestelda. Seega on ekslik halduskohtu seisukoht, et asjakohatud on HM-i ähvardused koostööst keeldumisest. HM leiab, et nad ei sobi inspektor-kontaktisikuga koos töötama ja sellega jäävad vangistuse täitmise eesmärgid saavutamata ning probleemid lahendamata.

8. Tallinna Vangla palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. HM-i määruskaebus on põhjendamatu ning selles toodud väited ei anna alust Tallinna Halduskohtu 10.04.2015 määruse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus on 10.04.2015 määruses veenvalt põhjendanud, millistel põhjustel jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-831 3(3)

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.

10. Vaidel puuduvad eduväljavaated. VangS-st ega ka muudest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda inspektor-kontaktisiku vahetamist põhjusel, et kinnipeetava väitel tal koostöö inspektor-kontaktisikuga ei suju. Inspektor-kontaktisiku määramine on asutusesisene töökorralduslik otsus. Asjaolu, et kinnipeetavale on määratud ravi, sest ta muutub inspektor-kontaktisikuga suhtlemisel närviliseks, viitab üksnes kinnipeetava tervislikule seisundile. Seetõttu ka HM-i esitatud haigusloo väljavõte ei tõenda koostöö puudumist kinnipeetava ja inspektor-kontaktisiku vahel ega viimase tegevuse õigusvastasust või sellest lähtuvat negatiivset mõju HM-i tervisele või heaolule. Sellest tulenevalt ei ole halduskohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Samuti puudus halduskohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vajadus küsida HM-i viidatud psühholoogilt arvamust. Nimetatud arvamus saanuks üksnes kirjeldada HM-i tervislikku seisundit, küll aga mitte tõendada inspektorkontaktisiku poolt kaebaja õiguste rikkumist tööülesannete täitmisel, mis võiks olla aluseks vanglale inspektor-kontaktisiku vahetamiseks taotluse esitamisel.

11. Halduskohus on õigesti märkinud, et taotluses ei ole HM esitanud ühtegi sisulist põhjendust, millest nähtuks, et koostöö HM-i ja talle määratud inspektor-kontaktisiku vahel oleks mittetoimiv või mis välistaks koostöö. Taotluse kohaselt keeldub HM koostööst inspektor-kontaktisikuga, sest on veendunud, et inspektor-kontaktisikul on tema vastu isiklik viha. Taotlejal on tekkinud depressioon, ärevushäired ja hirmutunne, mille osas on talle määratud ka ravi. Ükski asjaolu taotluses ei viita HM-i väite, et inspektor-kontaktisikul on kinnipeetava vastu isiklik viha, põhjendatusele. Halduskohus on kohaselt selgitanud, et kui inspektor-kontaktisiku antud korraldused on õigusvastased, siis on kinnipeetaval õigus neid vaidlustada. Halduskohtule esitatud tõend (haigusloo väljavõte) ei ole selgituseks, miks koostöö puudub. Tegemist on dokumendiga, mis tõendab isiku tervislikku seisundit ning talle määratud ravi.

12. Ringkonnakohus nõustub HM-iga, et koostöö puudumise tõttu inspektor-kontaktisikuga võivad jääda vangistuse täitmise eesmärgid saavutamata. Küll aga nähtub HM-i taotlusest pigem see, et koostöö puudumine ei ole tingitud vanglateenistujast, vaid taotlejast, kes on keeldunud ametnikuga vestlemast. Vangistuse täitmise eesmärgi saavutamine sõltub kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmisest. Inspektor-kontaktisiku ülesanne on motiveerida kinnipeetavat täitmiskava täitma, jälgida kinnipeetava arengut ja nõustada teda täitmiskava täitmisel (justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi“ § 7 lg 1). Täitmiskavas märgitud sekkumiste elluviimisel vestleb inspektor-kontaktisik kinnipeetavaga vahetu juhi määratud sagedusega, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis (sama määruse § 7 lg 2). Juhul, kui kinnipeetav ei näita üles koostöövalmidust, ei sõltu vangistuse täitmise eesmärkide saavutamine inspektorkontaktisiku tegevusest, vaid kinnipeetavast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe