3-15-12/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2015, Tallinn

Haldusasja number 3-15-12

Haldusasi A.L.i kaebus

Resolutsioon

1. Tagastada A.L.i kaebus.

2. Sekretäril saata määrus kaebajale. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.01.2015 esitas A.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palub kahe metsaala (77901:004:0343 ja 77901:004:0344) osas SA Erametsakeskus (edaspidi EMK) ettepanekul 2014. a NAM kaardile kandmiseks esitatud andmete tühistamist. Kaebuse kohaselt viidi nimetatud metsaaladel 25.07.2013 läbi kontrollmõõdistamine (2012. a taotlus) informatiivse kaardikihi alusel, mitte kehtiva katastri/maaüksuse plaani kohaselt, millega jäeti mõõtmata osa toetusõiguslikust metsaalast, seetõttu pole andmed tõesed 2014. a NAM kaardil.

2. 26.02.2015 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. 05.01.2015 kaebust tõlgendades asus kohus seisukohale, et kaebaja ei nõustu EMK poolt 25.07.2013 teostatud kohapealse kontrolli tulemustega (kontrolli käigus saadi metsaala nr 2 (77901:004:0343) kindlaksmääratud pindalaks 0,55 ha ja metsaala nr 1 (77901:004:0344) kindlaksmääratud pindalaks 0,29 ha), mille alusel tehti 2014.a veebruaris keskkonnaregistris (edaspidi KKR) vastavad muudatused Natura 2000 erametsamaa toetuse kaardikihil. Kohus täpsustas, et EMK poolt 25.07.2013 teostatud kohapealse kontrolli (sh selle tulemuste) näol ei ole tegemist haldusakti, mille peale saaks halduskohtule esitada tühistamiskaebuse, vaid menetlustoiminguga, mida halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p-st 1 tulenevalt tühistamiskaebusega vaidlustada ei saa, mistõttu tõlgendas kohus kaebust selliselt, et kaebaja soovib EMK poolt 25.07.2013 teostatud kohapealse kontrolli kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 6. Kohus selgitas täiendavalt, et tuvastamiskaebuses tuleb tulenevalt HKMS § 38 lg-st 4 kaebajal selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus täspsutas, et HKMS § 45 lg-st 3 tuleneb kaebeõiguse piirang menetlustoimingu peale kaebuse esitamisel, mille kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

3-15-12 2(6) mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leidis, et kaebusest ei nähtu, et kaebaja peab kaebuse esitamisega silmas mittemenetluslike õiguste kaitse eesmärki ning kaebusest ei selgu, et EMK poolt 25.07.2013 teostatud kohapealse kontrolli kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise, mistõttu tuleb kaebajal HKMS § 45 lg-s 3 nimetatud rikkumistele tuginemisel viidatud osas kaebust täiendada. Eeltoodust tulenevalt palus kohus kaebajal selgitada, miks on praeguse kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus andis nimetatud puuduse kõrvaldamiseks kaebajale aega 15 päeva arvates 26.02.2015 määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud nimetatud puudust, tagastab halduskohus kaebuse määrusega kaebajale.

3. 26.02.2015 Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumaja menetlusposti aadressile saadetud ekirjas teatas kaebaja, et ta pole soovinud vaidlustada EMK õigust kontrollimiseks, vaid soovib NAM kaardile kantud andmete tühistamist, olenemata sellest, mille alusel need on NAM kaardile kantud, kuna metsakava (kehtiv 2017. a) näitab teisi andmeid, samuti maaüksuse plaan ning ka maamõõtja tulemused. Sellega seonduvalt soovib kaebaja kõnealuste metsatukkade erapooletut kontrollimist, kuna andmed ei ühti ei kehtiva metsakava ega maaüksuse plaaniga. Seega jääb arusaamatuks, milliselt metsaalalt on kõnealused andmed saadud. Kaebaja leiab, et ta ei pea nõustuma oma metsatukkade kohta esitatud ebatõeste andmetega, kuna need hakkavad kaebajale valmistama probleeme. Kaebaja ei saa võtta valeandmeid omaks. Metsatukad on endisel kohal, seega asja lahendab erapooletu kontrollimine ja mõõdistamine. Kaebaja leiab, et tal on õigus omada kõnealuste metsatukkade kohta õigeid andmeid.

4. 10.03.2015 kohtule edastatud menetlusdokumendis leiab kaebaja, et kohaldatavad on HKMS-i § 37 lg 5 ja 6. NAM kaardi andmeid ei saa õigeks lugeda põhjusel, et EMK pole suutnud tänaseni selgitada NAM kaardile kantud andmete erinevust looduses oleva tegeliku metsapindalaga. Paljasõnaline selgitus, et toetusõiguslik ala on väiksem tegelikust metsapindalast looduses, pole piisav selgitus, kuna peab olema ära toodud, milles seisneb ülejäänud metsaala mittetoetusõiguslikkus. Metsakavast (kehtiv kuni 2018. a, koostatud välitööde käigus) ja ka looduses nähtub, et tegemist on ühtlase metsaga. Esialgselt väitis EMK, et metsatukk ongi selliste mõõtmetega nagu NAM kaardil, kuid teiste kaartide esitamisel, millelt nähtuks tegelik metsaala suurus, hakkas EMK väitma, et toetusõiguslik ala on väiksem, kuid põhjusi pole suutnud välja tuua tänaseni korduvatele nõudmistele vaatamata. Järelikult peab EMK muutma NAM kaardi andmeid ehk viima andmed vastavusse tegelikkusega. Kaebaja lisab, et keskkonnaministri 26.02.2015 vastuses nr 13-12/14/560-115 on välja toodud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse metsa toetusõiguslikkust: 1) Eesti topograafilise andmekogu andmeid. Aastast 2007 hoitakse ja uuendatakse Eesti põhikaardi andmeid Eesti topograafilises andmekogus (ETAK-is); 2) kitsenduste andmebaasi; 3) Natura 2000 kaardikihti koos taustaks oleva andmestikuga; 4) katastriüksuse kaardikihti (ainult eraomandis olevad üksused); 5) piiranguvööndi kaardikihti koos taustaks oleva andmestikuga; 6) sihtkaitsevööndi kaardikihti koos taustaks oleva andmestikuga;

3-15-12 3(6) 7) kaitsealade ülepinnalise investeerimise andmeid (kui need on piitkonnakohta olemas); 8) poollooduslike koosluste kaardikihti koos taustaks oleva andmestikuga; 9) välitööde põhjal koostatud toetusõiguslike metsalade kaardikihi muudatusettepanekute kaardikihti (kohapealsed kontrollid ja taotlejate poolt vesitatud avalduste alusel läbiviidud kohapealsed kontrollid); 10) PRIA põllumassiivide andmekihti. Kaebaja on seisukohal, et EMK kohustus on selgesõnaliselt selgitada, millistel põhjustel kogu metsaala pole toetusõiguslik, vaid ainult NAM kaardil oleva pindala suuruses. Kaebaja lisab, et metsapindala vähendati tahtlikult seoses aastaid kestnud konflikti tõttu Tiina Mittiga (EMK). Kaebaja tegi ettepaneku Tiina Mitti töö kontrollimiseks, kuid Tiina Mitt korraldas tsirkusliku kaebaja metsalade kontrollimise ehk iseenda kontrollimise, kaasates hulk ametnikke, kes hiljem tunnistasid kirjalikult, et neil pole maamõõtja litsentsi ja nad lihtsalt kinnitasid kontrollimise toimumist oma allkirjaga, mitte selle õigsust, kuna neil puudub vastav haridus ja tööalane kohustus. Eesmärk oli teha metsaala mittetoetusõiguslikuks viies selle alla 0,30 ha, et ei saaks sellele enam toetust taotleda, mis rikub kaebaja õigusi, kuna 2014. a NAM kaardil olevad andmed on arvestatavad 2014. a taotluse esitamisel, mida kaebaja aga esitada ei saanud ebaõigete andmete tõttu kõnealusel kaardil. Kaebaja leiab, et 2014. a NAM andmed on ümberlükatavad metsakava alusel ja ka kohapealse erapooletu kontrollimise tulemusena, samuti maakatastriplaani andmeid kasutades, ent kõigepealt peab EMK andma sõnaselge selgituse, miks kogu metsaala pole toetusõiguslik, vaid ainult NAM kaardil märgitud suuruses.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et A.L.i kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

6. Kaebaja on 05.01.2015 esitanud kohtule kaebuse, milles palub kahe metsaala (77901:004:0343 ja 77901:004:0344) osas EMK ettepanekul 2014. a NAM kaardile kandmiseks esitatud andmete tühistamist. Lisaks soovib kaebaja kohtule 26.02.2015 ja 10.03.2015 esitatud seisukohtadest nähtuvalt, et nimetatud metsaalade osas teostataks uus kohapealne kontroll, s.o metsaalade pindala mõõtmine. Kohus jääb käesolevas haldusasjas (nr 3-15-12) 26.02.2015 määruse p-s 3 väljendatud seisukoha juurde, et kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja EMK poolt 25.07.2013 teostatud kohapealse kontrolli tulemustega (kontrolli käigus saadi 77901:004:0343 metsaala nr 2 kindlaksmääratud pindalaks 0,55 ha ja 77901:004:0344 metsaala nr 1 kindlaksmääratud pindalaks 0,29 ha), mille alusel tegi EMK Keskkonnaagentuurile (edaspidi KAUR) ettepaneku keskkonnaregistris (edaspidi KKR) 2013. a Natura 2000 alal asuvate toetusõiguslike metsaalade kaardikihi muutmiseks (vastavad muudatused tehti KKR-is 2014. a veebruaris), ning kaebaja soovib 25.07.2013 teostatud kohapealse kontrolli kui menetlustoimingu õigusvastasuse (s.o ühtlasi 25.07.2013 kohapealse kontrolliga kindlaks määratud 77901:004:0343 metsaala nr 2 ja 77901:004:0344 metsaala nr 1 pindalade ebaõigsuse) tuvastamist. Lisaks nõuab kaebaja kaebuse 26.02.2015 ja 10.03.2015 täiendustega nimetatud metsaalade osas uue kohapealse kontrolli (toimingu) tegemist ning ühtlasi NAM kaardi andmete muutmist.

3-15-12 4(6)

7. Nii nagu kaebaja 05.01.2015 esitatud kaebuses asjakohaselt märgib, viidi 25.07.2013 läbi kohapealne kontroll, mis hõlmas ülalnimetatud metsaalasid ning mille käigus määrati kindlaks nimetatud metsaalade pindalad, seoses A.L.i poolt 2012. a esitatud Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse taotlusega. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on A.L. haldusasjas nr 3-13-1987 vaidlustanud EMK 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3 Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse A.L.i 2012. a taotlust puudutavas osas. Nimetatud haldusasja materjalidest nähtuvalt viidi 25.07.2013 kohapealne kontroll läbi EMK 19.04.2013 käskkirjale nr 6-1/13/3 esitatud vaide vaidemenetluse raames.

Selle vaide lahendamisel jättis EMK 21.08.2013 vaideotsusega nr 6-5/12/471-82 A.L.i vaide rahuldamata ning EMK 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3 „Natura toetus erametsamaale toetuse taotluste osaline rahuldamine“ A.L.i puudutavas osas (p 359 ja lisa 359) katastriüksuse nr 77901:004:0343 metsala 2 ja katastriüksuse nr 77901:004:0344 metsaala 1 osas muutmata. Kaebaja ei ole haldusasja nr 3-13-1987 kohtumenetluse raames pidanud oma õiguste kaitseks vajalikuks EMK 19.04.2013 käskkirjale nr 6-1/13/3 esitatud vaide kohta tehtud EMK 21.08.2013 vaideotsuse nr 6-5/12/471-82 tühistamisnõude esitamist.

Siinkohal peab kohus vajalikuks selgitada 25.07.2013 teostatud kohapealse kontrolli kui menetlustoimingu õigusvastasuse (ühtlasi 25.07.2013 kohapealse kontrolliga kindlaks määratud 77901:004:0343 metsaala nr 2 ja 77901:004:0344 metsaala nr 1 pindalade ebaõigsuse) tuvastamise nõude osas, et tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, s.t tuvastamiskaebus ei ole lubatav, kui isikul on võimalik oma õigusi kaitsta tõhusama vahendiga, s.o asjakohase tühistamis-, keelamisvõi kohustamiskaebusega.

Kuigi haldusasja nr 3-13-1987 materjalidest nähtuvalt ei tuginetud Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse A.L.i 2012. a taotluse menetlemisel (EMK 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3 andmisel) 25.07.2013. a kohapealse kontrolli andmetele ning 25.07.2013 kohapealne kontroll ei muutnud Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse A.L.i 2012. a taotluse rahuldamise osakaalu, siis ometi kontrolliti EMK 19.04.2013 käskkirjale nr 6-1/13/3 esitatud A.L.i vaiet läbi vaadates just 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3 andmise õiguspärasust ja otstarbekust, muu hulgas leidis EMK vaidemenetluses, et EMK 19.04.2013 käskkirjale nr 6-1/13/3 esitatud vaides A.L.i poolt vaidlustatud metsaalade pindalade mittetoetusõiguslikkus leidnud tõendamist 25.07.2013 vaidemenetluses läbiviidud kohapealses kontrollis.

Kohtu hinnangul on praegusel juhul tõhusamaks õiguste kaitse vahendiks EMK 21.08.2013 vaideotsuse nr 6-5/12/471-82 tühistamise nõue. Kohus selgitab, et tühistamiskaebuse alus hõlmab vaideotsuse õigusvastasuse ning seetõttu peab kohus uurima vaideotsuse ja selle andmisel tehtud menetlustoimingute õiguspärasust, s.t tühistamiskaebus EMK 21.08.2013 vaideotsuse nr 6- 5/12/471-82 peale hõlmab ka selles menetluses 25.07.2013 teostatud kohapealset kontrolli kui menetlustoimingut. HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt on kaebuse saanud kohtul kohustus teha vajadusel kaebajale ettepanek kaebuse muutmiseks.

Kohtu hinnangul ei ole see praeguses haldusasjas käesoleval ajal vajalik ja asjakohane, kuna Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasjas nr 3-13-1987 on kaebaja vaidlustanud vaide esemeks oleva haldusakti – EMK 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3. EMK 21.08.2013 vaideotsus nr 6-5/12/471-82 on seotud EMK 19.04.2013 käskkirja nr 6-1/13/3 vaidlustamisega vaidemenetluses. Kohus märgib, et üldjuhul on otstarbekas kontrollida samas haldusmenetluses ja sellega seotud vaidemenetluses tehtud ja antud toimingute ja haldusaktide õiguspärasust ühe kohtuasja raames.

HKMS § 49 näeb ette kaebuse muutmise võimaluse. Kaebuse muutmise otstarbekus võib olla seotud muutunud faktiliste asjaoludega või kaebaja eesmärkide täienemisega. Kohus leiab, et viimati nimetatud olukorraga on tegemist ka käesoleval juhul, sest kaebaja soovib täiendavalt saavutada EMK 21.08.2013 vaideotsuse nr 6-5/12/471-82 tegemisele eelneva menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist (s.o vaidlustada 25.07.2013 toimunud kontrolli tulemusel saadud andmeid), ühtlasi ei nähtu praegusel juhul kohtule haldusasja nr 3-13-1987 materjalidest, et kaebusele täiendava EMK 21.08.2013 vaideotsuse nr 6-5/12/471-82

3-15-12 5(6) tühistamise nõude lisamine oleks lubamatu. Kohus lisab, et kaebaja võib taotleda haldusasjas nr 3-13-1987 lisaks EMK 21.08.2013 vaideotsuse nr 6-5/12/471-82 andmisel tehtud menetlustoimingu (25.07.2013 kohapealse kontrolli ja selle tulemuste) õigusvastaseks tunnistamist kohtuotsuse resolutsioonis, kui tal on selleks täiendav põhjendatud huvi lisaks lõpliku haldusakti tühistamisele. Tuvastamistaotluse võib esitada koos 21.08.2013 vaideotsuse nr 6-5/12/471-82 peale esitatud tühistamiskaebusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja saab enda õigusi kaitsta kõige tõhusamalt juhul, kui ta lisab EMK 21.08.2013 vaideotsuse nr 6-5/12/471-82 tühistamise nõude kaebusele haldusasjas nr 3-13-1987. Seetõttu on kohus seisukohal, et 25.07.2013 teostatud kohapealse kontrolli kui menetlustoimingu õigusvastasuse ning ühtlasi 25.07.2013 kohapealse kontrolliga kindlaks määratud 77901:004:0343 metsaala nr 2 ja 77901:004:0344 metsaala nr 1 pindalade ebaõigsuse tuvastamise nõude esitamine praeguses haldusasjas on lubamatu. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus kaebuse 25.07.2013 kohapealse kontrolli menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

8. Lisaks nõuab kaebaja kaebuse 26.02.2015 ja 10.03.2015 täiendustega nimetatud metsaalade osas uue kohapealse kontrolli (toimingu) tegemist ning ühtlasi NAM kaardi andmete muutmist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

Maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 „Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antav toetus“, millega kehtestatakse Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse andmise tingimused ning kord, § 9 lg 1 kohaselt esitab nimetatud toetuse taotlemiseks taotleja EMK-le ajavahemikul 2. maist kuni 21. maini määruse lisas toodud vormi kohase taotluse ning keskkonnaregistrisse kantud metsaala kaardi, millel on märgitud selle metsaala katastritunnus, number ja piirid, mille kohta toetust taotletakse. Kui mõni toetuse saamise nõuetele vastav metsaala on kaardilt puudu, tuleb EMK-le esitada ka kaardile kandmise avaldus („Avaldus metsaala kandmiseks keskkonnaregistri kaardile“) hiljemalt 31. detsembriks.1 Maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 39 § 11 lg 1 kohaselt kontrollib EMK taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust.

EMK võtab taotluse ja avalduse menetlusse ning kontrollib, kas ala(d) on tõepoolest õigustatud toetust saama (s.o kas märgitud katastriüksustel asuvad Natura 2000 erametsamaa toetuse nõuetele vastavad alad). Alles pärast taotleja poolt esitatud andmete õigsuse kontrolli (sh metsaala piiride kohapealne kontroll looduses, kohapealses kontrollis mõõdetakse üle metsaalade pindala) tehakse muudatus Natura metsatoetuste kaardil avalduse esitamisele järgneva aasta taotlemise perioodiks. Seega on kohustamisnõude esitamise eelduseks, et kaebaja on esitanud ülalnimetatud avalduse.

Kohtule 05.01.2015 esitatud kaebusest ega selle 26.02.2015 ja 10.03.2015 täiendustest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtusse pöördumist või kohtumenetluse ajal esitanud EMK-le vastavasisulise avalduse. Eeltoodu tõttu puudub kaebajal kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus talle läbivaatamatult tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal tuleb pöörduda esmalt metsaala(de) Natura 2000 erametsamaa toetuse kaardile (keskkonnaregistri kaardile) kandmise avaldusega EMK poole ning pärast taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata jätmist on kaebajal õigus pöörduda kohtusse.

9. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus

1 Toetuse taotlemine. NATURA mets. Metsaala kaart. – Arvutivõrgus: http://www.eramets.ee/toetused/toetustetaotlemine/natura-metsa-toetus/metsaala_kaart/ (28.04.2015)

3-15-12 6(6) tagastatakse mõlema nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik