2-13-52161/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-52161

Tsiviilasi

Priit Valkna hagi Malkati Kaubanduse OÜ vastu 20 202

eurot väljamõistmiseks

Malkati Kaubanduse OÜ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Priit Valkna määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Priit Valkna (isikukood:

XXXXXXXXXXX)

Esindaja: vandeadvokaat Raul Talts; e-mail: raul@abtalts.ee

Vastustaja (kostja): Malkati Kaubanduse OÜ (registrikood:

10063958), esindaja: vandeadvokaat Indrek Leppik; e-mail:

menetlus@glimstedt.ee

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015.a määrus

muutmata ja Priit Valkna määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Tartu Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu 17. märtsi

2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-52161 ning jäeti Priit Valkna hagi Malkati Kaubanduse OÜ vastu

kahju hüvitamise nõudes aegumise tõttu rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis Tartu

Ringkonnakohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Priit Valkna kanda. 12. jaanuari 2015.a

määrusega jättis Riigikohus Priit Valkna kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on Tartu

Ringkonnakohtu 26. septembri 2014. a otsus TsMS § 655 lg 2 p 2 alusel jõustunud.

2. 30. jaanuaril 2015. a esitas kostja kohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-13-52161 menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja avalduse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas kostja

menetluskuludeks riigilõiv summas 350 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte tasu 6 eurot ja

õigusabikulud kokku summas 2086,79 eurot (ilma käibemaksuta). Malkati Kaubanduse OÜ palus

hagejalt mõista välja menetluskulud kokku summas 2442,79 eurot.

3. Hageja leidis 23. veebruaril 2015. a esitatud seisukohas, et põhjendatuks ja vajalikuks saab

pidada kulutusi õigusabile 10 tunni ja 20 minuti ulatuses ehk summas 990,66 eurot, millele

lisandub riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 350 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtete tasu

summas 6 eurot, kokku 1346,66 eurot.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole menetluskuluna käsitletavad arvel nr 043-01-14 kajastatud tööd "Büroosisene

nõupidamine" 17. jaanuaril 2014. a ja 22. jaanuaril 2014. a ning "Senior Associate" poolt

22. jaanuaril 2014. a tehtud töö "Dokumentidega tutvumine";

2) ei nõustu hageja arvel nr 054-03-14 kajastatud 18. märtsi 2014. a menetluskuludega;

3) ei ole arvel nr 048-04-14 kajastatud 16. aprilli 2014. a menetluskuluks riigilõivu sisestamine,

maksekorralduse edastamine;

4) ei ole arvel nr 063-09-14 kajastatud ringkonnakohtu otsuse analüüs ja kliendiga suhtlemine

menetluskulu, sest see ei seondu menetlustoimingute tegemisega. Hageja ei vaidlusta sellise kulu

vajalikkust ja asjakohasust kliendi ja advokaadi vahelises suhtes ja suhtluses;

5) kvalifitseeruvad teise poole poolt hüvitatavate menetluskuludena hageja hinnangul arvel nr 043-

01-14 kajastatud esindajakuluna 6 t 50 min õigusliku analüüsi ja taotluste koostamise eest. Hageja

leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu eeltoodud toimingule on kokku 5 tundi. Hageja arvates ei

ole õigusliku analüüsi maht 3 tundi ja 20 minutit menetluskuluna põhjendatud;

6) ei ole hagejal vastuväited kinnistusraamatu väljavõtete tegemiseks kulunud kulule, sest

mõlemad registriväljavõtted olid lisatud kostja taotlusele;

7) on arvel nr 054-03-14 kajastatud maakohtu otsuse analüüs põhjendatud maksimaalselt 20 minuti

ulatuses;

8) on arvel nr 048-04-14 kajastatud apellatsioonkaebuse koostamine põhjendatud 5 tunni ulatuses.

Poolte vaheline vaidlus on võrdlemisi selgepiiriline ja suuremalt jaolt õiguslik vaidlus aegumise

kohaldamise küsimuses;

9) ei ole hagejal vastuväiteid riigilõivu kulule summas 350 eurot.

4. Kostja on seisukohal, et puuduvad alused osutatud õigusteenuse ajakulu vähendamiseks.

Esitatud seisukohtade kohaselt:

1) on kostja ja Advokaadibüroo Glimstedt vahel sõlmitud kliendileping, mis on oma olemuselt

käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Ei saa olla kahtlust, et kvaliteetse õigusabi osutamiseks on

TsMS § 175 lg 1 mõtte kohaselt põhjendatud ja vajalik nii kliendiga suhtlemine, büroosisesed

nõupidamised, kohtuotsuse analüüs kui ka assistendi abi menetlustoimingute tegemiseks. Kuna

eelnimetatud õigusteenused seonduvad otseselt kliendi kui käsundiandja käsundi täitmisega,

kuuluvad nende õigusteenuste eest kantud kulutused hageja poolt täies ulatuses hüvitamisele;

2) pole hageja väide, et senise kohtupraktika kohaselt ei kvalifitseeru näiteks suhtlemine kliendiga

väljamõistetavaks menetluskuluks, asjakohane. Selline kohtupraktika puudub;

3) on põhjendamatu hageja väide, et kostja 30. jaanuari 2015. a menetluskulude avalduses

märgitud menetluskulude summa kuulub vähendamisele, sest kostja huvides on tööd teinud mitu

advokaati samaaegselt. Tegemist on advokaadibüroo sisemise töökorralduse jaotusega, mille

eesmärgiks on tagada efektiivne töökorraldus ja kliendi huvide parim kaitse. Olukorras, kus

kostjale osutas õigusteenust ka teine pädev advokaat, aitas see kokku hoida nii õigusteenuse

osutamisele kuluvat aega kui ka tõsta kostjale osutatud õigusabi kvaliteeti tervikuna. Kuna

kohtumenetluses esindas kostjat siiski üks advokaat, on asjakohatu ka hageja viide TsMS § 175

lg 3 regulatsioonile;

4) on hageja esitanud põhjendamatuid väiteid selle kohta, et õigusteenuse osutamise ajakulu

arvetel nr 043-01-14, 054-03-14 ja 048-04-14 peaks olema tegelikult mõnevõrra väiksem.

Õigusteenuste osutamise ajakulu kõnealustel arvetel ei ole ülemäärane ja vastab vaidluse

keerukusele.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 määrusega rahuldati Malkati Kaubanduse OÜ avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrusega määrati kostja menetluskuludena

kindlaks ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 2001,75 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja

1645,75 eurot on lepingulise esindaja õigusabikulud ja 6 eurot on dokumentaalse tõendi saamise

kulu. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja viivis menetluskulult summas 2001,75 eurot

kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kostja menetluskulu (riigilõiv apellatsioonkaebuselt)

summas 350 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Kostja lepingulise esindaja poolt teostatud

tööde aruande kohaselt kostja õigusabikulud kokku 2092,79 eurot. Kostjale on kahes kohtuastmes

osutatud õigusabi kokku 21 tundi 50 minutit, tunnihinnaga 95,87 eurot, mida kohus pidas

advokaadibüroos töötava vandeadvokaadi puhul mõistlikuks.

Kohus nõustus hageja seisukohaga, et põhjendatuks ning vajalikuks ei saa arvel nr 043-01-14

pidada kostja esindaja poolt tehtud kulutusi, büroosisesele nõupidamisele ning „Senior Associate“

dokumentidega tutvumist. Kohtu hinnangul ei sisalda õigusteenuse osutamine õigusteenuse

osutaja poolseid konsultatsioone teiste juristidega. Kui isik on võtnud endale lepinguliseks

esindajaks vandeadvokaadi, siis peaks sellise kvalifikatsiooniga isik suutma iseseisvalt

õigusteenust osutada ning nõupidamised teiste juristidega ei peaks kuuluma esindatava

menetluskulude hulka. Sellest tulenevalt ei pidanud kohus põhjendatuks mõista hagejalt välja

vandeadvokaadi nõustamise tasu (büroosisene nõupidamine (1 t ja 35 min) ning „Senior

Associate“ (50 min).

Arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust, taotlustes esitatud õiguslikke põhjendusi koos

neile lisatud tõenditega (kokku 8-l lehel) ning hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud

menetlustoimingu mahtu ja sisu võrrelduna arvel nr 043-01-14 märgitud tükihinnaga, leidis

maakohus, et õigusabikulud summas (6 t ja 50 min × 95,87) 655,10 eurot + 6 eurot

kinnistusraamatu väljavõtte tegemise eest (selle vastu hageja ei vaidle) on põhjendatud ja vajalikud

TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule.

Samuti nõustus kohus hagejaga, et arvel nr 048-04-14 kajastatud 16. aprilli 2014. a töö riigilõivu

sisestamine, maksekorralduse edastamine ei ole hageja hinnangul samuti väljamõistetavaks

menetluskuluks. Lisaks sellele jättis kohus välja mõistmata ka arve nr 048-04-14 osas „Senior

Associate“ teenusele kulutatud summad.

Olles analüüsinud kostja apellatsioonkaebust ning menetluses varasemalt esitatud taotlusi asus

kohus seisukohale, et mõistlik maksimaalne ajakulu kliendiga suhtlemiseks, apellatsioonkaebuse

koostamiseks ning selle täiendamiseks oli 10 tundi. Arvel nr 048-04-14 märgitud õigusabikulud

on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud 958,70 euro ulatuses (10 t × 95,87).

Kohus nõustus hagejaga arve nr 054-03-14 osas, et 17. märtsi 2014.a kohtuotsusega tutvumiseks

võib mõistlikuks pidada maksimaalselt 20 minutit summas 31,95 eurot (20 min × 95,87).

Põhjendatud ja vajalikuks ei saa seevastu pidada arvel nr 063-09-14 nimetatud kulu –

ringkonnakohtu otsuse analüüs, kuivõrd sellega kostja jaoks asja menetlus lõppes ning tema taotlus

rahuldati. Seega jättis kohus selle summa hagejalt välja mõistmata.

Eeltoodu põhjal luges kohus kostja põhjendatud ja vajalikeks lepingulise esindaja kuludeks kokku

1645,75 eurot (17 t 10 min × 95,87) ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja kuludele lisandub

riigilõiv summas 350 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 6 eurot. Kohus määras kindlaks

kostja menetluskulud summas 2001,75 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

6. Priit Valkna esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebus rahuldada ning tühistada

13. märtsi 2015. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-52161 osas, millega kohus määras hageja

menetluskulud kindlaks ja mõistis hagejalt välja menetluskulud suuremas summas kui 1346,66

eurot.

Määruskaebuse kohaselt:

1) on kostja poolt kohtule esitatud õigusabiarvetest nähtuvalt kostja huvides tööd teinud mitu

advokaati samaaegselt. Maakohus on kostja esindajana käsitlenud üksnes vandeadvokaat Indrek

Leppikut. Maakohtu poolt eeltoodud asjaolu tuvastamisel on menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määratud ebaõigesti, sest vandeadvokaat Indrek Leppik on kostja esindajana

menetlusdokumentides

kajastatud

üksnes

menetluskulude

rahalise

kindlaksmääramise

menetluses;

2) on menetluskulu arvel nr 043-01-14 kajastatud esindajakulu õigusliku analüüsi ja taotluste

koostamise eest 9 t 15 min. Põhjendatud ja vajalik menetluskulu õigusliku analüüsi ja taotluste

eest on kokku 5 tunni ulatuses. Õiguslik analüüs 3 tundi ja 20 minutit ei ole menetluskuluna

põhjendatud;

3) ei nõustu hageja kohtu järeldusega, et arvel nr 048-04-14 kajastatud kulu on väljamõistetava

menetluskuluna põhjendatud 10 tunni ulatuses. Hageja leiab, et põhjendatud ja vajalikuks

menetluskuluks apellatsioonkaebuse koostamisel oli maksimaalselt 5 tundi. Apellatsioonkaebus

on kokku 6 lehel ja selles toodud sisulised argumendid kattuvad suuresti varasemas menetluses

kostja poolt esitatud argumentidega;

5) saab kostja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lugeda kulutusi õigusabile 10 tunni ja

20 minuti ulatuses ehk summas 990,66 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 350 eurot ja

kinnistusraamatu väljavõtete eest summas 6 eurot ehk kokku 1346,66 eurot.

7. Malkati Kaubanduse OÜ vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta määruskaebuse

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuväidete kohaselt:

1) on Tartu Maakohus 13. märtsi 2015. a kohtumääruses järginud diskretsioonipiire ning mõistnud

välja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses;

2) kostja lepingulise esindaja poolt esitatud arvete nr 043-01-14, 048-04-14, 054-03-14 ja 063-09-

14 spetsifikatsioonidelt nähtub selgelt osutatud õigusteenuste sisu ja maht;

3) on hageja määruskaebuse läbivaks seisukohaks, et väljamõistetud menetluskulud on liiga

suured, seisukoht on kostja hinnangul põhjendamatu ja tuleb eeltoodut arvesse võttes jätta

tähelepanuta;

4) jääb kostjale arusaamatuks hageja väide, et menetluskulude rahaline suurus on Tartu Maakohtu

poolt kindlaks määratud ebaõigesti, sest vandeadvokaat Indrek Leppik on kostja

menetlusdokumentides

kajastatud

üksnes

menetluskulude

rahalise

kindlaksmääramise

menetluses. Asjaolu, et advokaadibüroost on kostjale erinevatel ajaperioodidel õigusabi osutanud

mitu erinevat advokaati, kuulub advokaadibüroo sisemise töökorralduse valdkonda, mille

eesmärgiks on tagada efektiivne töökorraldus ning kliendi huvide ja õiguste parim kaitse.

Olukorras, kus kostjale osutas mõnikord samal päeval, küll aga mitte samaaegselt nagu väidab

ekslikult hageja oma määruskaebuses, õigusteenust ka teine pädev advokaat, aitas see kokku hoida

nii õigusteenuse osutamisele kuluvat aega (kulunud aeg on aga otseses seoses õigusteenuse

kuludega) kui ka tõsta kostjale osutatud õigusabi kvaliteeti tervikuna;

5) on hageja hinnangud konkreetsete õigusteenuste osutamise nn „tegeliku ajakulu“ kohta

asjakohatud ja meelevaldsed. Tartu Maakohus on õigusteenuste osutamise ajakulu asja

keerukusest ja mahukusest lähtudes korrektselt analüüsinud ja põhjendatud ulatuses juba ka

vähendanud. Seetõttu on Tartu Maakohtu määrus, millega rahuldati kostja menetluskulude avaldus

osaliselt, põhjendatud ja õiguspärane ning ei kuulu kostja hinnangul muutmisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015. a määrus on seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Priit Valkna määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha määruskaebuses esitatud väidete kohta.

9. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1-119-14 p 19, 3-2-1-77-

14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

ületanud diskretsioonipiire.

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas

hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte

võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule

võimaluse hinnata esindaja töö

mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud

menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14).

10. Määruskaebuse esitaja ei ole nõustunud arvel nr 043-01-14 kajastatud esindajakuluga õigusliku

analüüsi ja taotluse koostamise eest.

10.1. Maakohus on vähendanud arvel nr 043-01-14 kajastatud põhjendatud ja vajalikku ajakulu

6 tunni 50 minutini (9 t 15 min - 50 min – 1 t 15 min – 20 min). Määruskaebuse esitaja seisukoht

arve nr 043-01-14 põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas on vastuoluline. Kaebaja on leidnud, et

arvel nr 043-01-14 kajastatud õigusabiteenuse mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 5 tundi.

Lähtudes arve nr 043-01-14 spetsifikatsioonist on hageja nõustunud osaliselt 17. jaanuari 2014. a

õigusliku analüüsi ajakuluga 3 t 20 min ja 21. jaanuaril 2014. a taotluste koostamisega ajakuluga

3 t 30 min, mis moodustab kokku 6 t 50 min. Samas on hageja leidnud, et õigusliku analüüsi maht

3 t 20 min menetluskuluna ei ole põhjendatud, st et arve nr 043-01-14 ajakuluna on põhjendatud

vaid 21. jaanuari 2014. a taotluste koostamine ajakuluga 3 t 30 min.

Hageja ei ole põhjendanud ega esitanud seisukohti, miks hageja hinnangul on mõistlik ajakulu

5 tundi ja mitte 6 t 50 min. Samuti ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, millest nähtuks,

et maakohus on ületanud diskretsioonipiire arve nr 043-01-14 analüüsimisel.

10.2. Hageja ei nõustu arvel nr 048-04-14 kajastatud maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks

peetud ajakuluga 10 tundi. Hageja on seisukohal, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu on

maksimaalselt 5 tundi. Hageja ei ole põhjendanud, miks apellatsioonkaebuse koostamise

põhjendatud ja vajalik ajakulu on 5 tundi ja miks 10 tundi on ebamõistlik ning pole viidanud, et

maakohus oleks analüüsi käigus ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustus hinnata minutilise täpsusega igal arvel näidatud

õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja

põhjendatusele.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud

diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega

järeldustesse sekkuda. Arvestades seda, et hagi jäeti rahuldamata nõude aegumise tõttu ning asja

menetleti kahes kohtuastmes, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määratud õigusteenuse

osutamise ajakulu on põhjendatud. Samuti on mõistlik lepingulise esindaja tunnihind 95,87 eurot.

Maakohus on nii asja keerukust kui mahtu, samuti asjas teostatud menetlustoimingute hulka ja

mahtu oma määruse põhjendustes analüüsinud ning nendega ka arvestanud. Nõuetekohaselt on

analüüsitud kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, hinnates menetluskulude vastavust

asja keerukusele. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud poolelt mõista teise poole kasuks

lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda kostja poolt õigusabile tehtud

kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda

ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu

maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus ei ole hinnanud ja analüüsinud hageja

menetluskulusid igakülgselt.

Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks.

12. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/