2-14-52212/49 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemine

30. aprill 2015.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

(Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis

Tsiviilasja number

2-14-52212

Tsiviilasi

XXXhagi XXXja XXXvastu elatise vähendamiseks

Hagihind

Hagis kostja I vastu 1597.50 eurot

Hagis kostja II vastu 639 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja

XXX(e-post XXX)

Kostja I: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)

Kostja II: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) kostja seaduslik

esindaja XXX (XXX)

Kostjatele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Kati Raudsepp

Menetluse liik

Ärakuulamine 11. veebruar 2015

Resolutsioon

Jätta XXX hagi XXX ja XXX vastu elatise vähendamiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud XXX kanda.

2. Välja mõista XXX riigi õigusabi tasu 696 (kuussada

üheksakümmend kuus) eurot Eesti Vabariigi kasuks. Esindajatasu

tuleb

tasuda

otsusele

lisatud

makseinfo

lehel

olevale

arvelduskontole kasutades viitenumbrit.

Edasikaebamise kord ja

tähtaeg

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud

TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt tegi 31.01.2012 Harju Maakohus kohtuotsuse,

millega mõistis hagejalt alaealise XXX kasuks välja elatise 278,02 eurot kuus alates 04.03.2011

kuni XXX täisealiseks saamiseni (09.08.2014) või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi -

ja keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis vastavate

õpingute lõpuni, kuid mitte rohkem kui 21-aastaseks saamiseni (09.08.2017). Vabariigi

Valitsuse kehtestatava kuupalga alammäära suurenemisel tuleb XXX tasuda XXX elatist

summast, mis vastab ühele suurendatud kuupalga alammäärale.

2. 31.01.2012 tegi Harju Maakohus kohtuotsuse, millega mõistis hagejalt alaealise XXX kasuks

välja elatise 194,60 eurot kuus alates 04.03.2011 kuni XXX täisealiseks saamiseni (20.04.2017)

või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi - ja keskhariduse omandamist põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis vastavate õpingute lõpuni, kuid mitte rohkem kui 21-

aastaseks saamiseni (20.04.2020). Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuupalga alammäära

suurenemisel tuleb XXX tasuda XXX elatist summas, mis vastab ühele suurendatud kuupalga

alammäära ja arvu 0,7 korrutisele.

3. Hagi esitamise ajal oli kostja I elatise suuruseks 355 eurot ja kostja II elatise suuruseks 248,50

eurot kuus. Hageja palub vähendada alates 16.05.2014 XXX ja XXX makstavat elatist

summani, mis võrdub poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga.

4. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt jäävad hagejale arusaamatuks 31.01.2012 kohtuotsuse

punktis 10 märgitud kostjate kulutused toidule vastavalt 128 ja 115 eurot arvestades perekonna

suurust (5 liiget koos kostjatega) ja seda, et üks toidukord on koolis. Hageja toetudes

XXXsotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) poolt läbi viidud uuringule on

seisukohal, et keskmised kulud toidule on 40 eurot kuus lapse kohta. Hageja on veendunud, et

kostjate kulutused riietele ja jalanõudele ei ole vastavalt 124 eurot ja 108 eurot kuus ning

kostjad on avaldanud, et neil ostetakse jalanõusid ja riideid harva. Kuna kostjatel puuduvad

mistahes kroonilised või pidevat ravi vajavad haigused, siis on hageja veendunud, et kostjate

kulutused ravimitele vastavalt 104 ja 8 eurot kuus on põhjendamatud. Kuna kumbki kostjatest

ei oma käesoleval ajal hagejale teadaolevalt rahaliste kulutustega seonduvaid hobisid, siis ei ole

põhjendatud kulud hobidele vastavalt 83,25 eurot ja 77,76 eurot kuus. Kuna kostjad õpivad

riigikoolides ega saa käesoleval ajal mistahes täiendõpet, siis jääb arusaamatuks, millest

koosnevad kulutused koolikohustuse täitmisele ja täiendavale õppele summas 123 ja 74,73

eurot. Hagejale ei ole usutav, et kostjate kulutused eluasemele on kummagi kostja osas 47,93

eurot kuus. Hageja leiab, et hagiavalduse menetlemise oluliseks põhjuseks on ainuüksi asjaolu,

et kohtuotsuse tegemisest on möödunud rohkem kui kaks aastat ja kahe aasta jooksul muutuvad

reeglina lastega seotud kulud.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, millised kostjate rahalised kulud on

vähenenud. Kõik hageja väited kulutuste vähenemise osas on ebaselged ja paljasõnalised.

6. Kostjad elavad koos oma ema XXX ja alaealise õega. Seega kuulub kostjate perekonda neli,

mitte viis liiget, nagu on ekslikult hagis märgitud. Kostjatel ei ole koolis toit tasuta. Kostja II ei

õpi riigikoolis, vaid erakoolis (XXX). Kostja I õpib Vanalinna hariduskolleegiumis, kus

prantsuse keele õpe on tasuline.

7. Hagis kostjate kulutustena avaldatud summad on esitatud kahekordselt. Hagiavalduses

osundatud Harju Maakohtu 31.01.2012.a. kohtuotsuse p-s 10 on toodud välja kohtu poolt

tõendatuks ja põhjendatuks loetud kostjate vajadustega seotud kulutused kogusummas.

Seejuures on toodud ka välja vastava kogusumma moodustavad kulutused erinevate kululiikide

lõikes.

8. Tsiviilasja 2-11-9122 menetluse kestel pidasid pooled korduvalt läbirääkimisi vaidluse

kompromissiga lahendamiseks. Samas oli hageja vastavate läbirääkimiste ajal muutnud end

varatuks, võõrandades endaga seotud äriühingutele elatishagi esitamise ajal temale kuulunud

mitmed kinnistud. Hageja ei hakanud täitma tsiviilasjas 2-11-9122 tehtud kohtuotsust ega

tasunud kostjatele kui oma alaealistele lastele elatist mitte mingiski ulatuses. Ka ei osutunud

kohtuotsuse sundtäitmiseks algatatud täitemenetluses vara puudumise tõttu võimalikuks

hagejalt elatisraha saada. Alates 2013.a. detsembrist ei ole hageja tasunud kostjate

ülalpidamiseks mitte ainsatki summat, mistõttu ei ole ülalpidaja XXX rahaliste vahendite

puudumise tõttu saanud kõiki kulutusi täies ulatuses kanda. Nimetatud asjaolu ei tähenda aga

seda, et kostjate tegelikele vajadustele vastavad kulutused ka objektiivselt vähenenud oleks.

9. Hageja poolt tasumisele kuuluv elatisraha suurus vastab täielikult jõustunud kohtuotsusega

tuvastatud laste vajadustele. 30.01.2012 kohtuotsusega ei ole hagejalt välja mõistetud 50%

ulatuses laste igakuistest kogukuludest, vaid väiksemas summas. Arvestades elatisraha

suurenemise aluseks olevat miinimumpalga tõusu on tänaseks hageja poolt tasumisele kuuluv

elatisraha jõudnud ligikaudu suuruseni, mis vastanuks 2011.aastal 50%-le kostjate vajadustele

vastavatest kogukuludest. Samas on ilmne, et seoses elukalliduse tõusuga on 2011.a. hindade

baasil tuvastatud kulutused käesolevaks ajaks samuti suurenenud.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013.a määruse „Töötasu

alammäära kehtestamine“ nr 166 alusel on alates 01.01.2015 töötasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral kuus 390 eurot, millest pool on 195 eurot.

Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele,

mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad

asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS

§ 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis

maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esinevad järgmised asjaolud: 1) oluliselt

on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

12. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses tõendama kumbki pool neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuna seadustest ei tulene teisiti, siis tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada hagejal.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et kuna antud vaidluses ei saa hageja lastele

tehtavate kulutuste kohta tõendeid esitada või see on raskendatud, siis peaksid kostjad

tõendama, et nende kulutused ei ole muutunud. Tõendamiskoormise ümberpööramine paneks

kostjatele kui elatise saajatele, antud juhul nende seaduslikule esindajale, kohustuse koguda

tõendeid kostjate ülalpidamiseks tehtavate kulutuste kohta kuni kohtuotsusega väljamõistetud

perioodi lõpuni, üksnes seetõttu, et kohustatud isik võib esitada sellel perioodil hagi elatise

vähendamiseks. Kohus leiab, et kostjatele sellist kohustust panna oleks ebamõistlik ja

ebaproportsionaalne, kuna kostjate esindaja tõendas kostjatele tehtavaid kulutusi juba elatise

hagi esitamisel. Kohus märgib ka, et hageja viidatud riigikohtu lahendist ei tulene, et elatise

vähendamise hagis oleks tõendamiskoormis ümber pööratud.

13. Pooltel ei ole vaidlust, et 31.01.2012 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-11-9122 on välja

mõistetud elatis kostja I kasuks 278,02 eurot kuus ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära suurenemisel tuleb tasuda elatist, mis vastab ühele suurendatud kuupalga

alammäärale. Ning kostja II kasuks 194,60 eurot ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära suurenemisel tuleb tasuda elatist, mis vastab ühele suurendatud kuupalga

alammäära ja arvu 0,7 korrutisele. Elatist tuleb tasuda kas kostjate täisealiseks saamiseni või

kui nad jätkavad põhi- või keskhariduse omandamist, siis õpingute lõpuni, kuid mitte rohkem

kui 21-aastaseks saamiseni. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja tasus kohtuotsusega

väljamõistetud elatise võlgnevuse kuni novembrini 2013 ning on teinud peale seda elatise

vähendamise kohtumenetluse ajal kostjale I kaks makset: 20.02.2015 summas 397,40 eurot

ning 12.03.2015 summas 200 eurot.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjate kulutused ülalpidamiseks on võrreldes 31.01.2012

kohtuotsuses tuvastatuga oluliselt vähenenud või mitte. Hageja taotleb elatise vähendamist

mõlema kostja osas seaduses sätestatud miinimumini.

15. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt.

16. Hageja ärakuulamisel antud seletustega on tõendatud, et hageja on töövõimeline st tal ei ole

puuet, ta saab mitteametlikult sissetulekut ca 30 eurot päevas/600 eurot kuus metsas puid tehes

ja müües ning valmistades reklaami osaühingu XXX(registrikood 10424617) alt. Hageja

seletuse kohaselt töötab ta mitteametlikult, juhul kui klient soovib reklaami eest arvet, siis

koostatakse arve osaühingu nimele, kui ei soovi, siis arvet ei tehta ja hageja võtab raha endale.

Hageja antud selgitustega on tõendatud, et hageja sissetulek on keskmiselt vähemalt 500 eurot

kuus. Hageja elab äriühingu XXX üüripinnal asuvas eluruumis ega maksa selle eest üüri.

Hageja väitel ei maksa ta elatist pärast 2013 aasta novembrit, sest isegi makstes jääks ta võlgu.

Hageja on lastele kulutusi teinud selliselt, et ta on neid pidanud ülal suvel, kui nad olid tema

juures, viinud sööma, teinud kingitusi ja maksnud ära kostja I autokooli makse.

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja ei saa ametlikult sissetulekut ja ta võõrandas oma

vara (kinnistud) elatise väljamõistmise hagi menetluse ajal, ei ole aluseks elatise

vähendamiseks. Kohus leiab, et hagejal, kes on tööealine ja töövõimeline, on kohustus hankida

nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud rahalised vahendid. Eelkõige peab

ta täitma laste ülalpidamiskohustuse oma sissetuleku arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga

muu vara arvel.

17. Harju Maakohtu 31.01.2012 otsuse punktis 10 on toodud kostja I ja kostja II vajadused

summaarselt kululiikide lõikes. Kohus nõustub kostjatega selles, et hageja on hagis arvestanud

põhjendamatult kostjatele kohtuotsuses märgitud kulutusi topelt. Nii näiteks on kohtuotsuses

märgitud igakuisteks kulutusteks toidule kostja I puhul 128 eurot ja kostja II puhul 115 eurot,

kuid hageja on hagiavalduses (p 4.1) märkinud justkui oleks arvestatud kostja I kulutusteks

toidule ühes kuus 256 eurot ja kostja II kulutusteks toidule ühes kuus 230 eurot.

18. Harju Maakohtu 31.01.2012 otsuse p–s 10 on tuvastatud, et kostja I ja kostja II igakuised

põhjendatud kulutused toidule on vastavalt 128 eurot ja 115 eurot. Hageja on oma väites

toetunud RAKE uuringule, milles on märgitud, et 5 liikmelise pere (arvestatud on kahe

täiskasvanuga leibkonda) keskmised kulud toidule on 40 eurot kuus lapse kohta. Samuti on

hageja esile toonud, et üks toidukord on koolis.

19. Kohus on seisukohal, et RAKE uuringu andmed (arvestatud on kahe täiskasvanuga leibkonda)

ei vasta kostjate peremudelile, mistõttu ei saa selles märgitud andmeid kohaldada. Kostjate

vastuväidete kohaselt kuulub nende perekonda 4 liiget ja peret peab ülal üksinda kostjate ema.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjate perekonda kuuluks 5 liiget. Kostjatel ei ole koolis toit

tasuta, kuna kostja I ütlustega on tõendatud, et koolis maksab toiduraha üle 30 euro kuus.

Samuti on kostja I ütlustega tõendatud, et kostja I vajadus oleks süüa 5-6 korda päevas, kuid

see ei ole võimalik, sest kodus ei ole niipalju ja ta tunneb toidust puudust. Kostja I hinnangul

on tema kulutused toidule kindlasti suuremad kui 128 eurot kuus.

20. Kohus leiab, et hageja märgitud 1,33 eurot (40 eurot/30 päevaga) päevas toidule on ilmselgelt

vähe arvestades, et kostjad on kasvueas noormehed (käesoleval ajal on kostja I 19 aastane ja

kostja II 16 aastane), kes vajavad kasvamise tõttu keskmisest täiskasvanust rohkem süüa.

Kodusele toidule tuleb lisakuluna arvestada ka koolitoidu rahaga, mille eest saavad kostjad

süüa ühe söögikorra päevas ca 5 korda nädalas. Kui kulutuste puhul toidule võtta aluseks

koolitoidu maksumuse arvestus (ca 30 eurot kuus, 1 lõuna 20-22 koolipäeval), siis kujuneb ühe

söögikorra maksumuseks 1,36 - 1,5 eurot. Järelikult saaksid kostjad hageja arvestuse (40 eurot

kuus) järgi süüa vaid ühe keskmise toidukorra päevas. Kuna kostja II on avaldanud, et ta vajaks

süüa 5-6 korda päevas, siis kulub koolitoidu arvestust aluseks võttes ühe kuu toidule (1,36-1,5

x 5-6 x 30 päeva) ca 204-270 eurot. Seega ei ole hageja hagiavalduses esile toodud kulutuste

määr toidule kostjate I ja II puhul põhjendatud ega kuulu kohaldamisele. Kohus on seisukohal,

et kohtuotsuses märgitud kostjate toidule tehtavad kulutused ei ole vähenenud juba seetõttu, et

kostjad on kasvanud suuremaks ja üldteadaolevalt on nende vajadus toidule sellega seoses

samuti kasvanud. Et kulutused toidule ei ole vähenenud, vaid suurenenud, on tõendatud ka

kostja I vande all antud ütlustega. Tõendamata on väide, et kulutused kostja II toidule on

vähenenud võrreldes kohtuotsuses väljamõistetud 115 euroga kuus. Järelikult ei ole elatise

vähendamine kostjate toidule tehtavate kulutuste arvel põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

21. Harju Maakohtu 31.01.2012 otsuse p–s 10 on tuvastatud, et riietele ja jalanõudele kulub

vastavalt 124 eurot ja 108 eurot kuus. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna riideid ja

jalanõusid ostetakse harva, siis saab sellest järeldada, et kostjate vajadused on vähenenud.

Hageja väited kulutuste vähenemisest kostja I ja II riietele ja jalanõudele on paljasõnalised ja

tõendamata.

22. Kostja I ütlustega on tõendatud, et kostja I vajadused riiete ja jalanõude osas on suuremad kui

võimalused ning üleliigseid riideid tal ei ole. Ideaalis vajaks kostja I riideid rohkem, kui tal on -

näiteks oleks vaja ülikonda ja kingi ülikonna juurde, uut talvejopet, kuna olemasolev on natuke

katki, sügis-kevad jopet ning jalanõusid võiks tal olla rohkem kui üks paar. Kehalise kasvatuse

tundi on vaja sporditosse ja –dresse, lühikesed püksid maksavad 50-60 eurot, jalanõud umbes

sama palju. Ema ostab talle uusi riideid siis, kui eelmised lähevad katki. Jalanõusid ostis ema

2014 aastal vähemalt kahel korral. Isa talle riideid ostnud ei ole. Garderoobi on vaja uuendada

ka seetõttu, et kostjale I jäävad riided kasvamise tõttu väikseks. Kostja I ütluste kohaselt on

riiete väikeseks jäämisest näha, et ta praegusel ajal veel kasvab. Kohus on seisukohal, et

arvestades kostja II vanust, on ka tema veel pikka aega kasvueas. Seetõttu ei ole eluliselt

usutav, et võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga 2012 aastal on kulutused tema rõivastele ja

jalanõudele vähenenud. Üldteada on asjaolu, et kasvueas laste ja noorukite jalanõudele ja

riietele tuleb teha kulutusi sagedamini, mistõttu need võivad olla ka suuremad, kui

täiskasvanud isikutel, sest riided ja jalanõud jäävad lastele kasvamise tõttu tihti väikeseks enne

kulumist ja nad vajavad seetõttu sagedamini uusi riideid ja jalanõusid. Seevastu täiskasvanud,

kelle rõiva ja jalanõude suurused ei muutu, saavad kanda samu riideid ja jalanõusid pikemat

aega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostjate vajadused võrreldes

31.01.2012 kohtuotsuses arvestatuga oleksid vähenenud, vaid riideid ja jalanõusid ostetakse

kostjatele vähem seetõttu, et hageja ei täida oma elatise maksmise kohustust ja ainuüksi ühe

vanema sissetulekust ei piisa kõikide vajalike riiete ja jalanõude ostmiseks raha. Järelikult ei

ole elatise vähendamine kostjate riietel ja jalanõudele tehtavate kulutuste arvel põhjendatud ega

kuulu rahuldamisele.

23. Hageja leiab, et kulutused tervishoiule vastavalt 104 ja 8 eurot on põhjendamata. Hageja ei ole

oma väidet tõendanud, kuid on põhjendanud, et kostjatel puuduvad kroonilised haigused.

Kostja I ütlustega on tõendatud, et ta tarvitas vahepeal toidulisandeid ja võtab iga päev D-

vitamiini, kuna tal on D-vitamiini puudus. Kui ta on haige, siis võtab ta ka ravimeid. Lisaks

tavapärastele ravimitele on kostjal I täiendavad vajadused breketite paigaldamiseks ja prillide

ostuks, kuna talle on välja kirjutatud prillid. Seega saab kohus kostja I ütlustega lugeda

tõendatuks, et tema kulutused ravimitele ei ole võrreldes kohtuotsuses väljamõistetuga

vähenenud. Kostja II kulutused ravimitele on kohtuotsuse järgi 8 eurot kuus, mis kohtu

hinnangul ei ole ravimite hindasid arvestades ebamõistlikult või põhjendamatult suur summa.

Hageja seisukoht, justkui ravimeid oleks vaja tarvitada üksnes krooniliste haiguste korral, ei ole

põhjendatud ega kooskõlas tegelikkusega. Ravimeid tuleb tarvitada ka haigestumiste puhul,

mida ei loeta krooniliseks, näiteks külmetus- või viirushaigused, esmaabi väiksemate traumade

korral vms. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II ei haigestu mitte kunagi külmetus- või

viirushaigustesse või et ta ei vaja esmaabi vahendeid ning, et tal puudub ravimite vajadus

täielikult. Järelikult ei ole elatise vähendamine kostjate ravimitele tehtavate kulutuste arvel

põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

24. Hageja väidab, et kuna mõlemad kostjad õpivad riigikoolis ja kumbki kostjatest ei tegele

hobidega, siis on põhjendamatud kulud hobidele vastavalt 83,25 ja 77,76 ning koolikohustuste

täitmisele vastavalt 123 eurot ja 74,73 eurot.

Kostja I õpib Vanalinna hariduskolleegiumis, kus prantsuse keele õpe on tasuline. XXX

arvetega on tõendatud, et kostja I õpib täiendavalt prantsuse keelt (perioodil september-

detsember 2014 oli õppemaks 216 eurot, perioodil jaanuar-juuni 2015 on õppemaks 324 eurot,

ühe kuu õppemaks on tõendist nähtuvalt 54 eurot) ning XXX arvega, et ta õpib TÜ teaduskooli

täiendkoolitusel (kahe kursuse maksumus 38 eurot). Maksekorraldusest nr 1399 06.04.2014 on

tõendatud, et kostja I klassiekskursiooni kulu oli 52 eurot. Kostja I avaldas ärakuulamisel, et

hobidega tegelemine ja trennis käimine on jäänud raha puudumise tõttu ära. Ta on saanud

varem käia trennides ja tegelenud ka rahvatantsuga, kuid ta sooviks käia jõusaalis, mille tasu on

kuus keskmiselt 56 eurot. Koolis tuleb maksta ujumise eest 3,50 eurot nädalas. Arvuti on ka

tema hobiks, tal on kasutada venna vana arvuti, kuid tema ideaalis võiks see olla uuem. Kostja

I sooviks õppida klaverit mängima aga emal ei ole raha talle klaveri ostmiseks. Samuti tahaks

ta vihmametsa minna, sest teda huvitab loodus.

Kostja II õpib erakoolis XXX, millega seoses tuleb kostjate esindajal teha kulutusi haridusele,

mis on tõendatud arvega nr 1834 01.07.2014 summas 179,96 eurot ja maksekorraldusega

04.03.2014 summas 130,92 eurot. Samuti on arvete (nr 5306 23.09.2014 summas 292 eurot, nr

5643 19.01.2015 summas 340,00 eurot ja nr 5687 21.01.2015 summas 61 eurot) ning

maksekorraldusega nr 1397 27.03.2014 summas 70 eurot) tõendatud, et kostja II õpib

kunstikoolis ja on käinud selle raames ka õppereisidel.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjate kulutused haridusele ja hobidele oleksid vähenenud. Kostja

I seletusega on tõendatud vastupidine, et ta ei saa tegeleda hobidega raha puudumise tõttu.

Järelikult ei ole elatise vähendamine kostjate haridusele ja hobidele tehtavate kulutuste arvel

põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

25. Hagejale ei ole usutav, et kostjate eluasemekulud kummagi kostja osas on 47,93 eurot kuus.

Hageja on esitanud kohtule tõenditena kostjate seaduslikule esindajale Harku vallas kuuluva

korteri ja Viljandis kuuluva korteri kinnistu väljatrükid, kuid ei ole viidanud, mida ta nendega

tõendada soovib. Kohus jätab kinnistusraamatu väljatrükid tähelepanuta kui asjasse

mittepuutuvad, kuna kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud väljatrükid kostjate kulutusi ega

vajaduste muutumist võrreldes 31.01.2012 kohtuotsusega. Hageja väited eluasemekulude

vähenemisest on paljasõnalised ja tõendamata.

26. Tulenevalt eeltoodust ei ole leidnud tõendamist, et kostjate I ja II vajadused oleks võrreldes

31.01.2012 kohtuotsusega oluliselt muutunud, mis oleksid aluseks hagi rahuldamisele. Asjaolu,

et kõiki kostjate vajadusi ei ole olnud võimalik täies mahus rahuldada, on kohtu arvates

tingitud sellest, et hageja ei ole pika aja jooksul täitnud kohtuotsusega väljamõistetud

ülalpidamiskohustust ning ainuüksi kostjate ema sissetulekutest ei ole selleks piisanud. Ka

kostja I ütlustega on tõendatud, et kostja I vajadused on osaliselt rahuldamata või ei ole

piisavalt rahuldatud raha puudumise tõttu. Seega tuleb hagi Harju Maakohtu 30.01.2012

otsusega 2-11-9122 väljamõistetud elatise vähendamiseks jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kuna kohus hagi ei rahulda, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

28. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p-ga 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. Harju Maakohtu 06.10.2014 määrusega määrati kostjale I ja kostjale II esindaja

riigi õigusabi korras. TsMS § 190 lg 5 kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja on

vabastatud või mida kostja või võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või

läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse

võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Kuivõrd hagi jäeti rahuldamata, tuleb hagejalt riigi

kasuks välja mõista riigi õigusabikulud summas 696 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik