2-15-1201/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-1201

Tsiviilasi

OÜ XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

31.03.2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja: OÜ XXX (reg.kood: XXX; asukoht: XXX)

Avaldaja seaduslik esindaja: XXX(IKXXX; e-post:

XXX)

Ajutine

pankrotihaldur:

Urmas

Ustav

(IK37410045231; asukoht: AB Lextal OÜ, Rävala pst

4, Tallinn 10143; e-post: urmas.ustav@lextal.ee; tel.nr

+372 640 0250, +372 504 341)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ XXX (registrikood XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur Urmas Ustav (isikukood 37410045231) likvideerib OÜ XXX

(registrikood XXX) kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Urmas Ustav (isikukood 37410045231) alates OÜ

XXX (registrikood XXX) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata OÜ XXX (registrikood XXX) dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Urmas Ustav (isikukood 37410045231) tasu suuruseks

921,60 eurot ( s.h km 153,60 eurot).

6. Välja mõista OÜ-lt XXX (registrikood XXX) ajutise pankrotihalduri Urmas Ustav

(isikukood 37410045231) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 921,60 eurot ( s.h km

153,60 eurot).

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Urmas Ustav (isikukood 37410045231)

pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest ning

kanda

hüvitatav

summa

OÜ

Advokaadibüroo

LEXTAL

arveldusarvele

EE692200221023555162.

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

9. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

10. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

11. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada

ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine

ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

26.01.2015 esitas OÜ XXX (registrikood XXX) avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

20.02.2015 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Urmas Ustav´i. Ajutine haldur esitas 19.03.2015 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit

kajastavatest andmetest nähtub, et olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur

võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgniku varade väärtus on

0 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 355 605,42 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on

muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Olemasoleva info põhjal lõpetas võlgnik oma sisulise

majandustegevuse 2013 aasta lõpus ning võlgniku omakapital ei vastanud seaduses sätestatud

nõuetele samast perioodist alates. Pankrotiavaldus esitati 26.01.2015 ehk alles üks aasta pärast

majandustegevuse lõppemist.

31.03.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi

lisada ei soovinud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja

kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 5000 eurot.

Kohus määras 01.04.2015 kohtumäärusega OÜ XXX (registrikood XXX) pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt

22.04.2015 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme XXX(isikukood

XXX).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et

OÜ-l XXX (registrikood XXX) ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid

rahuldada, võlgniku vara väärtuseks on 0 eurot ning rahalisi kohustusi kokku vähemalt 355

605,42 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

kohtu määratud summa.

01.04.2015 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata.

PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib

PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palub võlgniku

dokumentide hoidjaks määrata võlgniku juhatuse liikme XXX. Kohus määrab võlgniku

dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 20 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2304 eurot (1920 + km 384 eurot=

2304 eurot), mis ei ole kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus

arvestab ajakulu hindamisel esitatud materjalide sisu ja mahtu, samuti asjaoluga, et ajutine

pankrotihaldur piirdus päringute tegemisel üksnes krediidiasutustega ja riiklike registritega.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise halduri tasuks 921,60 eurot (8,0 h x 96 eurot= 768 eurot + km 153,60= 921,60

eurot).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele

haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o käibemaksuga 476,40 eurot).

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või

elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu

lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja

3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike

2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58

lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine

pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik