3-14-51169/32 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51169 Määruse kuupäev

29. aprill 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Xxx kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xxx kaebus.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri Xxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 15. juunil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot seoses sellega, et tal ei võimaldatud helistada oma kaitsjatele ja esindajatele ega nendega kohtuda. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused riigi kulul õigusabi saamiseks ning tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Halduskohus jättis 4. juuli 2014. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt esineb antud asjas riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi mitteandmiseks, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule kaebuse, mille põhjendustest nähtub, et kaebaja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Et kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude, puudub kohtul seaduslik alus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ka RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt. Asja materjalide põhjal ei ole tuvastatav tungiv avalik huvi. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohus seisukohal, et ei pea enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1, kuna esinevad RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 tulenevad kohased alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

3. Tartu Halduskohus jättis 12. augusti 2014. a määrusega kaebuse käiguta, juhtis määruses muuhulgas kaebaja tähelepanu riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-le 1 ning palus kaebajal ära näidata, millist tema selles sättes nimetatud õigust on rikutud ja milles seisneb talle tekkinud mittevaraline kahju. Kaebaja kordas oma 26. augusti 2014. a vastuses eeltoodud määrusele, et Viru Vangla rikkus tema põhiõigusi ja vabadusi, täpsustades sulgudes, et peab silmas kaebeja kaitseõiguse rikkumist.

4. Tartu Halduskohus jättis 11. septembri 2014. a määrusega rahuldamata ka kaebaja menetlusabi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuna kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 15 000 eurot, tuleb tal kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 450 eurot. Kuigi kaebaja on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p 1 tähenduses maksejõuetu (tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 47 senti), ei ole praeguses asjas kohtu hinnangul kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud, sest puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuna kaebaja ei selgitanud kaebuses, milline mittevaraline kahju talle väidetavalt tekkis, palus Tartu Halduskohus kaebajal selgitada, milles seisneb talle õiguste rikkumise tagajärjel tekitatud mittevaraline kahju. Vastuses kohtule ei kirjeldanud kaebaja vähimalgi määral talle väidetavalt tekitatud mittevaralist kahju, vaid kordas üksnes, et Viru Vangla rikkus tema põhiõigusi ja -vabadusi, täpsustades, et peab silmas kaebeja kaitseõiguse rikkumist. Halduskohus märgib, et RVastS § 9 lg 1 sisaldab kaitstud õigushüvede ammendavat loetelu ning kaebeja kaitseõigus RVastS § 9 lg 1 kaitsealasse ei kuulu. RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õiguse rikkumine ja mittevaralise kahju tekkimine on mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise ühed vältimatud eeltingimused. Kuna kaebaja ei ole kohtu selgitustest hoolimata ära näidanud, millist tema RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigust on rikutud ja milles seisneb talle tekitatud mittevaraline kahju, ei saa kaebust pidada perspektiivseks. Seetõttu ei vabasta kohus kaebajat kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest.

5. Xxx esitas määruskaebused Tartu Halduskohtu 4. juuli 2014. a ja 11. septembri 2014. a määruste tühistamiseks.

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 25. novembri 2014. a määrusega Xxx määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. juuli 2014. a ja 11. septembri 2014. a määrused muutmata.

7. xxx esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 25. novembri 2014. a määruse tühistamiseks.

8. Riigikohtu halduskolleegium jättis 12. märtsi 2015. a määrusega Xxx määruskaebuse menetlusse võtmata.

9. Tartu Halduskohus jättis 15. aprilli 2015. a määrusega kaebuse käiguta, andes Xxxle riigilõivu summas 450 eurot tasumiseks tähtaja viis päeva alates määruse kättesaamisest.

KOHTU SEISUKOHT

10. Tartu Halduskohtu 11. septembri 2014. a määrus Xxxle menetlusabi andmata jätmise kohta jõustus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 179 lg 3 ls-st 1 tulenevalt Riigikohtu 12. märtsi 2015. a määruse tegemisega. HKMS § 246 lg 1 ls 1 järgi täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Seega tuli Xxxl Tartu Halduskohtu 11. septembri 2014. a määrus täita, s.o tasuda kaebuse esitamise eest nõutav riigilõiv summas 450 eurot. Tartu Halduskohus andis 15. aprilli 2015. a määrusega Xxxle selleks tähtaja viis päeva alates määruse kättesaamisest. Xxx sai Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2015. a määruse kätte 17. aprillil 2015. Seega oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 22. aprill 2015. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole Xxx riigilõivu tasunud. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise vältimatuks eeltingimuseks. HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Selle sätte alusel tagastab kohus kaebuse selle esitajale.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik