Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-15-2085/8 AI generated

2-15-2085/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-2085/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

LS ja LS esitasid 09.02.2015 Harju Maakohtusse avalduse, milles palusid tuvastada pärandi vastuvõtmise fakt või alternatiivselt ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaeg. Avalduse kohaselt suri avaldajate tädipoeg OS XX.XX.XXXX, mille järgselt jäi avaldajate valdusesse kinnistu XXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXXX XXXXXX, XXXXX

Legislator headnote

AI generated

2-15-2085/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tulenevalt TsK §-le 129 kuulub kolhoosipere vara tema liikmetele ühisomandiõiguse alusel ning kolhoosipere omanduses võib olla mh elamu. TsK § 564 kohaselt ei avane kolhoosipere liikme surma korral pärand pere liikmete ühisvaras, s.t kolhoosipere liikme surma korral jääb vara antud kolhoosipere teiste allesjäänud liikmete ühisomandiks ega muutu pärandvaraks. Viidatud § 564 lg 2 järgselt, kuivõrd mõlemad kaebajad kuulusid kolhoospere liikmete hulka, kuulub vallasomand neile ühiselt ning TsK kohaselt avaneb pärand kolhoosipere liikmete ühisvarale alles viimase kolhoosipere liikme surma korral.

Keywords

AI generated
casco insurance change of insurance fund broadcasting fee right of necessary way coordination of insurance benefits medium-term bank bond
AI generated
2-07-11344/40
V V (hageja) esitas 26. märtsil 2007. a Harju Maakohtule hagi LM (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 31 361 krooni. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt andis kostja 2006. aasta mais suuliselt sõlmitud üürilepingu alusel hagejale üürile eluruumi (toa) Tallinnas Xxxasuvas elamus. Üürileping oli tähtajatu ja pooled leppisid üürisummaks kokku 500 krooni kuus. Kokkuleppel kostjaga tõi hageja üüritud eluruumi oma mööbli ja rõivad. Samuti tõi hageja elamu hoovi kaks sõiduautot ning pani kostja kuuri neli kanistrit, valuveljed koos uute suverehvidega ning neli suverehvi. 2000. aasta juunis vahetas kostja hagejale teatamata ära maja välisukse luku ja takistas hageja juurdepääsu üüritud eluruumile. Hageja ei pääsenud ligi ka hoovis olevatele sõiduautodele. Kostja ei teatanud hagejale, et ta on üürilepingu lõpetanud või soovib seda teha või et hageja peab oma asjad ära viima. Kostja takistas hageja ligipääsu oma asjadele mitme nädala jooksul. Kui hageja pääses oma asjade juurde, selgus, et need olid tõstetud aeda ja kaetud presendiga. Väärtuslikumad asjad olid kadunud ning mööbel jm oli vihmast kahjustatud ja taastamiskõlbmatu. Hageja on teinud rikutud ja kadunud asjade nimekirja, mille alusel palub kostjalt välja nõuda hüvitise tekitatud kahju eest.
3-10-1913/14
23.07.2010 saabus Tallinna Halduskohtule A.
2-07-15478/24
detsember 2010.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-15478 Tsiviilasi R D hagi Eesti Vabariigi vastu tervisekahju hüvitise saamiseks Tsiviilasja hind 37 350 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R D (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja Tõnu K (postiaadress xxx) Kostja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu ) Kostja lepinguline esindaja Silvia A (xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 06.12.2010.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja Tõnu K Kostja lepinguline esindaja Silvia A RESOLUTSIOON Jätta R D hagi Eesti Vabariigi vastu tervisekahju hüvitise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.12.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-11-47583/32
märts 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-47583 Tsiviilasi HMS avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava MS nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja HMS(isikukood XXX elukoht XXX ); Puudutatud isikud: MS (isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Edith Sassian (AB Edith SASSIAN & Ko, e-post menetlused@sassian.ee); SS(isikukood XXX, elukoht XXX); MSB(isikukood XXX, elukoht XXX); JS(isikukood XXX, viibimiskoht XXX), tema seaduslik esindaja eestkostja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (registrikood 75017745, asukoht Niine 2, 10414 Tallinn, e-post Helina.Haljasmets@tallinnlv.ee); SS(isikukood XXX, elukoht XXX); Eestkosteasutus Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu (registrikood 75014221, asukoht Nunne 18, 15058 Tallinn, e-post kati.jakobson@tallinnlv.ee). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2-08-38172/11
Viru Maakohus 24.05.2010.a määrusega keeldus V R avalduse täiteasja nr 167/2009/1461 lõpetamiseks aegumise tõttu menetlusse võtmisest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Tiit Kollom, Reet Allikvere, Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2015 Tallinnas Tsiviilasja number 2-15-2085 Tsiviilasi LS ja LS avaldus pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks või alternatiivselt pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.03.2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik LS ja LS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad LS (IK XXXXXXXXXXX) ja LS (IK XXXXXXXXXX) ning nende lepinguline esindaja Katri Bagirov Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 10.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-2085 muutmata, määruskaebus rahuldamata ja hagejate määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud nende endi kanda.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejate eest hagiavalduse esitamisel 09.02.2015 RS pool tasutud 50 eurot riigilõivu RS arvele XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab vandeadvokaadi vahendusel kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

LS ja LS esitasid 09.02.2015 Harju Maakohtusse avalduse, milles palusid tuvastada pärandi vastuvõtmise fakt või alternatiivselt ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaeg. Avalduse kohaselt suri avaldajate tädipoeg OS XX.XX.XXXX, mille järgselt jäi avaldajate valdusesse kinnistu XXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXXX XXXXXX, XXXXX

XXXXXX. Avaldajate teada olid nad kinnistu omanikud. Nad on kinnistu eest hoolitsenud, teinud vajalikke remontja hooldustöid, kasutanud elamut perekonnakoduna. LS elas elamus pärandaja eluajal ja elab ka praegu, tasudes kõik kinnistuga seotud arved. Avaldajate teada toimus pärimine seaduse alusel ja nad võtsid pärandi vastu tegudega, kasutades ja vallates kinnistut pärandaja surma järgselt ja kandes kõik kinnistuga seotud vajalikud kulud. Avaldajad teadsid, et pärimisringi järgi olid nemad OS pärijad ja on pärinud kinnistu võrdsetes osades. Avaldajad ei teadnud, et peavad pärandvara vastuvõtmiseks tegema vastava avalduse notarile. Käesoleval ajal on kinnistu peremehetu vallasvara, kuigi avaldajad on kinnistut kasutanud oma koduna. Kehtiva pärimisseaduse § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, seega Eesti NSV tsiviilkoodeksit. Riigikohtu lahenditest 3-2-1-130-05 ja 3-2-1-141-03 tuleneb pärimise võimalikkus TsK § 551 lg-s 2 märgitud viisil ehk pärandi vastuvõtmisega.

Maakohtu määrus

Harju Maakohus jättis 30.03.2014 määrusega hagi menetlusse võtmata, tuginedes TsMS §

371 lg 2 p-le 2. Kohus leidis, arvestades, et väidetav pärandaja suri XX.XX.XXXX, et kohaldamisele kuulub ENSV tsiviilkoodeks (TsK). Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 26 järgi määrab pärimisele kohaldatav õigus ära eelkõige: viimse tahteavalduse liigid ja toime (p 1); pärimisvõime ja pärimiskõlbmatuse (p 2); pärandi ulatuse (p 3); pärijate ringi ja nendevahelised suhted (p 4) ning vastutuse pärandaja võlgade eest (p 5). Käesoleval juhul on viidatud paragrahvist oluline p 4, mis tähendab, et TsK järgi tuleb määrata pärijate ring ja nende vahelised suhted. Kuna OS testamenti ei teinud, kuulub kohaldamisele TsK § 536, mis määratleb seadusjärgsed pärijad. TsK § 536 lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral esimese ringi pärijateks lapsed, abikaasa ja vanemad ning p 2 kohaselt teise ringi pärijateks surnu vennad ja õed, tema nii isakui ka emapoolne vanaisa ja vanaema. Avaldajad ei kuulu ei esimese ega teise ringi pärijate hulka, kuna avalduse kohaselt oli surnu nende tädipoeg. Seega TsK ei näinud ette võimalust pärida tädipoja järelt. Kuivõrd avaldajad on esitanud avalduse pidades ennast OS pärijateks, keda nad seadusest tulenevalt ei ole, ei ole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Määruskaebus

Avaldajad paluvad maakohtu määruse tühistada. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna kaebuse esitajatel puudus võimalus pärida OS järelt.

Kaebuse esitajad on selgitanud, et nende vanaisal oli kaks tütart, kes sündisid ja kasvasid XXXXX XXXXX – kaebuse esitajate ema ning OS ema. XXXXXX XXXX pärandus vanaisa surma järel tema naisele, kes oli kaebuse esitajate vanaema; seejärel OS emale ning seejärel

OS-le. Kaebuse esitajad täpsustavad, et XXXXXX XXXX kuulus kolhoosi XXXXX. Kaebuse esitajad ning OS, kes elasid kõik XXXXXX XXXXX, moodustasid sellega kolhoosipere. Eelnimetatud elasid talus koos teiste perekonnaliikmetega, neil oli side kolhoosiga, ühine majapidamine ning nad kasutasid õueaiamaad ja pidasid sellel ühiselt abimajandit ning nende peamised sissetulekud tulid kolhoosi ühistööst.

Tulenevalt TsK §-le 129 kuulub kolhoosipere vara tema liikmetele ühisomandiõiguse alusel ning kolhoosipere omanduses võib olla mh elamu. TsK § 564 kohaselt ei avane kolhoosipere liikme surma korral pärand pere liikmete ühisvaras, s.t kolhoosipere liikme surma korral jääb vara antud kolhoosipere teiste allesjäänud liikmete ühisomandiks ega muutu pärandvaraks. Viidatud § 564 lg 2 järgselt, kuivõrd mõlemad kaebajad kuulusid kolhoospere liikmete hulka, kuulub vallasomand neile ühiselt ning TsK kohaselt avaneb pärand kolhoosipere liikmete ühisvarale alles viimase kolhoosipere liikme surma korral.

Kaebajad pidasid end pärimisringi järgi OS pärijateks ning teadsid, et nimetatud omand kuulub neile võrdsetes osades. Samas aga ei teadnud pärijad, et OS omandile rakendub TsK ning kaebuse esitajatele kuulub asi võrdsetes osades kolhoosipere sätete järgi. Võttes arvesse, et kolhoos ja kolhoosipere lakkasid olemast ja kõne all olev omand on praegu ehitusregistri andmetel peremehetu vallasomand, on kaebuse esitajad täiendavalt seisukohal, et kuivõrd omandiõigus on seadusega kaitstud õigus, siis on avaldus esitatud kaebuse esitajate huvide kaitseks ning riik peaks andma neile õiguskaitset. Kaebuse esitajad loobuvad pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise nõudest ning soovivad kohtul alternatiivselt tuvastada LS ja LS ühise omandiõiguse olemasolu fakti XXXXXX XXXX suhtes, mis asub XXXXXXXX külas XXXXXX, XXXXX XXXXXX.

Edasine menetluse käik

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega TsMs §-de 659 ja § 654 lg. kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakonnakohus, et määruskaebusega ei saa muuta hagi, s.o. tuvastushagi (pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamine) omandiõiguse tunnistamise hagiks.

Lisaks, vastavalt asjaõigus rakendamise seaduse §-le 16 lõppes kolhoosipere institutsioon alates 1. detsembrist 1993, sest sellest tähtajast peale kuulus kolhoosipere vara kolhoosipere peale ja tema abikaasale ühiselt. Kui kolhoosipere vara oli omandatud pere teiste liikmete varalise või tööpanuse arvel, oli neil õigus nõuda oma osa eraldamist ühe aasta jooksul arvates

1. detsembrist 1993. Sama seaduse § 17 lg. 3 kohaselt kui kolhoosipere pea on surnud ning endise kolhoosipere liikme osa on pere varast eraldamata, on endise kolhoosipere liikmel õigus nõuda oma osa eraldamist pärandvarast kuni 1994.a. 1. detsembrini.

Tegemist on õigustlõpetavate tähtaegadega.

Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jääb määruskaebuselt tasutud riigilõiv hagejate kanda. TsMS § 150 lg. lg. 1 p. 3 kohaselt tuleb tagastada avalduselt tasutud riigilõiv, kuna avaldust ei võetud menetlusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reet Allikvere Ulvi Loonurm Tiit Kollom