1-14-10956/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10956

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 08. aprilli 2015 otsus

kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Sergei Karlov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 08. aprilli 2015 otsus muutmata.

2. Jätta süüdistatav Sergei Karlovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja 08.04.2015 otsusega tunnistati Sergei Karlov süüdi KarS

§ 331 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud 4 kuu pikkust vangistust Harju Maakohtu 14.06.2013 kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-13-5066 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta 1 kuu 16 päeva vangistuse võrra

ning S. Karlovile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud 16 päeva

vangistust. Karistusaja alguseks loeti 08.04.2015.

1.1. Kohtuotsusega mõisteti S. Karlovilt välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha

585,00 eurot, toksikoloogiaekspertiisi tasu 70,00 eurot, riigi õigusabi kohtueelses menetluses

48,00 eurot ja riigi õigusabi kohtumenetluses 24,00 eurot. Kokku menetluskulud 727,00 eurot.

Määrati, et S. Karlovil tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

2. Süüdistatav S. Karlov esitas Tartu Maakohtu 08.04.2015 otsuse peale määruskaebuse,

milles taotleb enda vabastamist väljamõistetud kriminaalmenetluse kuludest. Kaebuse esitaja

toob välja, et 15.12.2014 kuulutas Tartu Maakohus välja tema pankroti (2-14-5357), mistõttu

tuleks ta menetluskuludest vabastada, kuna tal ei ole võimalik neid tasuda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus, tutvud S. Karlovi määruskaebusega, maakohtu otsuse ja kriminaalasja

toimikuga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning S. Karlovi määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus märgib järgnevat.

4. KrMS § 189 lg 3 sätestatu kohaselt kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette

nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

(määruskaebuse lahendamise menetlus) kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust

tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning

vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine

ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb

pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut

täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda

jätta vaid osa menetluskuludest.

5. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust ei menetluskulude osaliselt

riigi kanda jätmiseks ega menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. S. Karlov on

taotluse esitamisel tuginenud üksnes sellele, et tema suhtes on 15.12.2014 välja kuulutatud

pankrot. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt ei ole

süüdistatav palunud ei menetluskulude ositi kandmist, menetluskulude vähendamist ega ka

maininud, et tema suhtes on välja kuulutatud pankrot, kuigi vastavasisuline lahend oli tehtud

enne maakohtu menetluses tehtud kokkuleppeotsust. Maakohtul puudub iseseisvalt kohustus

välja selgitada süüdistatava majanduslikku olukorda. Asjaolu, et S. Karlovi suhtes on välja

kuulutatud pankrot ei ole aluseks isiku menetluskuludest vabastamiseks. Menetluskulud on

osa kokkuleppemenetluses sõlmitud otsusest. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on S.

Karlov võtnud kokkulepe omaks – tunnistanud, et see on talle arusaadav ning ta jääb selle

juurde. Kuna süüdistatavale oli nimetatud asjaolud teada ka kokkuleppe otsuse menetlemisel,

siis leiab ringkonnakohus, et ka käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, mis annaks aluse

menetluskuludest vabastamiseks.

6. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus S. Karlovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 08. aprilli 2015

otsuse muutmata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma