1-15-3449/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-3449

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

28.aprillil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav S.P, IK XXX; sünniaeg: 05.märtsil 1949.a; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud korduvalt, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,

t u v a s t a s:

Süüdistus

S.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi:

- 12.aprillil 2015.a kella 20:26 paiku püüdis Tartus Anne tn 40 asuvas Maxima Eesti OÜ-

le kuuluvas Maxima kaupluses ebaseadusliku omandamise eesmärgil ära võtta saia "Perenaise" maksumusega 0,40 eurot ja ühe pudeli viina "Laua viin" maksumusega 5,69 eurot ning läbis kassaliini kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata S.P

tahtest sõltumata asjaoludel, sest pärast kassaliinidest möödumist pidas turvatöötaja ta kinni;

- 13.aprillil 2015.a kella 22:34 paiku püüdis Tartus Riia tn 79 asuvas ABC

SUPERMARKETS AS-le kuuluvast Ümera Comarket kauplusest ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära võtta ühte pudelit 0,5-liitrist õlut ’’Saaremaa tuulik’’ väärtusega 0,68 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata S.P tahtest sõltumata asjaoludel, sest pärast kassaliinidest möödumist pidas turvatöötaja ta kinni;

- 15.aprillil 2015.a kella 20:54 avas Tartus Anne tn 40 asuvas Maxima Eesti OÜ-le

kuuluva Maxima kaupluse müügisaalis viinapudeli ’’Laua viin’’, jõi paar lonksu, keeras pudelile korgi tagasi peale, läbis kassaliini ja väljus müügisaalist jättes tahtlikult rikutud kauba eest maksmata, millega tekitas kauplusele varalise kahju 5,69 euro ulatuses.

Sellega pani S.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva

(st ajavahemik 13.-15.aprill 2015.a), mille vältel S.P oli kahtlustatavana kinni

peetud, mistõttu karistuseks jääb 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 alusel hakata karistuse kandmise aega arvestama S.P teistkordse kinnipidamise päevast, st alates 27.aprillist 2015.a.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

S.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludena kuulub S.P-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist pensionäriga, kelle ainsa sissetuleku moodustab minimaalses

määras pension, samuti asjaolu, et käesoleva kohtuotsuse alusel tuleb süüdistataval asuda vangistust kandma, mis ilmselt piirab tema sissetuleku teenimise võimalusi veelgi, on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle

jõu. Seetõttu on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa

menetluskuludest riigi kanda ning määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks viis (5) kuud S.P vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 13.-15.aprill S.P 2015.a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista neli (4) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata poolt ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o nelja S.P

(4) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkuse vangistuse algust tema teist korda kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 27.aprillist 2015.a.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada suhtes tõkendina vahistamist S.P kuni kohtuotsuse jõustumiseni või tema poolt karistuse täieliku ärakandmiseni.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista

S.P-lt sundraha kakskümmend (20) eurot ja kaitsjatasu kakskümmend (20) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud S.P menetluskulud ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti

filiaal või EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700031019. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/