1-15-3460/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-3460

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

28.aprillil 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Rein Napa osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav M.A, IK XXX; sünniaeg: 13.juulil 1992.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud,

süüdistuses KarS § 4231 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

M.A süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on juhtinud 04.detsembril 2014.a ja

10.jaanuaril 2015.a mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust, juhtis ilma juhtimisõiguseta 27.aprillil 2015.a kella 01.20 paiku Tartu linnas Puusepa 8 asuva Maarjamõisa haigla juures mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga

XXXX. M.A rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani M. toime KarS § 423 A

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 4231

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 27.aprill 2015.a - 28.aprill 2015.a (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui M.A ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

M.A uleb süüdi tunnistada KarS § 423

järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludena kuulub M.A-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohus leiab, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava enda taotlust on põhjendatud määrata süüdistatavale menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 ning § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 423 M. A

1 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 27.-28.aprill 2015.a, M. A s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üks (1) kuu kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.A ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse M.A kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista M. lt A- sundraha

kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud M.

A menetluskulud ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700031103. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik Anneli Tanum