1-08-8216/65 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vangla esitas 30.031.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega tunnistati N.I süüdi KrK § 101 p 7 järgi ja karistati vabadusekaotusega 13 aastat.
Legislator headnote
AI generated1-08-8216/65 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega tunnistati N.I süüdi KrK § 101 p 7 järgi ja karistati vabadusekaotusega 13 aastat.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(4)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
28. aprill 2015, kohtumaja Jõhvi Kohtuasja number 1-08-8216 Kohtukoosseis Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär, tõlk Kristine Kriisk, Svetlana Hamaza Kohtuasi
Viru Vangla materjalid N.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.04.2015 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu
N.I , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas.
RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes Kar
S § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, m ä ä r a s:
Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta N.I vangistusest
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai v
aidlustatavast kohtumäärusest teada.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 30.031.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega tunnistati N.I süüdi KrK § 101 p 7 järgi ja karistati vabadusekaotusega 13 aastat.
Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.07.2008 kohtumäärusega nr 1-08-8216 vabastati N.I ennetähtaegselt tingimisi. Katseaja pikkuseks määrati ärakandmata karistusaja ulatus tegeliku vabastamise seisuga, kuid mitte vähem kui 1 aasta. Katseaja kestel on N.I kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 alusel määrati N.I-le alljärgnevad kohustused: mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid; asuda tööle või õppima 2 nädala jooksul peale vabanemist; osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 14.07.2008 kohtumäärus jõustus 25.07.2008, N.I vabastati 25.07.2008.
2(4)
Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega vastavalt KarS § 76 lg 5 pöörati N.I-le Ida-
Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud – karistuse osa 4 aastat 2 kuud 25
päeva vangistust, täitmisele.
Kar tuse kandmise algus 24.03.2011 18.06.2015. is ja lõpp
Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.04.2015.
Kinnipidamisasutusest N.I
kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 distsiplinaarkaristust. t elas xxx. Varasemalt Enne käesolevat vangistus elas vanematele kuuluvas 3-toalises korteris aadressil xxx. Vabanemisel asub elama samale aadressile. Isik omab keskharidust ja laevaelektrimehaaniku eriala. Vangistuses on lõpetanud väikeettevõtte ja müügitöö töökorralduse ning arvutiteeninduse erialad. Osales A1 ja A2 taseme riigikeele õppes. Enne käesolevat vangistust töötas ehitajana. Omab töökogemust xx
elektrikuna, kiirabihaiglas sanitarina, ehitajana, puidutöödel. Alates 07.5.2014 töötab xxx puidu Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. tsehhis. Tasumata nõuded püüdvad. Kinnipeetav rikkus kriminaalhooldusel olles kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, sooritas väärteo alkoholiseaduse § 70 alusel. ku sõnul on ta proovinud kane Isi pit ja amfetamiini, kuid regulaarselt narkootikume tarvitanud ei ole.
Korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on %. Vägivaldse kuriteo
toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30 Viru Vangla toetab kinnipeetav N.I %.
vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile.
Kriminaalhooldaja andmete kohaselt N.I ei soovi isk vabaneda tingiisi enne tähtaega. asub vabanemise korral elama vanemate juurde aadressile xxx. Kinnipeetava vanemad on valmis esialgu N.I materiaalselt toetama, kuni ta tööd leiab. Vabanemisel ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta, kuigi ise väidab, et tal on see olemas. Karistuse täieliku ärakandmise puhul on tal võias töötada ja elada xxx. Kinnipeetav on k relevalve alla rikkus N.I riminaalhoolduse jä määratud ühel korral. Katseajal
kohtu poolt määratud kohustust –
- mitte tarvitada alkoholi ning kandmata karistuse osa oli kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pööratud täitmisele. N.I oli aastaid tagaotsitav, -
ta hoidus kõrvale kohtumääruse täitmisest.
N.I ei soovinud tingimisi enne tähtaega vabaneda. Prokurör enne tähtaega vabastamist ei toeta oma kirjalikus arvamuses isiku .
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,
arv use ja arvestades ära kuulanud süüdimõistetu am
prokuröri kirjaliku arvamust, tuleb jätta tingimisi enne tähtaega leiab, et N.I
vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine . on põhjendamata
KarS § 76 lg tähtaega
4 alusel, katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise
otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, varasemat süüdlase
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib ssüüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3(4)
Kohus võtab läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu taotluse isikut iseloomustavad andmed - e nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele tema käitumis le järgnenud perioodil.
Süüdimõistetu . Käesolevat karistust kannab tahtliku on 3 korda kriminaalkorras karistatud tapmise eest, mis on toime pandud eriti julmal viisil. Kinnipeetav vabastati Harju Maakohtu
14.07.2008 määrusega tingimisi ennetähtaegselt. Viru Maakohtu 02.12.2009 määrusega pöörati N.I-le Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-
420/00 mõistetud ja kandmata jäänud karistuse osa, 4 aastat 2 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele. Kuna N.I karistuse kandmisele ei asunud, kuulutati ta Viru Maakohtu 09.02.2010 määrusega tagaotsitavaks. Isik lahkus xxx, kus ta peeti kinni 24.03.2011.
Eeltoodust nähtub, et mõist puhul ei ole täitnud eesmärki etud karistused N.I
- hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.
Vangla koostatud iseloomustuses
kinnipeetaval on kehtivat t on näha, et
distsiplinaarkaristust. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.
Isikul puudub kehtiv isikuttõendav dokument.
Vabanedes xxx. on N.I võimalus elama asuda vanemate juurde aadressile
Vabanemisel ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta. Kinnipeetava vanemad on nõus esialgu N.I materiaalselt toetama kuni ta tööd leiab.
Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi t einud. Arvestades N.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (raske isikuvastane kuritegutapmine eriti julmal viisil), korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles
(tingimisi enne tähtaega vabastamisel rikkus katseajal kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootiku , karistuse kandmisele ei me, karistus pöörati täitmisele ilmunud, kuulutati tagaotsitavaks, lahkus xxx, kus ta peeti kinni) ning vanglas toime pandud ditsiplinaarrikkumisi ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabasta Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud mine õigustatud. (tingimisi ennetähtaega
vabastamisel), katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmisele isik ei asunud, lah oli kuulutatud kus välismaale
tagaotsitavaks. Kohtul ei ole veendumust, et isik hakkab kontrollnõudeid täitma ega lahku välismaale. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et isik ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda.
Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemis ha omamine, toetav võrgustik el eluko
vanemate
s . Kohus näol ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid arvestab ka seda, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (raske isikuvastase kuriteo toimepanemine alkoholijoobes, kriminaalhoolduse all olles joobeseisundis isa kallal vägivallatsemine) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra
4(4)
kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Kohus nõustub ka prokuröri arvamusega selles, et KarS § 76 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega ei vabastata isikut, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. N.I-le mõistetud vangistus ületab ülal aastast tähtaja ning tal on jäänud kanda vähem kui 2 kuud (karistuse lõpp toodud 2- 18.06.2015).
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu
N.I temale Ida-Viru Maakohtu 08.11.2000 kohtuotsusega tetud vangistuse mõis kandmisest enne tähtaega vabastamata.
Kohtunik Deniss Minzatov